Valvetonka maja all, 19.03...25.03

Neljapäeval maale jõudes oli maja alt jää läinud. Panin koheselt valvetonkad (2 tk.) sisse.  Alljärgnevalt tulevad märkmed päevade kaupa.

Neljapäev. Vesi õhtul +90 (jube madal kevade kohta), veetemperatuur 3.2 kraadi. Pilves ilm, õhutemperatuur sisuliselt nullis. Ühte ussi õhtupoolikul äestati, otsa ei jäänud kedagi.

Reede. Hommikul vesi +87, veetemperatuur 2.3 kraadi. Õhk paari kraadiga miinuses. Kerge idatuul. Päike säramas. Mõlemad konksud olid paljaks söödud. Kahtlusaluseks on kohalik punasilmne särg. Kahjuks ei õnnestunud süüdlast veel teolt tabada.

Päeva jooksul jäid ussid puutumata. Õhtul ühte ussi prooviti, aga otsa ei söödud. Ilmselt mikrosärg. Veetase õhtul +87 ja veetemperatuur 4.2 kraadi. Päike küttis kenasti! Kuigi ilmateenistuse näidu järgi päeva jooksul vesi justkui ei langenud, siis maja all võttis maa veelt pinda juurde.

Laupäev. Vesi langeb järjepidevalt. Veetase +84, veetemperatuur oli 1.9 kraadi. Öösel tegi jälle külma, -3 kraadi. Hommikul olid tonka ussid täiesti puutumata. Sodi ja voolu jääb aina vähemaks, öö jooksul ei olnud tinasid püügitsoonist kalda alla liigutatud.

Päeval üks ussirüüste. Õhtul ei mingid puudutust ka. Vaikne on siinkandis. Vast sügava peal kala ikka juba liigub.

Pühapäev. Öösel oli üks luts vasaku kaika otsa roninud. Teist tonkat polnud proovitud. Veetase +81, veetemperatuur 2.2 kraadi. Päike kütab juba hommikul korralikult, aga tugev lõunakaare tuul viib selle soojatunde ruttu minema.

Päeva jooksul ei toimunud tonkadega midagi. Õhtul sättisin ennast kolmeks tunniks Rumba alla. Sügavale. Kahe tonkaga, söödatopsi ei viitsinud organiseerida, toimetasin vaid ussidega.

Kuni päikeseloojanguni ei toimunud üldse mitte kui midagi. Ka ülesvoolu söödatopsiga toimetanud venelastel. Päikese loojangu eel ja järel sain aga lõpuks 6-7 särje võttu, millest paar kala ka kaldal käisid. Vimb aga endast märku ei andnud.

Keskkonna ameti poolt sain ka kontrollitud. Väga viisakad noored olid. Äge, et ikka kontrolle aegajalt trehvab. Edu teile!

Esmaspäev. Hommikul tonkasid kontrollides erilisi muutusi toimunud polnud. Ühte ussi oli rebitud, teist polnud puudutatud. Vesi +79 ja 2.6 kraadi.

Tegin enne tuule tõusmist kiire jalutuskäigu risti. Kogemused ütlesid pole mõtet - tulemused kinnitasid seda sama. Üks kohalik särg käis otsas, muidu vaikus mis vaikus. Veetase on küll ideaalne püügiks, aga temperatuur...

Jäälind, kes tuli ülesvoolu aladelt, otsustas minu Stella peale vahemaandumise teha; natukene põrnitses minuga tõtt ja siis lendas allavoolu edasi. Pildistamiseks kahjuks võimalust ei pakutud. Oli ikka kirju küll, nagu öised virmalised.

Teisipäev. Öö jooksul äestati mõlemad ussid ära. Sama ka ennelõunal. Ilmselt kohalik särg on aktiveerunud, aga kuna konksud suured, siis otsa ei jää. Vesi +78 ja 3.2. Hirmus tuuline. Vaher lõpetab tilkumist, kask tundub alustavat.

Õhtul tegin kiire reidi suurele jõele, Vanamõisa sügavale. Keset sirget, venelaste lemmikkohta. Kolm tundi püüki. Esimene 1.5 tundi ei toimunud mitte kui midagi. Siis saabus särgede armaada, kes nokitsesid ja nokitsesid. Haakimiseks võimalusi ei pakutud. Ikka nõkk, vaikus, nõkk... Neli tükki närisid ennast ise otsa. Kärbsevastsetega kirp koos söödatopsiga pakkus oluliselt rohkem võtte, kui mullaussiga varustatud ritv. Lõpptulemus saagi näol oli aga viik. Üks vimmavõtt eksis ka sekka, aga kuna särgede nokitsemisest oli närv juba must, siis haakisin "poolt tundi" liiga vara... Aga kokkuvõtvalt tundub, et vaikselt, väga vaikselt läheb paremaks...

NB! Jääminekut siis sisuliselt polnud - kõrkjad on uhkelt kolm meetrit pikad ja puruks kiskumata.

Kolmapäev. Öö jooksul olid ussid ära röövitud. Vesi oli +74 ja 4.4 kraadi.

Nüüd mõneks päevaks paus. London calling :-) Kahjuks tuleb  reis täpselt sel ajal, kui kohe-kohe midagi toimuma hakkab. Aa no mis teha. Õnneks on kevadhooaeg üsna pikk.

Pärnus 13. märts 2026, hooaja lõpetamine / kokkuvõte

Neljapäevane vihm tõstis  natukene veetaset, aga ei miskit hullu. Samas öised ilmaprognoosid enam külma ei paku, seega pikalt peal olla enam ilmselt ei saa ega lasta ka. Kuna nädalavahetusel minna ei saa, siis tegin reedel selle talipüügihooaja viimase käigu.

Lauspäike, päeva jooksul kerkis õhutemperatuur lausa 11 kraadini. Samas palav olla küll polnud, sest see üli tugev lõunakaare tuul puhus "kõrvad peast". Jätsin elektroonilise varustuse koju, sest ei tahtnud võtta riske selle uputamisega jäält maha tulles. Seetõttu oli kelk nii kerge, et ühel hetkel pani too ise Tammiste poole ajama :-)

Tunnikese veetsin siiatsoonis, ülejäänud aja madala peal. Võtt oli eilsega võrreldes oluliselt kapriissem. Ühest august üle kahe vimma naljalt ei saanud. Ilma loodita püüdes oli natukene naljakas tunne ka - puudus teadmine, et kas kala läks alt ära ja tuleks minna järgmisele augule või on endiselt all, aga ei löö ära. Üldjuhul ma passima ei jäänud, vaid ühel augul, kui ahvena otsa komistasin, suundusin kiirelt järgmist püügiauku läbi proovima.

Mängitasin kuldset ja tumedat kirpu. Too teine ei toiminud kohe üldse mitte. Kella kahe paiku tehti aga mõlemale kirbule vaikne tund. Kala tegi ilmselt lõunauinakut :-)

Kella nelja paiku sattusin aga ootamatult liikuvale parvele. Vimb võttis poole tunni jooksul sisuliselt täiesti lennust. 2 meetrises sügavuses toimusid võtud poolest veest! Käsi oli kirpu mängitades täiesti välja sirutatud, kui võtud toimusid. Kahest august, mida selle laine ajal kasutasin, tuli kümme vimba ja paar suurt nurgu. Lisaks oli vist otsas ka siig. Augu all päris korralik piklik hele laik kaks korda läbi sõitis. Latika jaoks liiga kitsas, vimma jaoks liiga pikk, koha jaoks liiga hele. Kui see nüüd just hiigelsärg polnud, siis oli see siig :-) Ära läks loomulikult.

Kell viis kuulutasin püügi lõppenuks. Kokku käis kaldal 23 vimba (+4 alamõõdulist), 6 nurgu (seekord olid pätsid päris korralikud), 3 särge, 10 ahvenat. Endale võtsin mõned vimmad äkise jaoks ja valiku ahvenatest, ülejäänud läksid kas kaaspüüdjatele Jaanusele ja Ülole või oskasid ennast jääle unustatult salaja auku tagasi nihverdada. Sain ühest august kaks kala, teisel augul toimetades ühel hetkel nägin kui üksteise järel mõlemad ennast libedal jääl auku tagasi nihverdasid ja minema ujusid :-)

...

Hooaeg tervikuna oli äge. Jääd oli korralikult. Püüda sai piisavalt, et isu täis saada. Saaki oli ka. Ainukene miinus oli siia võttude vähesus. Muidu oleks ikka ülivõrdes aasta olnud.

Paar detaili meelespidamiseks järgmistele hooaegadele mõeldes:

1. Kui on "seisev vesi" (mis see talv sisuliselt oli), siis liigub vimb üsna palju risti jõge. Tavaliselt on toiminud liikuva/võtva kala jälitamine samal liinil, kas alla või ülesvoolu liikudes. See aasta oli nii mõnigi kord kus kala pidi jälitama risti jõge. Vahepeal tundus, et kehtis loogika: hommiku olen kalda pool, päeval lähen jõe keskele.

2. Olen ilmselt oma kuldsesse ja hõbedasse kirpu liialt kinni jäänud. Tänu Kevinile peaksin endale ka suurema musta kirbu karpi muretsema. Tol püügikorral võisin paar tunnikest oma heledaid kirpe solgutada kasvõi pea peal seistes, aga keegi nende vastu huvi ei tundnud. Samas musta rabati nagu viimast Pariisi moodi.

3. Siiga tuleb ilmselt Tammistest või ülalpool Sindi kärestiku otsima hakata. Tundub, et kudetsoonid on peale paisu lammutamist muutuma hakanud. Ei teagi miks see aasta liialt kinni jäin oma standard paikadele ja mujalt ei vaadanud.