Soomes, tuulepäevad 19.-20. september 2026

Laupäevaks ja pühapäevaks lubas tuult. Ja tugevat. Edela suunast, st. et mereääres olla oleks üli jama. Eriti kui voolu ka teeb. Panin vaimu valmis väikese haru peal tiirutamiseks.

Hommikul 9st peale. Alustasingi kümne haru meiepoolsest otsast, kus passisin umbes tunnikese. Latikas oli nii kitsas kohas kui ka laiema osa peal ja üritas kummilutiga erinevaid asju teha. Koha aga üles ei leidnud ja nii hakkasin ikkagi ... nihelema.

Järgmisena hiilisin kopra augu alla. Seal puhus tuul juba korralikumalt peale, aga kuna voolu polnud üldse, oli ka laine selline, et kannatas püüda. Tunnike seal ei pakkunud midagi. Järgmisena nihelesin juba mere äärde.

Punase maja all ankrusse pannes oli kohe selline tunne, et kaua siin ei püsi. Püüda oli maru kehva. Ankur libises tuule mõjul paigast, õõtsus nii et süda hakkas läikima. Tänu mõningatele togimistele kannatasin pea tunnikese välja. Kala aga ei saanud sealtki ja järgmist tundi alustasin juba mereäärest tagasi trollimisega.

Järgmise sirge peal sain alustuseks ühe haugi. Seejärel jõe teise poole peale minnes lõi otsa aga korraliku koha. Sellest paigast ma polnud varem midagi saanud, tõsi ka vähe olen seda äärt proovinud. Seal madalam äär kaugemale tuleb ja sellist korralikku ranti ka pole. Koha oli 3.6 kilone. Võttis rapala oranz-beez deep tail dancerit.

Sügaviku merepoolses otsas proovisin uuesti jigitada. Üks koha mõnda aega otsas oli, kuid pääses plehku. Põõsa augu kammisin samuti jigiga läbi. Null puudet.

Tünnisirgelt ei miskit. Järgmine võtt oli päikesepaneelidega suvila alt. Korralik koha mõnda aega otsas oli ja siis ära kukkus. Jigitamise peale jälle ei miskit.

Koskineni haru suudme juurest üks 45 cm kohapunn. Ja jälle jigiga ei miskit. Loodimine kõikide nende lõikude juures näitas seda, et kuigi eile õhtul oli kala justkui kusagilt välja ilmunud, siis tänaseks olid nad kõik lahkunud. Kui latikaparved välja jätta, neid oli oma neli tükki teepeal, siis üksikuid röövleid joonistati ekraanile ikka üli üli harva.

Päeva lõpetuseks käisin ka saare taga ära, aga ei miskit. Kokku seega 2 koha ja üks haug.

Teine paatkond trollis kümne haru. 5 koha ja mõned haugid. Võrgus kenad ahvenapätsid, merepoolsest võrgust. Neil lantidest töötas kollane valge kõhuga jesse.

...

Pühapäeval käisin jooksmas ja saatsin teise paatkonna Eesti poole teele. Peale läksin alles kella 11 paiku.

Lubas jälle kõva tuult. Seekord koos päikesega. Alustuseks jigitasin pisut kümne märgi all ja sain käe kohaseks. Seejärel otsustasin aga lösutamise kasuks. Totaalne trollipäev. Mereni ja tagasi.

Kümne haru peal trollides sain aru miks teistele siin meeldib trollida - seal oli tuul risti jõge ja päikese kütmise saatel libises õlu kenasti. Kui aga lõpuks suurele

jõele välja keerasin näitas ilm oma tõelist palet. Jope kolis selga, lukk läks kinni.

Kogu teekonna peale haug ja ahven. Tee peal tegin paar jigi ankrut ka. Tünni sirgel sain isegi ühe tõeliselt tigeda löögi. Pommitasin seda kohta erinevate värvidega pool tundi, kuid uuesti tigedaks keegi minna ei tahtnud.

Punase maja all tegin ka tunnikese jigi ja siis loobusin sellest. Voolu polnud, tuul puhus nii vastikult, et maru raske oli põhja tunnetada. Mõned võtud küll sain. Üks ahven käis ka korra paadis, rohkemaks täna tahtmist aga ei jagunud.

Trollisin koju tagasi. Ka see teekond ei pakkunud midagi erilist. Üks haug ja ahven vaid lisaks. Seitsmest tulin maha ära.

Kokku seega vaid 1 koha, 2 haugi, 3 ahvenat. Päeva saak oli... spinning. Näris kuldset jigi :-) Voolu pole, kalavõttu samuti. Latikat on jões rämedalt, vast saabub peagi ka koha.

Soomes, 17.-18. september 2026

Selle aasta suvi mõõdus peaaegu püügivabalt. Lappi minek jäi vahele, Eestis kuhugi peale Nõuni käiku enam minna ei viitsinud. Septembris tuli siis lõpuks ometi püüginälg tagasi. Nii lausa kibelesin selle aasta esimesele sügisesele kohareisile - lõpuks ometi kalale.

Neljapäev tulime kolmekesi üle. Mina, Rain ja Kõuts. Harjumuspäratult ... Vikingiga. Odavam, aga ka ebameeldivam kui Tallinkiga. Pikem reis, mahasaamine kesklinnast liiklusesse pea pool tundi, laeva sisemus ka väga vana ja remonti oli vist viimati üle kümne aasta tagasi tehtud. Uut kutset kuidagi ei tekitanud...

Kolm tundi sõitu ja saime kella kolme paiku kenasti vee peale. Kuna tegi korralikku lääne tuult siis esimese tunnikese tiksusin kümne märgi rajoonis, hiljem hiilisin juba kopra auku ja õhtu eel ka mere äärde välja. Lood näitas igal pool üllatavalt tühja pilti. Kala nagu polekski jões. Ja ka tulemused kinnitasid seda - kokku selle aja peale vaid kolm kerget togimist ja null jigikala. Trollimisel sügava servast ikka ühe kahe ja poolese koha meelitasin kollase rapalaga välja, aga see oli ka kõik. Kell kaheksa paiku tulin maha ära.

Teine paatkond oli tublim. Neil kolm koha ja kaks haugi. Püüdsin ühe Kõutsi jões hulpinud landi ka kinni - too oli tal põhja jäänud ja lõpuks sikutas lihtsalt nööri jõuga katki. Vool aga lükkas mingi aja pärast landi põhjast lahti ja ujutas täpselt minu kõrvalt mõõda :-)

Veetemperatuur oli 15 kraadi ringis. Vesi ise oli üsna kõrge, vast 40 cm üleval pool kui tavaliselt. Voolu oli, aga mitte hullult. 25 grammiga kannatas sügavas veel püüda. Järgmistel päevadel lubab vihma pea igapäev juurde.

...

Teisel päeval sättisin vee peale peale kella 9t. Lubas kergelt vihmast ilma, päeva peale paar millimeetrit. Ma ei hakanud isegi vihma riideid selga panema. Kõik oli ilus kuni kopra auku jõudsin... edasi kukkus kallama.

Panin siis ruttu kahlakad jalga ja uue vihmajope selga. Kuigi sadas pea kella kaheni välja ja hiljem tilkus veel pisut juurde, siis keha jäi täiesti kuivaks. Nii kannatab püüda küll.

Alustuseks olin kaks tunnikest kopra augu aluses rajoonis. Ikka kolm viset ja siis ankrupikkus edasi. Erinevad värvid. 35 grammine jigipea, sest võrreldes eilsega tegi ikka korralikku voolu. Kahe tunni peale üks võtt ja kohapunn korra õhku hingamas käis. Trollisin pärast sama ala läbi ja ei näinud loodil ühtegi kala. Mõtlesin juba, et kas tulebki nii jama päev.

Lõunast kolisin mere äärde ja trollisin alustuseks kahe esimese poi vahelise ala läbi. Ja jälle polnud pildil ühtegi kala. Täiesti tühi jõgi. Õnneks ankrusse pannes hakkas elu vaikselt lõbusamaks muutuma. Tõsi mingit rämedat võttu ei tekkinudki, kuid aeg-ajalt ikka prooviti ja vaikselt hakkas kala ka paadini tulema ning mõni ka kasti.

Olin samas tsoonis õhtuni välja. Enamasti jigitasin, vahele tegin veerandtunniseid trollimisi. Need trollimised ei pakkunud võttugi. Jigiga aga sain lõpuks 16 võttu, millest 6 mõõdukala ja 2 alakat ka paadini tulid. Toimis roheline. Pruuniga ja kiirabiga ka üks võtt. Huvitaval kombel oli nii, et vaid kahest ankrust sain rohkem kui ühe võtu (2 tk. kummastki). Õhtuks olin sellest jigitamisest ramp väsinud. Lõpuks ei jaksanud enam seista, tõstsin tooli paadininasse ja lõsutasin seal.

Kella kuue paiku tuli lõpuks päike välja ja ma sättisin ennast trollides maha tulema. Lõpuks hakkas ka see püügivahend tööle. Kolm kala otsas käis. Loodi ekraan oli ka oluliselt rõõmsam ja nüüd oli kenasid kaari näha juba mitmes kohas. Äkki oli see eilne ja tänane hommikune jama lihtsalt rõhu langemisest tingitud ja edasi nii hull enam ei ole. 

Kella kaheksast tulin maha. Kokku 8 mõõdukoha (+2 punni), 1 haug. Sort nadi - suurimad vast kopikas üle kilo. Teisel paatkonnal kaks ahvenat ja üks haug. Võrgus 2 säinast ja 1 latikas.

Kentsakas päev oli.