Merika uitamised, 27.10-04.11.2026

Lühikesed merikasutsakad. Kõik on samast lõigust, kus sügise esimene tume kala tuli. Maailma avastama ei hakanud.

27. oktoober

Puhus korralik maatuul ja tekitas mõnusa kerge katuse peale. Püük ajavahemikus 10-15. Samal ajal saabus üks "kaaskannataja", kellega leppisime kokku, et tema läheb siis paremale, mina vasakule. Mõne aja pärast tuli ta aga sealtpoolt tulema, kuna kolm hüljest olla ees. Lasin tal enda poolel ees minema minna ja peale esimese tsooni lõpuni kammimist kolisin ise paremale. Hülgete seltsi. Enam neid seal polnud.

Nuki paremast küljest sisuliselt esimese viskega kala taga. Võttu ma ei märganud kuna passisin jälle jumal teab mida... kuulsin lihtsalt siduri sirinat. Läks ikka päris isuga, oma paarkümmend meetrit enne kui seisma jäi. Võttis seejärel suuna paremale kivide hunniku poole. Tatsasin talle vette vastu ja nii õnnestus tamiil kividest eemal hoida. Kala tuli seejärel minu poole, keeras vee all ja "sülitas" landi välja. Kogu nali kestis nii minutikese, kala ennast ei näinudki.

Teine võtt tuli järgmise nuki küljelt aga see ei jäänud otsa. Nagistas ja tõmbas. Paar togimise laadset asja oli samas kohas enne seda, aga kuna tamiiliga püügi tunnetus on aastate jooksul täielikult kadunud, siis kaladeks neid puudutusi 100%liselt liigitada ei julge.

Ilm: pilve ja päike sai vaheldumisi. Sooja 10 kraadi ringis. Võtud tulid rohelise aapua peale.

29. oktoober

Olin samas kohas tagasi. Sedapuhku hommiku poole kümnest kuni kella neljani välja. Tuterdasin nii parempoolset kui ka vasakpoolset tsooni.

Seekord üks konkreetne võtt. Parempoolse tsooni teise nuki juures tegin pika viske. Peale mõningast kerimist tegin pausi ja siis vajutati ikka korralikult. Otsa ei jäänud, aga vähemalt ilusa võtu olin saanud.

Paar togimise laadset toodet päeva peale lisaks. Üks kala käis pinnal eemal.

Ilm oli enamasti pilves korra-kaks hetkeks päike ka välja piilus. Sooja 10 kraadi tuuris. Tuul oli maa poolelt, aga laine rullis karide pihta ikka mõnuga ja peksis vett vahtu.

02. november

Kella 13st 16.30ni. Päris pimedani ei jäänud. Enamus aega olin paremal poolel, lõpus natuke ka vasakul. Püüki varjutas saarmas, kes esimesed poolteist tundi piki kallast liikudes sukeldumise harjutusi tegi. Enne kui too välja ilmus sain esimese kari pealt ühe võtu, peale seda aga täielik vaikus.

Ilm pilves ja pime. Maatuul. Sooja 9 kraadi.

04. november

Tegin tiiru hommikul kella 9st 14.30ni. Hommik oli külm, null kraadi ringis; päeva peale keeras pilve ära ja venitas ikka 8 soojakraadini ära. Hommikuse tuulevaikuse järel tegi lõunast alates maatuult.

Eelmise päeva tugev põhjatuul (kuni 12 m/s) oli vee sogaseks teinud. Otsisin oma kilomeetrisel rannaribal pisut selgemaid kohti ja leidsin selle vaid parempoolse tipu ümbruses. Vee läbipaistvus polnud küll suurem asi, aga seal tulid landid vähemalt puhtalt koju tagasi.

Kaks kahtlast puudutust toimusid ennelõunal. Eemalt üks kerge võtulaadne toode; teine kord poole viske ajal justkui toks. Justkui. Mine sa tea. Äkki ei olnud ka. Vaikselt hakkab see tamiiliga püük närvidele käima, mõmmigi ei saa aru, kas oli või polnud kala.

Kella ühe paiku sain siiski päeva võtu kirja. Olin selle parempoolse tipu vasakut külge uurima hakanud. Tegin kaldakivilt viskeid; teise heite ajal kargas minust vaevu 5-6 meetri kaugusel olnud landile mõnusa matsuga kala otsa. Seal paigas oli sisuliselt vaid pool meetrit vett ja kaldakivid  võtukohast vaevu meetri kaugusel. Ei tea mida ta nii madalasse ronis... Sain kala kaheks-kolmeks sekundiks otsa, siis keerati ilusat hõbedast külge ja läinud ta oligi. Krt. ilus kala oli.

Otse loomulikult midagi rohkemat ei juhtunud. Seekord siis himustati lilla-sini-hõbedast lanti.

...

Mõned järeldused nende nelja korra järel. 

Esiteks võtud kõik sisuliselt kahest tsoonist, mujal täiesti (kildi ulatuses) vaikne. Kuigi eemal on justkui samalaadsed olud, sügavust on, kive ka... aga kala mitte pole.

Teiseks tundub, et üle 5-6 viske ühe kohapeal teha on suht mõtetu. Pikalt loopimise järel pole ühtegi võttu saanud. Pigem on kohe märku antud. Samuti pole peale kindlat võttu samas kohas loopides kordagi teist proovimist saanud.

Kolmandaks. Peale ühe võtu on kõik tulnud pea kohe esimeste kaldakivide järelt. 5-6 meetrit kividest. Sisuliselt kuiva maa pealt loobitavast alast. Milleks mulle kahlakad? Ahjaa lantide päästmiseks :-)

Neljandaks. Viiest võtust null kätte. Mida krdit. Peab vist nöörile tagasi minema.

Soomes 24. oktoobril 2026

Reisi viimast päeva alustasime alles poole kümne paiku. Eelmised päevad olid tõestanud, et hommikul pole midagi vee peal teha. Kala alles heal juhul 11 paiku suu lahti teeb.

Päev tuli sombune ja nõrga idatuulega. Paar korda päeva peale päikest ka näidati, aga enamasti selline hall olukord. Lõuna paiku lausa udulaadset ollust tekkis.

Alustasime saare tagant, kus ootamatult üks juhuslik võtt pakuti. Lisa ei tulnud ja nii kiirustasime ilusate majade rajooni, kuhu sisuliselt õhtuni jäime. Troll, troll, jigiankur rütmis.

Umbes kella üheni oli täitsa lõbus. Saime trollikala, ühest jigiankrust lausa viis võttu (null kala), nii et igav ei olnud. Siis hakkas asi jahenema. Alustuseks keelduti minu oranz-kollast rapalat üldse proovimast ja olin sunnitud värvidega mängima hakkama. Siis lõpetas ka paarmehel kollane jesse igasuguse kontakti kaladega ja saabus surnud aeg.

Kuna eile oli ka teinud võtupausi sisse, siis jätkasime samas tsoonis ja ei kippunud kuhugi mujale. Teine paatkond käis merel ära ja trollis sealt võtuta tagasi. Meil aga joppas korraks, kui ühes ankrus jigitades päikese hetkelisel väljailmumisel korraks jigikala aktiveerus. Kaks kala kahepeale paati, kolm võttu veel lisaks. Siis aga päike kadus ja nii nagu see võtulaine oli alanud, see ka järsult lõpetati.

Nelja paiku tuli vool. Jigitada enam seal tsoonis ei kannatanud ja kuna troll ka ei toitnud, läksime päeva lõpetuseks saare taha. Sealt juhuslik jigitonks ja trollides järgmiselt sirgelt üks kala paati juurde. Kuuest tulime maha ära.

Kokku mul 6 koha (suurim1.95)  ja 1 haug; Jaanusel 5 koha. Teises paatkonnas Mihklil 6 ja Kõutsil 2 koha. Mihklil sort kõvasti parem kui meil. Suurim kala 2.8 kilone.

Sellega sai selle aasta sügishooaja kohapüügile joon alla tõmmatud.