Kuna Kasaril ei ole kesktalvel üldjuhul hommikul midagi head loota, siis kohale sättisin alles peale kella ühteteist. Tulin üle põllu. Traktori poolt songitud tee tundus hirmutav, aga auto kliirens oli siiski piisav, et põhja mitte kraapida. Sulaga läheb ilmselt jamaks. Teisel pool jõge ka kaks autot, aga nende püüdjad olid jala järgmisele sirgele tatsanud. Ilmselt käisid ahvenat otsimas.

Sättisin ennast alustuseks lepavõsa rajooni ja hiljem allavoolu madala serva. Kammisin mõlemad paigad põhjalikult läbi. Ühes oma kümme auku, teises viis veel otsa. Lood lepavõsa all oli kahel augul päris lootustandev. Isegi üks "korrusmaja" korraks pildile jäi. Madala servas, aga vaid üksikud näidud veealusest elust.
Sirge sügavamat osa täna uurima ei läinud. Olin unnad sisse saanud ja ei tahtnud neid üksi jätta. Jääd on nii palju, et tegelikult oleks hea võimalus ka madalamat ala lähemalt uurida. Tonkatades on jäänud tunne, et seal paar sügavamat ala madalama vee keskel. Täna seda uurimist siiski ette ei võtnud.
Võtuga oli nagu kesktalvel ikka. Natuke nagu oli ja samas nagu ei olnud ka. Ahvenad, särjed, turb, nurg, kiisad. Vimb keda aga otsima olin läinud, ennast näole ei näidanud. Tõsi kaks võttu olid küll sellised, et äkki... punase kirbu otsas olnud sääsevastsete "pintsel" likvideeriti üheainsa liigutusega. Otsa aga kalad ei jäänud ja kordusi ei pakutud.
Ilm oli aga super ilus. Peale minnes näitas -8 kraadi. Lauspäikese käes ja hetkel kui idatuul korraks jalga puhkas, oli aga olukord selline, kus tõmbasin talvekombe luku lahti. Lihtsalt palav hakkas! Kindaid polnud püüdes vaja. Kapuuts oli enamuse aja puhkereziimil. Imeline on ikka sellise ilmaga püüda!

Kell neli panin asjad kokku. 13 ahvenat. Sort enamasti väike, selline 100 grammi kanti. Paar suuremat kala kaks korda niipalju. 8 särge, 2 nurgu, 1 turb ja hunnik kiisku. Unnalipud ennast püsti ei ajanud. Tore värskeõhu mürgituse saamise üritus oli!






