Vigala jõel, 25. aprill 2021

Külm ja tuuline ilm väga ei kisu kalale, kuid pühapäeva päeval mõtlesin paariks tunniks siiski minna. Turvaauku.

Väljas 4 (!) kraadi sooja, loode tuul polnud just tugev aga see-eest oi-oi kui külm. Vihma õnneks ei tulnud. Alles õhtul pidid pilved kohale jõudma.

Algus oli vaevaline. Sööt, seekord shokolaadi ja punase vimma segu, oli sisse lennanud, kuid huvilisi polnud kohal. Tegin erinevatel liinidel triive, pidurdasin ja lasin vaba triivi, hüpitasin ja venitasin vastu vooli tagasi... ei midagi. Võttis kukalt kratsima. Pool tundi kulus, enne kui esimene märguanne anti. Ja peagi ka ära sööt võeti. Sump sai vimmaseks.

Järgmise tunni jooksul noppisin veel neli vimba välja. Ketti ei tulnud, vaikselt tilkus. Alati eelnevalt paar korda märku anti, enne kui ära võeti. Ikka pika hambaga oli see söömine. 

Tunnike hiljem lõppes seegi võtt. Kala justkui oli all, sest aegajalt keegi korki korraks nõksatas, kuid ära võtma ei kippunud. Paar särge vaid mingil ajal alt läbi ujusid. Käisin igavusest Aini augul ka, kuid ka seal ei miskit.

Mingi aeg, äkki kolme paiku, saabus... Ain. Sättis ennast nagu lätlane, minu kõrvale, teisele poole põõsast. Edasi nullitasime juba sünkroonis:-) Ei aidanud seegi, et erinevate värvidega mängisin.

Mingi kolis aeg Ain eemale, enda augule. Ootasin kannatlikult omal püügikohal, kuni lõpuks halastati. Poole viie ja kella kuue vahel sain veel viis võttu, milles kolm ka ära karistasin. Kokku seega 8 vimba ja 2 särge. Särg täiega karvane. Viis vimba hõbedase, kolm kuldse ja null pronksise kirbuga. Kell kuus astusin minema ja jätsin püügipaiga koos kaladega Ainile.

Vigala jõe veetase on vaevaliselt vähekese kerkinud, +79. Temperatuur on kukkunud juba 6.5 peale. Velise jõe temperatuur kukub muidugi kiiremini, seal 5.5 kraadi.

Õhtused jalutuskäigud Vigala jõel, 23. aprill 2021

Ilma keeraski külmaks ära. Päeval oli vaevu 8 kraadi sooja. Õhtuks kukkus temperatuur lausa 3 kraadini. Lubatud vihm, aga ... no mingi seenevihmalaadne toode pakuti välja, see nüüd veetasemeid küll ei kergita.

Reede peale kella nelja paiku tõttasin kohale. Raimo oli teada andnud, et rahvast vähe ja sellest infost mulle piisas. Kohapeale jõudes oli minu kallas täiesti tühi, teisel pool tugeva loode tuule meelevallas neli püüdjat passis. Info ütles, et lõunapaiku oli täitsa hea olnud, nüüd pidavat vaid tilkuma.

Algus polnud paha. Kas see, et püügikoht oli rahus püsinud või lihtsalt vedas, aga kohe oli kala all ja esimesed võtud ning vimmad ka peagi sumbas. Tulid kenasti söödapadja pealt. Siis aga juhtus see, mis ka vastaskaldal - edasi hakkas vaid tilkuma... Aegajal mõni kala näitas, võttis ära, siis paus. Ja nii see kestis, kui kella poole kuu paiku Egoni saabudes täiesti vaikseks kätte ära läks.

Teises kaldas saabus Raimole seltsi naisterahvas, kes oma söödapallide kuhja otsast vaikselt kalu hakkas noppima. Üsna voolu seest. See kiskus mõtte ka rohkem voolust püügi poole, kuid esialgu ei kandnud see vilja.

Pendeldades kahe erinevat stiiliga püügi vahet - vaikses voolus söödapadjalt otsimine ja käredas voolus lühikesi triive sisse-välja lapates - sattusin poole kaheksa paiku lõpuks kalale. Voolust. Sisuliselt järjest tuli viis vimba ühe ja sama kohapealt. Väikene paus ja paar vimba veel lisaks.

Kuna Egoni 7 meetrine ritv minu vimbade tsoonini ei küündinud, siis tema püüdis vaiksest veest. Sealt terve selle aja jooksu vaid üks vimb läbi komberdas.

Poole üheksa paiku hakkasin koju sättima. Viisteist vimba, sort küll selline, et oleks suuremat tahtnud. Kõik hõbedase kirbuga. Üheksa särge ka veel lisaks. Vastaskalda naisterahvas lammutas pisut kiiremas tempos. Tulnud minust tunnikese hiljem jõudis lahkumise hetkeks kolmeteistkümne vimmani. Raimo lappas päeva tulemuseks 25-30 vimba.

Nädalavahetus lubab päris koledat ilma. Tea kas kisubki vee äärde.

Veetase Vigala harul +75 ja veel kukkumas... Veetemperatuur vaikselt langema hakanud. 8.4 kraadi. Velise oma on endiselt soojem, 8.9 kraadi ja kala nina ka sinna suunas. Need minu voolukalad ikka Velise joonelt juba, mitte Vigala veesoone pealt.

Õhtused jalutuskäigud Vigala jõel, 21. aprill 2021

Paar päeva oli püügiisu täiesti kadunud. Täna ilmateadet vaadates - ilm läheb talveks kätte ära - tuli uuesti vaim peale ja nii tegin õhtul peale tööd jalutuskäigu risti.

Väljas peaaegu et suvi. 16 kraadi sooja, kerge läänekaare tuul. Vesi kukkunud täiesti kaldasse, +76 Vigala harul. Veetemperatuur Velise jõel spurtis Vigala omast mööda. Vastavalt 10.6 ja 10.1 kraadi. See tähendab ainult üht - kala nina keerab soojema vee harusse. Ei hakanud sellegipoolest kallast vahetama, seda enam et istuvat tööviisi kompenseerivad sammud oli vaja täis teha.

Jõe mõlemad kaldad täiesti rahvaste spartakiaad. Tööd ei paista enam keegi tegevat. Minu koht oli loomulikult hõivatud. Uurisin kohal olnud mehelt, sama kes ka pühapäev paigal oli, tulemused ei olnud julgustavad. Lõunast saati vaid kaks vimba. Teine kallas aga pidavat lammutama.

Kohapuuduse käes sitsisin siis kord siin ja kord seal. Paar kala kõrval oleva perekonna poolt välja tõmmati, vastaskaldal aga üsna stabiilne vimma venitamine käis. Poole seitsme paiku sain ka käe vimmaseks ja õhtu poole kolm vimba veel juurde. Üks kenake ka sekka, 730 grammi. Naaber pakkus silma järgi et kilone kala - nii need rahvajutud kilostest sünnivad... Särg polnud samuti eriti aktiivne, kokku vaid üheksa.

Veetase oli nii madal, et viidikas oli täiega kohal ja segas püüki. Sellist asjas 20. aprilli paiku ei mäletagi. Samas päris voolu keskele vimb veel läinud polnud, ikka suurema serva peal passis.

Teisel kaldal tõmmati ikka korralikult. Üks Märjamaa mees lammutas õhtu jooksul oma kümme vimba välja. Randar sai allpool puude vahelt päeva peale viisteist vimba. Nii, et Velise voolu peal püüdjad küll kurta ei saanud.

Nüüd aga peaks vaikselt talv tagasi tulema, homme kümne kraadi alla teeb ja reedel vaid 5 kraadi sooja lubab. Lisaks reede-laupäev vihm, mis on hea, sest veetase on ikka liiga maas. Saab näha, mis see jõe elule siis ka teeb.

Õhtused jalutuskäigud Vigala jõel, 18-19. aprill 2021

Laupäeva püügi jätsin vahele. Saagisime puid ja tegime teisi värske õhu aktiviteete, mida maaelu pakub. Pühapäeval sättisin ennast õhtupoolikuks jõe äärde. Risti.

Väljas juba mitmendat päeva suhteliselt sama ilm. Tugev kirdetuul, lauspäike, sooja juba 16+ kraadi. Poleks tuult, oleks juba päris palav. Vihma oleks ka hädasti vaja. Vesi jões langeb kole kiiresti. Vigala jõel täna juba +82. Vee temperatuur ka juba 10-le kraadile läheneb.

Kohapeal oli ees ootamas Egon koos lapsega. Peagi veel üks mees seltsi tuli. Sain oma tavalise koha Egoni lahkel pakkumisel endale ja algus oli ülimalt lubav - kohe esimesel tiirul vimb otsas, kuid kukkus kahjuks ära.

Järgnes selline poolteist tunnikest sellist aega, kus aegajalt vimb endast märku andis kuid ära võtma ei kippunud. Lõpuks ühe ikka kobistasin ära. Särge eelmiste päevadega võrreldes, kas vähem või siis lihtsalt väheaktiivsem. Igal juhul minu suurt kuldset kuulikest väga agaralt ei torgitud. Egon küll tõmbas järjepidevalt, aga nood kõik söödapadjal istujad. Ma täna rohkem alumist tsooni uurisin ja sinna padja peale sageli ei eksinud.

Proovisin edutult vahepeal ka hõbedast discopalli, kuid ka see ei tekitanud kellelegi erilisi tundeid.

Vimma võtt saabus umbes poole seitsme paiku ja kestis vahelduva eduga poole üheksani välja, kui ära tulin. Kusjuures vastaskaldal hakkas action kõva tunnikene varem, kui üks mees järjest neid välja noppis. Ise lõpetasin päeva 9 vimmaga ja kui ma õigesti lugesin, siis sai vähemalt sama palju ka vastaskalda mees. Särgesid tuli mul vaid 22 tükki. Võrreldes Egoni ja kõrval olnud mehega, sain neid ikka vähem kui nemad. Erinevalt vimbadest.

PS! Ain käis hommikul turva augul. 5 vimba ja 0 särge. Kentsakas, et särge polnud.

...

Esmaspäevane jalutuskäik osutus õite lühikeseks - uksest välja, kolmkümmend sammu paremale, iste maha, ritv valmis...püüdma. Teiste sõnadega ei viitsinud kuhugi minna. Vaikselt hakkab vist vimmapüügi isuga ühele poole saama... Nii õngitsesingi tunnikese oma kaldal.

Minu maja all üldjuhul vimb pidama ei jää. Kui trehvab peale, siis trehvab. Särg, tõsi küll leiab siin puhkekohti pikemaks peatuseks. Ja olid nad ka kohe platsis. Ükshaaval neid tilkus, kuni tuli üllatuskülaline. Kena võtt, matsti kala taga. Olin kindel et vimb, aga ujus huvitavalt silla alla peitu. Lõpuks selline silma järgi 600-700 grammine turb õhku korraks ahmima saabus.

Too madin ajas muidugi särjed laiali ja nii ma pikalt enam passida ei viitsinudki. Kokku siis kuus särge ja üks turb.

Valvetonka otsa tilgub vimba üks kala päevas - suuremad partiid siiamaani pole veel jõudnud.

Vigala veetase +80, veetemperatuur 9,8 kraadi.

Vaba päev Vigala jõel, 16. aprill 2021

Reede olin vabaks võtnud ja plaanisin hommikul varakult püüdma minna. Kuna Egon tuli hilja õhtul püügiplatsile, siis lugesin talle veel sõnad peale, et ta mulle kohta hoiaks. Juhuks kui keegi enne jõuab... Õigesti tegin, sest varahommikul kohale jõudes, avastasin ennast ühe teise mehe sabas kohale vantsimas. Keegi tatsas sada meetrit eespool ja suundus otse loomulikult samasse kohta.

Egoni hoitud kohal sättisin püügiasjad korda ja asusin püüdma. Tõotas tulla päikeseline päev. Sooja lubas üle kümne kraadi, tuul tõsi küll tugev aga õnneks puhus kirde kaarest, mis polnud just paha variant. Öö oli jahe ja jahutas õhtuse vee 1.5 kraadi võrra maha. Nii ma väga hommikusele võtule ei lootnudki, pigem päev ja õhtupoolik huvitasid.

Olin eile katsetanud Trapperi punast vimma sööta, mis erilist tulemust ei pakkunud. Otsustasin seda täna shokolaadi variandiga kokku mixida. Kokku tuli selline mõnus maasikatoonides toode, mis täitsa heasti lõhnas. Andsin sellel minna.

Püük algas üsna produktiivselt, esimene vimb tuli umbes sel ajal, kui ma korki  vees pigem aimasin kui nägin. Teine kala peagi järgi. Seejärel vahelduseks särge ja ka vaiki hetki segamini. Tasapisi midagi tilkus, aga ei midagi roosilist samas. Söödapadjakese peale keegi ennast paika ei olnud sättinud, kõik võtud pigem allavoolu oleva mätta kõrvalt.

Kaotasin vahepeal oma kuldse kirbu ja proovisin vahelduseks hõbedast discopalli ja pidin nentima, et kui Egon vasakul särge tõstis, siis mul endal vaid aegajalt keegi selle tooni vastu huvi näitas. Vahetasin kirbu tunnikese hiljem välja ja läks andmiseks. Põhivõtt oligi kella 9.30-10.30 vahel, mil vimb oli natukese aktiivsem. Tundus et peibutussööt hoidis teda ka kenasti püügiplatsi kinni, sest enamus võtte söödapadja lähedusest. Seejärel vajus aktiivsus vaikselt ära ja kell 11 pandi karp päris kinni. Tolleks ajaks oli mul 9 vimba sumbas ja 20 särge lisaks kaldal käinud.

Vaikuse ajal otsustas Egon, et prooviks aniisilõhnalise peibutusega. Kas see oli nüüd tingitud sellest, et nii vänge lõhn külmas vees lihtsalt liiga intensiivne oli ja peletas kalu eemale, või oli lihtsalt pigem pikk pikk paus... igal juhul sain ma järgmise 5 !!! tunni jooksul vaid mõned särjed lisaks. Üks vimb korraks käis voolu sees otsas, kuid üldjuhul oli selline vaikus, et hea kui keegi kergelt veerand tunni jooksul korki puudutas.

Päeva peale tuli meile seltsi juurde. Merikapüüdjad olid jõe ja mere sassi ajanud ning spinningu korgiõnge vastu vahetanud. Raimolt poeg ka veel seltsis. Tulid ja nautisid päikeselist ilma. Tänu ajastusele läks kalaga neil natukene nihu, tõsi Raimo ühe vimma ikka välja meelitas. Nelja paiku lahkudes võtsid nad oma "needuse" ka ühes ja enamvähem veerand tundi peale nende minekut algas õhtune ralli.

Alustuseks tegi särg oma suu lahti ja aja edenedes ka vimb. Egon oli oma aniisi kotti ära peitnud ja peibutasime vähem vängemate lõhnadega. Shokolaad. Martsipan. Mingi segu. Lisaks minu segu. Kõik koos polnud üldse paha. Kuna lisaks oli vahepeal samale kaldale püüdma tulnud Tallinna mees ka oma söödapommid vette virutanud, siis polnud kaladel enam võimalustki kiirelt meist mööda ujuda.

Õhtu oli mõnus. Särge tuli sageli ja vimb võttis ka normaalse tempoga. Vimma puhul oli tore ka see, et esmalt endast märku anti ja ka pisut meelitamist nõuti, enne kui pakutav alla neelati. Äraminekuid küll polnud, kui tühja vehkimisi piisavalt. Särg võttis meelsamini tugevamat triivi, vimb vaid kergemat pidurdamist teatud kohtade ees.

Päeva lõpuks oli mul siis 18 vimba ja 66 särge +  kuhjaga D vitamiini. Õhtuks olin läbi kui läti raha. Aga väga mõnus päev oli olnud. Aitäh "kaaskannatajatele", kes selles lahedaks muutsid!

Vesi Vigala harus oli +87 ja õhtuks selle temperatuur 7,7 kraadi. Vali tuul hoidis ilmselt temperatuuri kontrolli all.

PS! Majaalune valve tonka pakkus ühe vimma.

Õhtused jalutuskäigud Vigala jõel, 14-15. aprill 2021

Linnas käidud nagu niuhti. Mootor ka kaasa toodud. Pildiseeriagi tehtud ja FBs juba levib nagu kulutuli...

Tänane peale tööd jalutuskäik sai tehtud turvaauku. Taat andis teada, et minu traditsiooniline koht on nelja vene rahvusest mehe poolt okupeeritud. Egas midagi, juba mõnda aega tiksus mõte, et peaks seal turva kohas ikka ära käima.

Peale viit platsi ja püüdma. Kohe läks andmiseks. Triiv ja võtt, triiv ja võtt. Särg va õgard täitis oma vatsa metsikus tempos. Rüüstasid ohjeldamatult kärbsevastseid, mida kogemata liiga vähe kaasa olin võtnud. Õigemini kogus oli suur, aga enamus oli ära nukkunud.

Suuremad ja väiksemad segamini. Mõni õite pisike, samas kohe paar päris kena labidat. Poole seitsme paiku sain neli suurema kala võttu. Esmalt keegi kopsakam korraks otsa jäi, siis kaks vimba sumpa ja lõpetuseks... laksasin kellegi vastu oma kirbu lipsu katki. Äkki turb oli.

Siis jälle särg särg särg, ikka särg särg särg. Ohjeldamatu rüüstamine lõppes poole kaheksa paiku. Sealt edasi tilkus vaid mõni üksik. Kokku käis hapniku hingamas 54 särge. Muuhulgas üks vimb ka lõpetuseks.

Pool üheksa panin asjad kokku ja tulin tulema. Peale grupipilti said vimmad tagasi saadetud oma asju ajama.

Tundus, et sööt jälle ei pidanud.  Sel hooajal juba mitmendat korda. Aastad pole vennad?

Veetase +96 ja temperatuur juba 8.1 kraadi.

...

Neljapäeval jõudsin jõe äärde kopikas enne kella viite. Minu kivi otsas turnis nimekaim. Pugesin talle külje alla nagu lätlane, 2m vahet nagu peab, ja liitusin toimuva särjeaktsiooniga.

Väljas üsna kahetine ilm. Temperatuur 12 kraadi, justkui soe. Samas tugev kirde tuul tekitas vastikult vilu tunde. Õnneks jäi see tuul võssa suuresti kinni. Veetemperatuur üsna sama mis eile, 8 kraadi. Samas veetase kukub kiiruga, +92 Vigala peal. Väheke vihma ei teeks paha.

Särg sõi isuga. Töökõned pisut segasid püüki, kuid peale neid sain käe ka vimmaseks. Erilist aktiivsust siiski ei olnud. Kella poole seitsmeks olin saanud viis vimba ja peale seda enam mul ei miskit. Kõrval kaaslane vimma kalasid mõned siiski hiljem ka sai. Särge aga... on ikka kole palju see aasta jões. Ma ei tea mis värk sellega on. Jõhkralt tuleb. Sort muidugi selline ... üsna kriitiline. Mõni üksik kobedam.

Vastaskaldas särjega sama lugu mis meil, vimmaga vähe kehvem.

Kokku siis 5 vimba, 40 särge. Miinus üks kirp - kulub neid ikka. Seekord murdus konks ära, kui maakera üle pea vintsisin...

PS! Maja alt tuli selle aasta esimene vimb valve tonka otsa. 

PS2! Eile oli tonka otsas pea kilone luts - pole nii suurt oma maja alt saanudki. Ikka tasub kalarappeid vette visata:-)

Vigalal vimba kiusamas, 10-11. aprill 2021

Laupäeva päeval ulus hirmus tuul edasi. Edela kaarest. Õhtuks lubas maha rahuneda ja nii kella nelja paiku sammud jõgede risti ka seadsin. Üle heinamaa kõndisin kui vastu müüri. Päris rõve minek oli.

Kohapeal polnud püüdmas mitte kui kedagit. Ei kummalgi kaldal. Sättisin ennast sisse ja hakkasin tuulega võitlema. Õnneks too jäi natukene võsa taha kinni ja kõikse hullem polnudki. Pidurdada ei saanud, aga noh tuul tegi seda minu eest. Algus oli paljulubav - esimese tiiruga võtt ja järgmise nelja tiiruga kolm kala. Kõik kenasti sissesöödetud platsi pealt.

Rohkem esiti ei tulnud, kuid pool tundi hiljem sain kaks vimba juurde. Sedapuhku kõvasti allavoolu triive tehes, üsna vooluservast, nii et üks neist isegi voolu põgenes. Peale seda aga pikalt vaikus. Imelikul kombel ka särg ei närinud. Ja vaikus muudkui kestis...

Kella seitsmest sain veel kaks võttu ja ühe vimma ning pool tundi hiljem astusin minema. Kesse ikka laupäeva õhtu pimedani metsas passib, kui soe saun ootab.

...

Öösel tegi kerge miinuse. Pühapäeva päevaks lubas prognoos imelist päikeselist ilma ja seda väikese lõunakaare tuulega. Sellest mulle piisas, et hommikul vara end üles ajada et püüdma minna.

Kui eile õhtuks kerkis veetemperatuur üle viie kraadi, siis öine külm tõi selle alla nelja tagasi. See avaldas ka mõju. Ja kui palju veel. Sisuliselt terve hommik ja pool päeva möödusid ilma võttudeta. Aeg-ajalt keegi andis vee all märku, et ta on seal... kuid pakutavat ära ei võtnud. Ei aidanud siin ei mängimine ega ka kirpude vahetamine. Proovisin nii kuldse, hõbedase kui pronksi karva variandid ära. No lihtsalt ei närinud.

Kella kolmeks päeval olin saanud vaid 4 särge ja 1 vimma!

Olin plaaninud olla kuni kella neljani, kui kell kolm hakkas ootamatult juhtuma. Särg saabus platsi. Suutsin kenasti sööta peale loopides parve all hoida ja nii sain parajat actionit pea kolme tunni jagu. Erinevas suuruses särge tuli üsna voolust ja väga jõhkra pidurdava mängu peale. Täitsa tore oli neid tagasi loopida.

Vimb esialgu aktiivsust ei näidanud, kuid kella viie paiku sain päeva teise ja tund hiljem väikeste vahedega veel kolm lisaks. Kuna päeval oli mulle naabriks allavoolu tulnud üks eestlane, kes pommitas kõvasti sööta, siis vimmad olid ennast sellest söödahunnikust pisut ülesvoolu platsi sättinud. Seal on üks kõrgem mätas ja selle kõrvalt nad ka tulid.

Kuna see koht on üsna voolu sees, siis peale otsahaakimist sattusid kalad koheselt voolu. Olin juba ära unustanud, kui mõnus oli neid sikutada voolust. Hoopis teine tera kui vaiksest veest! Mõnusalt sättisid kalad ennast keset kõige käredamat jõelõiku ja võitlesid seal kuni jaksasid. Äge!

Poole seitsme paiku hakkas lõuna pool tulnud pilvisus aina tihedamaks minema ja vaikselt hakkas võtt lõppema. Mõni särg aeg-ajalt veel eksis otsa. Peale kella seitset sättisin minema. Kui eile oli särgede saldo nulli jäänud, siis täna 78 tükki. Viis vimba ka veel lisaks. Õhtused kalad kõik hõbedase kirbuga - too lihtsal oli otsa jäänud ja vahetamiseks põhjust keset võttu enam polnud.

Vesi 6 kraadi soe ja +108 kõrge (Vigala haru). Veetase oli ööpäevaga 1 cm kerkinud.

Näkkas täiega! - 07-08. aprill 2021

Tänane õhtune jalutuskäik jõe äärde väärib lausa eraldi postitust...

Alustuseks ilmast. Too selline pisut soojem kui eile, 8 soojakraadi kandis. Päikeseline. Veetase Vigala harus kopika võrra madalam, kui eile. Tuule suund pisut soojemast kandist, edelast, kui eile ja ka pisut nõrgem. Õhurõhk kenasti tõusmas pikaaegsest madalseisust. 730 mm on veel vähe küll, aga eilsega ikkagi +10mm juures. Ehk ideaalsed olud ju! No kui üldse millegi üle joriseda, siis veetemperatuuri üle, mis oli nelja kraadi alla potsatanud.

Kella viie paiku sööta sisse loopides ja korgiõnge kokku pannes, käed pea et värisesid. No nüüd läheb alles andmiseks, käis peast läbi. Ootused olid täiega laes. Esimene tiir... ei midagi...teine tiir...ei midagi...Ja nii kulus esimene tund - mitte ainumastki puudutust ka mitte. Täiega pettumus ja natukene ka müstika.

Tüdinesin sellest nullitamisest ära ja otsustasin tähelepanu võileivale ning mobiilile pühendada. Vaatasin e-mailid üle ja... hoppaa postkastis kiri ajakirjast Kalastaja, kes andis teada, et olen võitnud nende aastatellimuse peaauhinna! Paadimootori. Ma kohe teadsin, et sellistes heades ilmastiku tingimustes lausa peab näkkama. Aga seekord "võttis" küll sealtkandist, kus poleks üldse osanud oodata. Olen Kalastajat tellinud selle ilmumisest peale ja mul on kõik numbrid kenasti olemas. Paadunud fänn teiste sõnadega. Samas pole selle aja jooksul mitte ühtegi auhinda/loosi võitnud ja nüüd korraga selline tulemus! Äge! Tuleb välja, et näkkamiseks tuleb kohta ikka pikalt-pikalt ette sööta:-)

Kalapüügiks tähelepanu muidugi enam ei jagunud. Istusin veel tunnikese ja kobistasin selle peale lõpuks ühe vimma ja ühe särje välja ning tulin tulema.

Tänase saagiga tuleb küll rahule jääda:-) Järgmine nädal peab siis linna auhinnale järgi minema.

...

Neljapäev tegi kenasti päikest ja võtsin uuesti tee ette. Vesi kukub ikka päris kiiresti, Vigala haru +112. Lääne tuul tegi püügi küll põrguks, aga ilm oli see eest mõnus. Grillisin päikese käes.

Kuigi veetemperatuur oli kerkinud 5.6 kraadini, siis erilist aktiivsust see vee alla ei toonud. Vigala haru oli seekord Velise voolust tugevam ja nii ei tekkinud kenasti voolunurkasid, kus vimmal passida meeldib. Õnneks polnud siiski nii hull võtt kui eile. Särge tilkus. Üksik vimmavõtt ka veel sekka, aga kärsitus käkkis selle ära.

Veerand seitsme paiku järsku vooluservast võtt ja raskus taga. Lõpuks ometi vimb otsas, käis peast läbi. Kala tiirutas vaiksemas vees ja voolu ei tikkunud. Veepinna lähedale jõudes oli valge helk nagu suur taldrik. Latikas! Esimest korda siin sellise otsa kobistasin. Kala tegi ikka pikalt sõitu aga õnneks voolu ei kippunud. Lõpuks kätte sain. 1.425kg. Latikapüügihooaeg ka avatud:-)

Päikeseloojangu ajal sain kaks vimma võttu ülisuure pidurdusega mängu peale. Üks pääses plehku, teise sain kätte. Särg hakkas ka järsku närima. Tulin tulema, kui särgede skoor 11ni jõudis, minust ta sinna närima jäigi...

Õhtused jalutuskäigud Vigala jõel, 05. aprill 2021

Pühapäevane tuul kandus esmaspäeva üle. Lisaks hakkas vett taevast alla tulema. Terve päeva jooksul ei käinud kordagi väljas ja ei plaaninud ka õhtuks miskit, kui kella nelja paiku ootamatult tuul rauges ja sadu lõppes. Sellest taevasest märguandest rohkemat polnud vaja. Peale tööd tormasin ligast heinamaad tatsama.

Veerand kuue paiku jõudsin kohale ja sain rõõmsalt tõdeda, et enam ei peagi jalad vees püüdma. Vesi kenasti kukkunud, nii et kaldariba kuivale jäänud. Veetase +119 ja veetemperatuur 4,1 kraadi. Väljas tavaline talveilm, 2 soojakraadi ja vahele tulevate lörtsihoogudega.

Sööt sisse ja ritv korda. Esimesed tiirud söödast alla voolu ei pakkunud midagi. Viie minuti pärast kolisin vaikse vee piirile ja tõmbasin järjest neli särge välja. Seejärel väike vaikus ja.. vimb alla jõudis. Kolm kala mitte just ketti aga üsna väikeste vahedega. Kaks kala otsa jäid haakimata kuna kiirustasin asjade käigust ette. Seejärel tuli platsile tagasi särg.

Teine vimmalaine tuli kella seitsme paiku. Kaks kala ja üks mööda haakimine lisaks. Sedapuhku olid õhtused kalad kolinud rohkem voolule lähemale. Täpselt voolu piirile. Mingit mängitamist ei tahetud näha, lihtsalt puhas triiv.

Peale seda saabus aga õhtune vaikus ja kell kaheksa astusin minema. Õhtuse jalutuskäigu ja värske õhu teraapia ühistulemiks jäi 11 särge ja 5 vimba. Arvestades külma saabumist, vee jahtumist, pole nagu väga millegi üle kurta. Arvasin oluliselt lahjemat aktiivsust.

Terve nädala lubab lahjat talveilma. Kui tuult ei tee võib teine kordki jalutama minna.

Käsiõnge hooaja avamine Vigala jõel, 03-04. aprill 2021

Laupäeval otsustasin, et on aeg luurele minna. Vesi oli küll veel kõrge, Vigala peal +132 ja ka üsna jahe, vaid 4.5 kraadi, aga tonkatada rohkem ei viitsinud. Liiga tuim töö ja igav passimine. Kala küll saab, aga ikkagi - kui on võimalus käsikaga püüda, siis see ikka hoopis teine tera.

8 meetrine kaigas kaasa ja kusagil kella kolme paiku sättisin ennast minekule. Oma lemmik kohta. Kõva vantsimine ligasel heinamaal ja kohale ma jõudsin. Koht oli kenasti vaba, vaid teises kaldas üks mees käsikat vehkis.

Veetase selline, et püügi ajal pidin kogu aeg kummikutega vees olema. Ja sellest tingitult oli ridvaga manööverdamine ka selline...tõeline jändamine, et okste vahelt kuidagi sisse-välja viskeid teha. Mõtlesin, et mis siis veel saab kui kala ka veel otsa tuleb ja kohe antigi võimalus selle probleemiga tegelemiseks. Särg oli üllatavalt aktiivne ja kohe all kirpu ründamas.

Kala välja võtmine oli omaette protsess. Esmalt kaks viimast jätku ridval sisse lükkasin, selle tagajärjel sain ridva tipu puuvõrede alt läbi ja selja taha suunata, samal ajal käega tamiilist haarates. Kui kala vahepeal tamiili lõtvumisest plehku ei pääsenud, siis kätte ma ta sain. Mõnda siiski ka mitte.

Särg näris vahelduva eduga pea terve õhtu, kuni kella seitsmeni välja. Vimb aga ... kaks tükki ikkagi sattusid kohale tulema ja kätte nad ka läbi häda kuidagi sain.

Kuna tulemus oli hoolimata ülimalt ebamugavatest püügitingimustest enam kui olin lootnud - 31 särge ja 2 vimba, siis otse loomulikult olin pühapäeva hommikul uuesti platsis.

Kui laupäev oli olnud pilves ja loodekaare tuulega, mis kenasti põõsastesse kinni jäi, siis tänaseks lubas edela tuult. Ja pealelõunal maru tugevat. Seetõttu olin varakult platsis.

Hommik oli paari külmakraadiga ja see pani kala toitumisele oma pitseri. Särgede eilsest aktiivsusest võis vaid unistada. Kella kaheksaks, kui esimene vimb sumpa sai, oli kaldal vaid viis särge käinud. Vimb tuli täpselt söödaplatsi pealt ja kohe järgmisel viskel samas kohas keegi veel võttis, kuid peale seda tekkinud vaikus näitas, et sööt ei toimi. Sama tunne oli ka eile jäänud, kus samuti koheselt peale vimma võttu sööta peale andsin, aga pidama see parve ei pannud.

Poole kümneks olin vaikselt särgede arvu kasvatanud, kuid vimbadest polnud rohkem märku olnud. Olin oma kuldsest kirbust ilma jäänud ja hõbedase asemele sidunud. Jätsin mõneks ajaks söödaplatsi rahule ja pildusin korki seisva vee tsooni. Neli viset, neli vimba. Kõik täiesti seisuveest ja üks praktiliselt pooleteise meetri kaugusel mu kummikutest.

Täna olin kalade välja võtmiseks teise taktika valinud. Otsisin pikema toki ja kui puude vahelt ridva peaaegu püsti sain aetud, siis selle tokiga tirisin tamiili lähemale. Ükski vimb selle manöövri ajal plehku ei pääsenud...

Peale nelja kala tekkis väike vaikus, kuid peagi veel kaks juurde anti. Üldiselt tundus, et ta passib seal all aga väga ei käivitunud. Pikkade pauside järel tilkus lisa juurde. Vesi muidugi kole külm endiselt. Vaid 5.3 kraadi (veetase Vigala peal +122). Kala käitumine otsa jäädes ka selline külmast uimane. Sõitis küll, aga suurde voolu ei põgenenud. Ronis oma 2x2 meetri peal kuni võhm otsa sai. Ei mingit erksat minekut.

Pealelõunal hakkas tuult kerima ja olud ridvaga manööverdamisel läksid päris viletsaks. Kella kolmeni trotsisin seda tuult ja siis tulin tulema. Kokku 13 vimba ja 29 särge. Minu uus sump sai üsna täis. Enamus vimbadest hõbedase discopalliga, millest lõpuks ka ilma jäin... Täitsa nauditav püük oli!

Kasaril, 02. aprill 2021

Reedel sai siis lõpuks veetaseme kerkimine otsa ja olukord stabiliseerus. Laupäeval, kui pealelõunal ennast kalale sättisin, oli selle suund juba langev, kukkudes päeva jooksul juba korralikult ja jõudis Kasaril õhtuks +110 kanti.

Õues kenakene pilves kevadilm. Vahel harva päikesekiir kusagilt pilve tagant piilus. Sooja natuke alla kümne kraadi. Tuul oli loodest ja see tõttu  otsustasin Rumba alla mitte minna. Seal sellise kaare tuule eest varju pole.

Kella kahe paiku Vanamõisa alla jõudes, pidin tõdema et kõik mu tavalised püügiplatsid olid hõivatud. Nii pidin suhteliselt suvalise koha peal, keset sirget, oma tinad vette saatma. Naabriks üks venelane, kes kohe saabudes kaks vimba järjest välja võttis...

Tunnikene möödus särje togimise saatel. Kui seejärel naaber pillid kotti pani, kolisin tema koha peale üle. Sealt püügikohast hea talvist kõrkjaäärset auku pommitada. Venelasel tundus lahkudes olevat nii seitse-kaheksa vimba ja teist samapaju särge ka sekka.

Uus koht tõi koheselt uued tuuled. Alustuseks kärbsevastsete peale kena võtt ja sain sumba likku pandud. Seejärel avastasin rutiinse kontrolli käigus sama rakenduse otsas magava vimma. Ja veel natukene hiljem magas üks vimbadest ussidega varustatud kaika otsas. Nii oligi tunnikesega hoobilt kolm kala sumbas.

Lisa ei tulnud. Söödatopsi ja kärbsevastsetega ritva aegajalt mõni särg proovis, vimb aga vaikis. Teisel kaldal samal ajal aga mingid eesti mehed ikka said. Kahvaga lausa kalu veest välja aidati. Hea oli vaadates kohe aru saada, kas tõmmati särge või vimba.

Poole kuu paiku saabus järgmine laine. Sedapuhku ussidega varustatud tonkale. Sain järgmise tunnikesega kolm vimba. Seekord võtud kõik sellised... särjelikud. Esmalt tehti korraks üks tugevam tõmme, siis pea minutiliste vahedega kerged nokitsemised, kuniks lõpuks umbes viis minutit peale võtmise algust korralikum sakutamine pihta hakkas. Naljakalt uimased võtud. Korraks sain ka "tina lendu" võtu, aga selle tegijaks hoopis korralikum särg osutus.

Enne kella seitset saabus uuesti vaikus ja see kestis päikeseloojanguni. Olin juba oma asjad kokku pannud, grupipildigi ära teinud ja sumba kuivama pannud, kui järgmised nökerdajad platsi saabusid. Esimene neist kaldarohtu kinni jäi ja plehku pääses. Kaks järgmist aga üle rohuserva õnnestus meelitada.

Veerand üheksast astusin minema. Kokku siis 8 vimba ja 5 särge. Võtmisi ja usside rüüstamisi oli, nii et igav ei hakanud. Päris sellis korralikku paugutamist veel pole, aga tundub, et kalaparved läksid liikvele. Huvitaval kombel õhtul kärbsevastset üldse ei puudutatud, vaid uss peale läks.