Päev tuli päikeseline, vahel mõni pilv ka ära eksis. Hommikul pisut udune. Lõunani oli pea tuuletu, peale seda aga tõstis lääne tuule üles ja see tekitas jõele vastiku laine. Alustasin jälle tünni tsoonist ja alles neljandas-viiendas ankrus sain esimese võtu. Järgmisel viskel ka kala paati. Teine koha tuli paar viset hiljem ja seejärel veel paar togimist ning korraga vaikus. Pidu kestis 15 minutit. 9-9.15.
Üle kahe tunni ei toimunud midagi. Vahet ei olnud kus proovisin. Isegi haug vaikis. Veerand kaheteistkümne paiku sättisin ennast põõsa auku. Kui eilne ennelõunane maiustamine jäi ära, siis täna alustati 11.30 nagu kellavärk. Ka siit ankrust sain kaks koha. Järgmisest veel ühe otsa. Togimist oli veelgi, kuniks tekkis lääne tuul ja püüdmine muutus vastikuks. Ankur ei pidanud, kergete peadega oli võimatu aru saada, millal põhi ja millal mitte. Natukene aega trotsisin ilma, seejärel käisin mere ääres ära.
Ega sealgi jigitada ei kannatanud, aga tegin siiski veerand tundi punase poi juures. Ahven eksis otsa. Seejärel kolisin trollimisele üle.
Tee pealt sügavikuni tuli 3 haugi (neoon karikko). Proovisin kahes paigas jigitada. Ekraan oli joonistanud mitu ilusat kaart... Ühest isegi kohapunni välja meelitasin, aga ei miskit enamat. Siis uuesti trollides kodupoole. Sellise lainega jigitamine... tänan ei.
Kotkad, kes olid ennast terve reisi pidevalt ennast taevas näidanud otsustasid täna maa peale kolida ja väikelindude saarekese okupeerida. Istusid seal kolmekesi ja lasid mu paadi vaid 50 meetri kaugusele, enne kui eemale lendasid ja hiljem samasse kohta tagasi tulid. Kokku olen neid max viiekesi koos lendamas näinud. Ei tea kas üks ja sama pesakond.
Trollides tuli veel paar väikest koha (neoon yozuri) ja üks haug, midagi ära võtta enam ei kõlvanud. Kella kuuest läksin juba maha.
Kokku 5 koha (+6 punni) sort kenam kui eile, kilo kanti ja ka +, 4 haugi, 1 ahven.
...
Mõned tagantjärele tarkused reisist:
1. Nii koharikast kevadet ei mäletagi. Kala oli palju, jigitamine toitis nagu sügisel. Äge! Nüüd on kolm mu suurimat püütud koha kõik saadud jigitades! Reisi suurim 6.5 kg.
2. Jigitades oli kaks põhivärvi: a) must selg-valge kõht, punakad sädemed seljas, punase sabaga (NB! Punane saba oli oluline - proovisin sama versiooni valge sabaga ja kohe üldse ei toiminud. Peale vildika kasutamist muutus tegijaks); väiksem versioon toimis paremini kui suurem; b) kärtsmürts rohelised, soovitavalt neoonikad; toimisid siis kui togimine kuidagi ära võtmiseks ei tahtnud realiseeruda.
3. Seekord toimis jigitades aeglasemapoolne kolme pöördega kerimine. Igasugused ärritused järskude 1 või 2 pöördega kerides põlati täiesti ära. Kuna voolu ei olnud, siis ilmselt oli põhjus selles. Kuigi kannatas vabalt püüda 12 grammistega, siis enim tundus ärritavat pisut raskema pea valik. 17-20 grammi oli parim.
4. Trollimisega seekord eriti sinapeale ei saanud. V.a. päris alguses kui must-valge karikko toitis. Hiljem millegipärast enam mitte. Neoon roheline oli üldine moe värv, minu sellevärvilised aga millegipärast ei toiminud. Võibolla võtsin liialt vähe riske ja sõidutasin lante põhjast liialt kõrgel (0.5-0.8 meetrit)? Aga landikaotus oli tänu sellele 0.
