Lõuna Velisel, 21. aprill 2026

Tänane plaan oli Velisel, ülalpool Vänglat, proovipüük ära teha. Hommikune trenn ei lubanud varakult minna ja nii sain kohale alles kella üheteistkümneks. Väljas lauspäike ja kerge põhjatuul. Sooja hakkas kamaluga juurde tulema, nii pidin peagi jopest loobuma. Päeva peale tegi 14-15 kraadi ära.

Koht kus käisin on selline, kuhu vimb ka kudema jääb. Tänane näitas aga, et selleks otstarbeks ta ennast veel kohale istutanud pole. No vara ka veel.

Kaks parve käis alt läbi. Tunnise vahe tagant. Esimene raund pakkus kaks, teine kolm vimba. Muul ajal aga oli üsna vaikne. Paar särge, paar viidikat. Huvitav (õnneks), et need viimased ennast nii vähe näole andsid.

Askeldasin endiselt suure kuldse kirbuga, millel väga väike konks. Sedapuhku haakisin kõik normaalsed võtud sajaprotsendiliselt ja kõikidel konks kenasti suulaes kinni. Aga eks võtud olid ka konkreetsed hüpitamised - ei mingit toiduga mängimist. Võtud voolu servast, suurest voolust seekord ei miskit.

Kella ühest tulin maha ära. Tundus, et kolmandat vooru ei tule ja õhtuni polnud tahtmist istuda.

Valvetonka pakkus ka ühe vimma. Sel aastal tuleb neid maja alt ikka väga nadilt. Keskeltläbi üle päeva eksib otsa ära. Särge on muidugi jões nii palju, et võibolla äestatakse ussid enne vimmaparve saabumist otsast ära.

Vesi Vigala jõel maru madal. +62. Hommikul veetemperatuur 7.4 kraadi. Velise vesi oli ennelõunal alla kuue kraadi.

Hommikune katsetus, Vigala jõel, 20. aprill 2026

Hommikul kirjutasin Kalastajale paar õngitsemise nippi ja piltide tegemiseks loivasin jõele, turvaauku. Kella üheksa paiku. Väljas juba vaikselt kerkiv idatuul ning lauspäike. Öösel oli külma teinud, kaldaäärse rohu juures oli jääl kirme peal.

Pildi tegemiseks tegin oma korgile uue masti, puust. Kui juba katsetamiseks pidi minema, siis otsustasin kaks asja veel ära proovida. Esiteks käib mulle alati närvidele, kui tamiil hakkab ridva tipus "ringe" peale tegema ja sellega justkui ridva püügiulatust lühendama. Otsustasin proovida nii, et panin tippu ca 80 cm pikkuse 0.35 mm jõhvi ja jätkasin seda siis pealiiniga. Tuleb tunnistada, et see katsetus oli hea - mitte kordagi ei pidanud püügi ajal sätitama, et tamiil kenasti jookseks.

Teiseks panin otsa kirbu, mille kunagi olin ostnud ja karpi ära peitnud. Tollel on hea suur discopall (2 grammi), aga metsikult väike konks. Karbis oli ta ootel sel põhjusel, et kahtlustasin tema konksu väiksuse tõttu seda, et kala ei haagi ära. Kartsin asjatult, haakis küll. Püük temaga oli natukene teistsugusem kui kergemate versioonidega. Tavaline kerge pidurdamine ei tahtnud teda vaikses voolus põhjast kergitada ja nii pidin rohkem korki tõstma. Aga harjusin ära. Ja kalale sobis see ka.

Ka puidust voolitud mast jäi püügi lõpuni korgi otsa - toimis seegi ja vahetamiseks põhjust ei näinud.

Kala sain võtma juba esimesel triivil. Siis viis minutit hiljem teine vimb. Veerand tunni pärast kolmas. Esimese tunni lõpetuseks neljaski. Peibutussööta ei tahtnud viidikate pärast anda ja seetõttu parved ilmselt pidama ka ei jäänud.

Seejärel tuli poole tunnine vaikus. Vaikselt hakkas igav ja käed sügelesid peibutussööda järele ja lõpuks selle sisse lajatasingi. Alustuseks oli see justkui hea, tõi kohe vimma võtu, edasi aga... viidikas viidikas viidikas. Kuna tuul ka aina keris tuure juurde, otsustasin kella 11 paiku, et aitab küll. Tulin tulema.

Kokku siis viis vimba. Särg oli üllatavalt passiivne, vaid paar tükki.

Veetase oli +63 ja veetemperatuur 7 kraadi.

PS! Kodutonka otsa tulnud särjele otsustas haug hambad külge lüüa. Tagajärjeks oli see, et särg pääses plehku ja haug jäi ise konksu otsa. Saatsin ta õpetussõnadega koju tagasi.