Esiletõstetud postitus

laupäev, 18. mai 2024

Viimane päev, 17. mai 2024

Hommikuse jooksmise jätsime vahele - kes siis viimasel päeval muuga kui kalapüügiga tegeleb. Seetõttu saime juba kella poole üheksa paiku peale, olles lausa esimesed, kes mökki sillalt paadiga lahkusid. Suund traditsiooniline ja sama ka päeva plaan.

Ilm tuli suviselt soe, päeva peale tegi 22 kraadi ära ja lõunapaiku ning õhtul olid päevakavas nn päevituskuurid. Vahepealsel ajal tegi pisut tugevamat lääne tuult, mis tassis merelt külma õhku peale ja sundis vammuseid uuesti selga tõmbama.

Alustasime merika tsoonist, siis tõugja kärestik, seejärel Bonderi käär. Sellest viimasest tassis rainbow trout yozuri ühe haugi välja ja pakkus võtu, mis jäi pikalt hinge vaevama. Tugev löök, seejärel ridva metsik pekslemine. Sellist võttu suudavad vaid merikas ja tõugjas pakkuda, kuna aga tõugja mässamine on tänu madalale veetemperatuurile veel natukene lahja, siis kahtlustan võtjas punast kala. Sain ridva hoidjast kätte ja pisut kala ka väsitama hakata, kui järsku teisest otsast raskus kadus.

Järgmisena juba punase maja sirge, kus esimese katse tegime rohelise poi järel olevas koha pakkunud paigas. Sain kaks toksu, mõlemal korral kala ka natukene otsas oli, enne kui ära kukkus. Edasi ei aitanud värvidevahetused ega miskit. Tulime samasse paika umbes tunnikene hiljem, kui saime kahepeale veel kaks võttu, mis otsast ära kukkusid. Minu oma tundus küll kobe kala olevat.

Peale koha proovimist tuli haugi kord. Punase maja alla nn haugi tsooni ja saime sealt mõned võtud, kuid pardani ei kippunud keegi tulema. Kala oli kuidagi nõrgalt haaramas ja ära pudistamine oli vähemalt minu puhul päeva märksõnaks number üks.

Tundub, et vesi on lõpuks nii soe, et koha hakkab merest jõkke trügima. Ain sai peagi jigikoha kätte ja trollimine pakkus samuti lisa. Ma andsin oma haugi vobleritele puhkepäeva ja suure osa ajast leotasin erksat oranz-valge-kollast karikkot. Too oli haugide suhtes peaaegu immuunne ja suutis enamasti neid vältida. Tõi välja kaks koha ja haaras vaid kaks haugi kaaspüügina kaasa. Samas kui Ain lammutas oma punasaba karikkoga hauge nii mis hirmus.

Lõuna paiku tekkis täielik vaikus. Trollisime ja jigitasime täiesti tulutult, vaid slaiderdamine pakkus miskit. Suutsin jälle oma landist ilma jääda. Tundub, et pean seda stiili püügi jaoks miskid paremate lõksudega trossid muretsema.

Pealelõunal saime eelmise suve tõugja ala lõpuks käima. Mul esimese viskega 3.6 kilone tõugjas, Ainil teise viskega kakssada grammi suurem. Siis tuli kalakontroll peale ja jahutas võtu maha. Tükk aega hiljem sain siiski ühe veel. Ei teagi, kas neid on seal veel vähe, või vaibus võtt lihtsalt ära. Kahtlustaks pigem esimest varianti, sest pinnas viidikate tagaajamisi veel ei toimu.

Peale kella viite trollisime minema. Punase maja sirge, järgmisest pool, siis tünni sirge ja bonderi käär. Tünni sirgelt tuli Ainil paar haugi, Bonderi käärust ka, muidu aga täiesti vaiksed kalavabad tsoonid. Ka loodi pilt oli üldjuhul tühi mis tühi.

Loomulikult käisime Bonderi kääru tõugja kärestikul uuesti ja sealt ka päeva kolmas tõugjas. Neid tilgub sealt ikka ühe kaupa, sest järjekordselt jäi see ainukeseks võtuks.

Merika tsooni sõitsime loomulikult võtuta läbi (no ei usu mina, et sealt midagi veel tuleb...) ja nii läksime õhtu lõpuks saare taha tonkatama. Paar väiksemat latikat, aga kolle enam tulla ei taha. Suur latikas koeb ka juba.

Päeva skooriks mul vaid 10 haugi, 3 tõugjat ja 2 koha. Ain seevastu laamendas isuga - 20 haugi, 3 koha, 1 tõugjas. Haugide puhul me vist 5 kilo täna lõhki ei saanudki. Kohadest suurim oli 2 kilone.

Veetmeperatuur oli 14 kraadi.

Ja oligi kevadine haugipüügi puhkus läbi.

...

Mida kõrva taha panna?

Tõugjas? Punase maja tõugja ala läks tööle alles 14 kraadise veetemperatuuri juures. Varem tundus tõugjas pigem põhja ligi istuvat (ka lood näitas väga harva keskvees olevaid kalu) ja käivitus vaid jigi loopides või voblerit vedades. Samas Bonderi kääru kärestikus oli kala külmema veega olemas. Huvitav millest selline erinevus?

Haug? Voblerid. Külmema veega toimis jesse (10-12 kraad), siis yozuri (11-13) kraadi) ja lõpuks karikko (12,5-14) kraadi). Rapala väga ei toiminud. Jigitamise värvivalik oli üsna lai ja väga selgeid tegijaid välja ei kujunenud. Alguses tundusid rohkem toimivat pigem pastelsemad toonid koos punasega värviga; veetemperatuuri soojenedes tulid kärtsumad värvid + tumedad (must, pruun) esile. Slaidereid tasus pidevalt loopida. Värvidest hõbedane sinine toimis. Papagoiga midagi ei saanud.
Koha? Midagi hakkas reaalselt juhtuma alles 13 kraadi juures, kuni sinnamaani üksikud ja harva; asi läks tunduvalt paremaks 14 kraadise vee puhul. Tundus, et varem jõkke kala veel ei tulnud või siis tulid üksikud kollid.

Latikas? Saare taguse võib soojema veega, kui 12 kraadi ära unustada. Siis on seal ainult punnid. Varem aga...

Merikas? Keskvee lanti tasub aeg-ajalt vedada (ka pime kana leiab tera :-)); tundub et Bonderi käär ja kümne haru neile meeldib. Rohkem ei oska midagi arvata - ikka hirmus juhuse värk.

reede, 17. mai 2024

Eelviimane päev, 16. mai 2024

Vaikselt hakkab puhkusereis otsa saama. Kaks päeva jäänud. Kui päris aus olla, siis ongi juba pisut pikaks kujunenud. Päevad on hakanud võtma ühesuguseid mõõtmeid, kalad on ka samasugused, erilisi üllatusi sekka ei kipu tulema ja eks iga asi tüütab lõpuks ära. Aga eks võtta tuleb reisist ikkagi, mis võtta annab ja nii olime täna juba kella üheksa paiku peale sättimas.

Päev oli päikeseline ja soe, kergemat tüüpi lõuna tuulega, mis õhtul keeras läände. Päris päevitamiseks mere äär ei sobinud, aga kui õhtul maha trollisime, siis jõe peal oli küll palav.

Alustasime kümne haru teises pooles, kuna merika tsooni trollides märkasime seal paari huvitavat varju, siis panime ankrusse ja piitsutasime neid. Hiljem haru alumine ots, siis tõugja kärestik, seejärel põõsaauk trollides... ja siis loogiline jätk juba mere ääres, sest kõik eeltoodud paigad ei pakkunud võttugi.

Mereäärne päev kujunes juba traditsiooniliselt erinevate püügiviiside harrastamiseks. Ka slaideri loopimise võtsime programmi tagasi. Tõsi, tõugja vobleriga jahtimist punase maja sirgel tegime vaid korra, See vobleri tühja loopimine siin ei paku sel aastal kuidagi resultaati. 

Enim toitsid püügiviisidest jigitamine ja trollimine. Jigitasime suurema osa ajast punase maja all, kus saime lisaks haugidele ka kaks tõugjat, ühe mina ja teise Ain. Tulid nad tunniajase vahega, samast tsoonist. Mõlemad kaalusid 3.45 kg ja vägisi tekkis kahtlus, et tegemist oli sama kalaga, kuna eelmise olime lahti lasknud.

Pealelõunal saime 15 min jigi actionit mere ääres, punase ja rohelise poi vahelises lõigus. Pea iga vise võtt. Osad kalad paadini, teine osa ära kukkusid. Ja siis nagu lõigatult võtt lõppes. Ei aidanud landivahetused ega ankrupaikade muutmised. Haugid oleks justkui edasi ujunud.

Trollimisel töötas täna järjekordselt eriti hästi yozuri rainbow trout, mis tõi mulle ka ühe kohadest. Teise koha toojaks oli musta pea ja kollase kehaga karikko. Kalad olid 2.0 ja 1.5 kilosed. Selle püügiviisi hiigelhetk oli maha tulles, kui Bonderi käär ärkas järsku täiega ellu. Saime selle ühekordsel läbimisel 8 haugi! Lausa ime, et paar endist päeva pole seal midagi pakkunud.

Slaiderdades saime sedapuhku vaid paar haugi. Oskasin kuidagi oma westini hõbedasest slaiderist lahti saada. Trossi lõks oli lahti tulnud ilmselt peale haugiga madistamist ja ühel hetkel oli lant kadunud.

Päev ise oli tervikuna mõnusalt aktiivne ja ilm peaaegu et imeline. Oleks tuul vaiksem olnud oleks ilmselt hirmus palav olla olnud, puhus aga just nii parajalt et liialt küpsetama ei hakanud.

Teist päeva järjest nägime, kuidas kotkas kala püüdis. Sai kellegi kätte ja üritas sellega siis lendu tõusta, samal ajal kajakatest ümber piiratud, kes kõik tahtsid saagist osa saada. Kotkas suutis mõnda aega kala tassida, siis aga uuesti vette potsatas. Lõpuks mitme ponnistuse järel sai ikka minema.

Päeva skooriks oli mul 19 haugi (suurim 5.34), 1 tõugjas, 2 koha. Ainil 10 haugi, 1 latikas (trollides selgapidi otsa jäi), 1 tõugjas.

Vesi 13.5 kraadi.