Soomes, 30.06-01.07.2026

Uskumatu lugu, aga peale eelmist Soomes käiku kalale vahepeale ei jõudnudki. Nüüd siis tulin mökki tagasi. Nii umbes nädalaks. Suve nautima.

Esmaspäeval tulin üle lahe ja jõudsin jalka ajaks kenasti kohale. Teisipäeva ennelõuna trimmerdasin vahepeal kasvanud rohu ära ja alles lõuna paiku läksin vee peale. Tegin lühikese päeva, sest õhtul ju järgmine jalka mats vaja ära vaadata :-)

Ilm paistis sillapeal nii mõnusalt soe. Jõe peal aga ootas ees tugev lääne tuul ja nii oli peagi mul seljas nii fliis kui ka kilejope. Puhus korralikult, nii et põõsaaugus ankrusse saamine osutus pea võimatuks missiooniks. Suurema ankruga aegajalt ikka jäi kuhugi seisma, et siis mõne aja pärast vastu voolu edasi triivida.

Olin reisiks Keio nõuandel soetanud endale jäigema ridva ja uue nööri. Sättisin need siis kohe ka töökorda ja üritasin asjast sotti saada.

Nööri puhul nagu esialgu ei tundnud erilist vahet. Värv oli mõnusalt erk, aga laulis rulli peal sama moodi nagu power pro. Tugevuse kohta esimese päeva järel midagi kosta ei oska.Ridvaga oli aga nii ja naa. Sellise lainega, nagu täna, oli muidugi kehva esimest korda uut ritva proovida, aga esmamuljed kanduvad pigem positiivse poole peale. Võtte oli tõesti selgelt paremini tunda ja ridva tippu ei pea iga puudutuse hoomamiseks pikalt jõllitama. Samas aga haakimine justkui küll paremaks ei läinud (võrreldes jigmasteriga). Sain paari tunni jooksul neli tugevat võttu. Ükski neist ei jäänud otsa. Sama ka 5-6 togimise kohta. Võib-olla oli see alguse asi... Ritv on lühem kui vana ja võibolla haakimine pole veel käpas.

Miinuspoolele tuleb kanda aga see, et ridva tipp on sama värvi mis ritv tervikuna. Jigmasteril oli ots teist (erksamat) värvi ja selgelt nähtavam. Laines maadeldes oli ikka kergema jigiga püüdes raske aru saada, millal tina põhja jõudis. Eks järgmised päevad näitavad kuidas uus pill mängima hakkab.

Jigitades jäingi täna nullile. Trollides 12 haugi ja 1 mõõdukoha (+1 alakas). Haugi sort lahja. Üks kala oli nii 3.5 kilo kanti ja tegi mõnuga sõitu. Teised olid konnad. Tegijaks osutus neoonroheline rapala.

Vesi oli 22 kraadi soe. Voolu pole. Kalad olid käega katsudes maru soojad.

...

Teise päeva tegin juba pikema. Kell 9-18. Ilm oli super. Hommikul oli kergelt vines päike ja õrn tuul, siis läks pilve. Pealelõunal tegi tunnikese tugevamat tuult, aga muidu oli üldiselt selline kerge tuule päev.

Esimesed kaks tundi olid kopra augu tsoonis päris lõbusad. Pea igas teises ankrus sain võtu või kaks. Seeriaid ei pakutud, aga igav ka ei hakanud. Alguses ei jäänud kala jällegi otsa. Alles kuuenda võtu realiseerisin ära, kuigi neli võttu eelnevatest olid ikka korralikult tugevad matsud. Tore aeg kestis punkt kella 11-ni ja siis lõpetati see kui lõigatult. Sain siis selle ajaga 13 võttu, millest kaks kala ka paati. Kohad.

Trollisin samas tsoonis. Jigitasin uuesti. Ei miskit. Kuna tuul vaibus korraks täiesti ära ja vool kandis paati väga aeglaselt allavoolu, proovisin ka vertical jigingut. Mingi hetk loodile kena joon moodustus ja sinna pikalt paigale jäi. Mängitasin ja meelitasin... ja lõpuks väike krõps. Haakisin, aga otsa ei jäänud. Kui aga jigi uuesti alla lasin vajus kala otsa.

Päris korralik sõit läks lahti. Haug mässas kuis jäksas. Kulus pea viis minutit enne kui paati sain. 8+ kilone haug. Käega ümber kukla võtma ei ulatunud, tegin kahva limaseks.

Edasi juba mere äärde. Seal oli iseenesest päris tore. Kala togis, vahel võttis ära, aga sordiks vaid haug. Üks kohapunn eksis sekka. Sain seal nööri tugevuse ka ära testida. Käisin tõugjat püüdmas ja sain vobleri korralikult kinni. Kangutasin ja kangutasin, ei tulnud lahti. Lõpuks mõtlesin, et tõmban jõuga nööri katki. Aga ei, konksu tõmbas sirgeks! Päris hea, power pro-ga seda nalja poleks teinud.

Tagasitee sügavale trollisin. Teise sirge alguses üks koha. Paar haugi. Seejärel 2 tunnikest jigitamist sügava peal. 0 puudet! Lõpuks trollisin koju ära. Jalka ootas. Sügava algusest üks koha, edasi ei miskit.

Ritv jättis täna väga positiivse mulje. Kuna lainet polnud eriti, siis olid igasugused puudutused selgelt tunda. Sisuliselt sai püüda silmad kinni. Üldmulje siiamaani on, et pisemad võtud on selgelt tugevamini tunda; tugevamate võttude puhul vist vahe nii suur pole. Väsitamisel on muidugi pehmemal versioonil omad plussid, aga hetkel jään seda uut edasi kasutama. Vaatame mis tulevik toob.

Kokku täna 10 haugi ja 4 mõõdukoha (+2 punni). Hommikupoole toimis kohupiim, hiljem läks roheliseks üle. Mereääres sobis haugidele tumedam toon.

PS! Pealelõunal tulid Mihkel ja Kõuts. Kiire tiir mere äärde peale haugide neile midagi huvitavat ei pakkunud. Võrgust lisaks 1 linask.

Soome reis, viimane päev + kokkuvõte, 18. mai 2026

Küll see küllaga saamine käib ikka kähku. Ühel hetkel oli karikas täis ja aitas küll. Mul käis see klõks pühapäeval ära ja nii tegin esmaspäeval viimase püügipäeva. Eks ole saanud püüda kah juba piisavalt.

Päev tuli päikeseline, vahel mõni pilv ka ära eksis. Hommikul pisut udune. Lõunani oli pea tuuletu, peale seda aga tõstis lääne tuule üles ja see tekitas jõele vastiku laine. Alustasin jälle tünni tsoonist ja alles neljandas-viiendas ankrus sain esimese võtu. Järgmisel viskel ka kala paati. Teine koha tuli paar viset hiljem ja seejärel veel paar togimist ning korraga vaikus. Pidu kestis 15 minutit. 9-9.15.

Üle kahe tunni ei toimunud midagi. Vahet ei olnud kus proovisin. Isegi haug vaikis. Veerand kaheteistkümne paiku sättisin ennast põõsa auku. Kui eilne ennelõunane maiustamine jäi ära, siis täna alustati 11.30 nagu kellavärk. Ka siit ankrust sain kaks koha. Järgmisest veel ühe otsa. Togimist oli veelgi, kuniks tekkis lääne tuul ja püüdmine muutus vastikuks. Ankur ei pidanud, kergete peadega oli võimatu aru saada, millal põhi ja millal mitte. Natukene aega trotsisin ilma, seejärel käisin mere ääres ära.

Ega sealgi jigitada ei kannatanud, aga tegin siiski veerand tundi punase poi juures. Ahven eksis otsa. Seejärel kolisin trollimisele üle.

Tee pealt sügavikuni tuli 3 haugi (neoon karikko). Proovisin kahes paigas jigitada. Ekraan oli joonistanud mitu ilusat kaart... Ühest isegi kohapunni välja meelitasin, aga ei miskit enamat. Siis uuesti trollides kodupoole. Sellise lainega jigitamine... tänan ei.

Kotkad, kes olid ennast terve reisi pidevalt ennast taevas näidanud otsustasid täna maa peale kolida ja väikelindude saarekese okupeerida. Istusid seal kolmekesi ja lasid mu paadi vaid 50 meetri kaugusele, enne kui eemale lendasid ja hiljem samasse kohta tagasi tulid. Kokku olen neid max viiekesi koos lendamas näinud. Ei tea kas üks ja sama pesakond.

Trollides tuli veel paar väikest koha (neoon yozuri) ja üks haug, midagi ära võtta enam ei kõlvanud. Kella kuuest läksin juba maha.

Kokku 5 koha (+6 punni) sort kenam kui eile, kilo kanti ja ka +, 4 haugi, 1 ahven.

...

Mõned tagantjärele tarkused reisist:

1. Nii koharikast kevadet ei mäletagi. Kala oli palju, jigitamine toitis nagu sügisel. Äge! Nüüd on kolm mu suurimat püütud koha kõik saadud jigitades! Reisi suurim 6.5 kg.

2. Jigitades oli kaks põhivärvi: a) must selg-valge kõht, punakad sädemed seljas, punase sabaga (NB! Punane saba oli oluline - proovisin sama versiooni valge sabaga ja kohe üldse ei toiminud. Peale vildika kasutamist muutus tegijaks); väiksem versioon toimis paremini kui suurem; b) kärtsmürts rohelised, soovitavalt neoonikad; toimisid siis kui togimine kuidagi ära võtmiseks ei tahtnud realiseeruda.

3. Seekord toimis jigitades aeglasemapoolne kolme pöördega kerimine. Igasugused ärritused järskude 1 või 2 pöördega kerides põlati täiesti ära. Kuna voolu ei olnud, siis ilmselt oli põhjus selles. Kuigi kannatas vabalt püüda 12 grammistega, siis enim tundus ärritavat pisut raskema pea valik. 17-20 grammi oli parim.

4. Trollimisega seekord eriti sinapeale ei saanud. V.a. päris alguses kui must-valge karikko toitis. Hiljem millegipärast enam mitte. Neoon roheline oli üldine moe värv, minu sellevärvilised aga millegipärast ei toiminud. Võibolla võtsin liialt vähe riske ja sõidutasin lante põhjast liialt kõrgel (0.5-0.8 meetrit)? Aga landikaotus oli tänu sellele 0.