Soomes 21.-22. oktoober 2026

Ootused ja lootused olid nüüdseks maas. Palju kehvemaks enam minna ei saa, sest kõige kehvem sügisene püük on juba ületatud :-) (https://rainfishinglife.blogspot.com/2024/10/)

Hommikul tegin jooksu ja peale sättisin alles kella kümnest. Andrus oli selleks ajaks juba kümne märgi alla jõudnud, neil üks kala suurelt jõelt.

Tänase plaani tegin kütusest lähtuvalt - kümne haru saare ümber olevad lõigud. Kammisin neid trollides ja jigitades terve päeva. Tulemuseks... trollides 0 võttu. Jigitades 5 võttu ja 2 latika nagistamist. Ehk ikka natsa paremaks nagu läinud. Veevool ka enam nii raju ei tundu, enamasti klaaris 25-30 grammistega ära (eilse 400 pealt on 350le kukkunud, homme peaks veel kukkuma).

Esimene kala tuli poole kaheteistkümne paiku. Saare tagant. Üsna pika viske lõpuosas selline naksakas. Kohe aga läks korralikuks perutamiseks, nii et alguses liigitasin tolle võtja haugiks. Positiivse üllatusena tuli aga lõpuks kahva koha. 3.6 kilone.

Järgmised kolm võttu tulid kõik enne kolme samast kohast aga enamvähem tunniste vahedega. Käisin trollides vahepeal ära, tulin tagasi... üks 42 cm koha jõudis paadini, teised ei jäänud otsa.

Siis tegin ühe koosoleku ja peale seda sain veel viienda võtu enne päikeseloojangut. Too kargas samuti kaugelt otsa siis kui kolmeste vända keerete vahele ühe ühese tegin. See ajas kalal kopsu üle maksa ja jälle mingi nagistamise laadse liigutusega otsa ennast sättis. 1.9 kilone koha.

Viiest neli võttu tulid vale mootoriõli sirpsaba ja üks kollase v saba peale. Ühtegi korralikku pauku ei pakutud. Ja huvitaval kombel kõik võtud paadist kaugel eemal. Järgi keegi ei tulnud.

Lahja, aga midagigi...

...

Neljapäev sai suuresti veedetud samas tsoonis, kus eile. Ilma keeras pilviseks ja soojemaks. Veevool oli jälle väheke väiksem, kui päev varem. Sodi tuli ka üsna vähe.

Tuterdasin saare ja liinide vahet. Kell 11 saabus võtulaine. 4 togimist. üks 45cm kala kasti, üks alamõõduline tagasi. Passisin samas ankrus pea poolteist tundi ja tund hiljem sain veel ühe togimise.

Neli võttu tulid vale mootoriõliga. Ühe aga sain nii, et panin eriti kerge pea, 12 grammi, ja sirpsaba kohupiima. Lant vajus terve igaviku, pidin peaaegu magama jääma, aga see alamõõduline läks ikkagi liimile.

Kella kolme paiku saabusid Kõuts, Mihkel ja Jaanus. Trollisime seejärel suurel jõel Bonderi käärus, kus kohe sain ühe 48 cm koha; edasi ilusad majad, kümne haru täispikkuses... null puudutust.

Teised trollisid kümneharu linnasuunas ja tagasi ning nullitasid samuti.

Seega ei läinud paremaks. 2 kala kaasa, 1 koha tagasi.

Soomes, 19.-20. oktoober 2026

Esmaspäeval sai üle lahe tuldud ja samal päeval paar tunnikest jõe peal veedetud. Eelinfo ei olnud lubav ja esimene luureretk kinnitas seda. Vesi maru kõrge ja sogane, vool väga tugev. Nii tugev, et kümne harus 5 meetri peal 35 grammi paras raskuseks tundus.

Tulemuseks... kaks togimist esimesest ankrupaigast kümne haru liinide alt. Ära pätsatud sabajupp. Null võttu trollimisel ja ka hilisematest ankrutest. Trollimine oli üldse saadanast - rohkem nagu sodikorjamine kui kalapüük. Kümneharust välja ei läinud.

...

Teise päeva hommik oli maru külm. Landikarbi kaaned olid jääs. Alustasin kella poole üheksast ja pidin peaaegu tõdema, et eile oli vaata et hea päev :-)

Käisin läbi saare taguse, kümne haru liinide aluse, trollisin kümne haru, vaatasin üle tünni sirge, käisin mereäärse sirge kaks korda läbi, peksin jigi seal neljas ankrupaigas... Tagasitee ka veel suures osas läbi trollisin. Koondtulemus hämmastav. 0 võttu! Ei puudutust ka. Isegi mitte latika oma.

Vool oli sama tugev kui eile (mereäärsel sirgel oli üks punane poi lausa vee all), aga vesi õnneks pisut selgem. Pinnas enam lehti metsikult ei ujunud, põhja lähedal aga oli neid piisavalt, er trollides konksud pidevalt sodiseks saaks.

Olin juba alla andnud, kui lõpetuseks saare taguse jigitamise järel viimasele paarisaja meetrisele trollitiiru otsustasin teha. Lant sai vaevalt põhja ligi, kui esimest korda täna võttu nägin ja kala otsa sain. Täpselt samast kohast, kus enne pea kümme jigiviset olin teinud.

Mässas korralikult enne kui kahva sain. Kratsisin järjekordselt kukalt mõttega, et kas võtta ära või mitte... aga äkki rohkem ei saagi... Võtsin ära. Silma järgi viie kilo alla kala, mis hilisemal mõõtmisel lausa 5.85 kiloseks osutus (uus üsna suur mari juba sees). 85 cm pikkust. Tuli puna-kollase-oranzi karikko otsa.

Tulemusest lähtuvalt otsustasin tunnikese veel mässata ja siis tulin enne loojangut maha ära. Rohkem elumärke ei pakutud.

Hetkel tundub küll üsna lootusetu olukord. Samas lood kala näitab ja mitte vähe. Ikka puhas närimise küsimus.

Veetemperatuur 8.5 kraadi. Päeval vast sama palju ka õhutemperatuur oli. Täispäike, kerge kagutuul.