Martini päev, 08. juuli 2025

Veel üleeile lubas tänaseks täieliku padukat. Ilmateade on aga teatavasti muutlik. Hommikuks oli prognoosist vihm kadunud, ennelõuna lubas veel pilvist, pealelõuna aga juba päikest. Tuul pidi puhuma põhjast ja keerama õhtuks loodesse.

Ilmselt see tuulemuutus oli see, mis eilsega võrreldes päevale hoopis teise näo andis. Alustasime kell kümme mere rohelise poi juurest ja saime kohe tõdeda, et kala kohe üldse ei taha närida. Ei jigi ega voblerit.

Jigitades tunni jooksul mõned õrnad togimised ja vaid üks normaalne võtt. Martinil üks korralik kala korraks otsas oli. Trollimise tiir aga ei pakkunud võttugi. Teine paatkond ühe konna sai, aga see oli ka ainuke tulemus.

Meie paadi nullitamine kestis pea kella kolmeni välja. Siis õnnestus punase maja eest lõpuks paar koha võtma meelitada. Üks kena pauguga 1.6 kilone. Teine konkreetne võtja kukkus ära. Tegijaks sedapuhku mootoriõli sirpsaba versioon. Müstilisel kombel põlati kõik eelmiste päevade värvitoonid ära.

Seejärel keeras aga tuule loodesse ja jõgi hakkas lainet kergitama, keerates meie jigitamise plaani täiesti tuksi. Vähemalt punase maja sirgel. Kolisime trollima, mis esialgu ei pakkunud endiselt midagi.

Kurve peal punase poi juures tegime uue jigipausi, seal kannatas enamvähem püüda. Laine otseselt sisse ei peksnud, kuid kõikumine tegi püügi ääretult ebamugavaks. Sain seal selle reisi suurima litri, esimese viskega. Pauk oli võimas, aga otsa kala ei jäänud. Uuesti võtma tegijat ei saanud, vaid mingi 46 cm pikkuse koha sain pisut eemalt välja meelitatud. Paar togimist oli veel, kuid käivitumine jäi tulemata.

Edasi keskendusime vaid trollimisele. Kella viie ja poole seitsme vahel hakkas juhtuma see, et suur kala tegi suu lahti. Vaid suur kala. Saime sirge pealt kolme tiiruga viis kolli võtma. Martin suutis enda kolmest kaks ära realiseerida. Mina aga ei ühtegi.

Üks paugutaja oli eriti võimas, käristas mõne sekundi ja kadus. Teine oli alguses nagu nott ja alles peale kümmet meetrit venitamist tegi esimese liigutuse, seejärel  juba pekslemine põhja peal ja järgmine hetk kukkus kalal lant suust. Martin sai kätte 3.5 kilose ja 2.8 kilose. Ilusad kalad, valge tooni ja neoonrohelise seljaga karikko landiga.

Peale kella seitset aga ei saanud me enam ühtegi koha võtma. Üks haug eksis mu uue rapala landi otsa. Rohkem elumärke polnud üldse. Üheksaks tulime maha ära, kontrollides eelnevalt tulemusetult üle ka Bonderi kääru.

Teine paatkond sai kokku neli koha. 2.8 kg suurim. Too tuli Bonderi käärust.

Ulmeline päev, 07 juuli 2025

Hommikul kella 10 paiku mere äärde jõudes oli väljas mega püügiilm. Pilves, kergelt sompus, nõrk lõunakaare tuul, meeldivalt soe. Ideaalsed püügitingimused!

Kahetunnise jigitamise järel konstanteerisime aga fakti, et külmakast on endiselt tühi. Vaid üks kohapunn oli paadis käinud. Lisaks ühe käe sõrmede jagu võtuhakatisi. Täelik kontrast eilse päevaga võrreldes. Järgnev trollimise paus näitas aga selle päeva tõelise suuna ära. Toimis vaid trollimine.

Kala oli lennus ja terve päeva jooksul sain lõpuks vaid ühe jigi koha, mis sobis paati võtta. Ja seegi oli tragitud, seljast kinni. Vähemalt pakkus mõnusa venitamise kogemuse. Niipalju kui ma jälgisin, siis ei toiminud ka jigitamine paaril teisel paadil, kes sellega vaeva nägid.

Trollimine aga oli ülimalt efektiivne. Kala oli suuremas osas kolinud rohelisest poist allavoolu olevale 300 meetrisele lõigule. Seal toimetasid suure osa ajast Mihkel ja Kõuts. Me saime sealt ka mõned kalad, aga põhimaaks oli meile hoopis lõik mere rohelisest poist punase poini. Kala oli seal vähem, aga sort suurem kui allavoolu oleval lõigul.

Standard koha oli täna selline 1-1.5 kilo vahel. Esimene üllatusesineja tuli punase poi juurest. Kollaka-punase-rohelise triibulise karikko peale. 4.3 kilone koha lendas otsa punase poi kõrvalt ja mässas ikka päris korralikult, enne kui ta kahva sain.

Teise üllatuskülalise tõi aga mere rohelise poi kõrvalt kollakas-roheline jesse. Sellel lõigul läheb 3 meetrine vesi jupp haaval 5 meetri sügavuseks. Selleks et landi kaugust paadist vastavalt sügavusele õigel kõrgusel ujutada, hoidsin ritva käes. Ja kui ritva juba käes hoida siis loomulikult tegin mängu sisse ka pause (aitäh Spinnerile selle kunagi tutvustatud nipi eest). St. tõmbasin trollimise aja ridva otsa kiirelt ühe meetri võrra ettepoole ja lasin siis selle aeglaselt tagasi algasendisse.

Jesse sellisel mängitamisel teeb kiirema mängu järel väheke loiumad liigutused ja kerkib selle jooksul pisut kõrgemale. Selle liigutuse ohvriks langes teine üllatuskülaline. Pauk oli päris mõnus, nagu oleks jigitanud. 5.2 kilone koha leidis tee kahva. Ei mäleta, et oleks kunagi ühel päeval saanud kahte 4+ kilost koha.

Samasuguse mängitamise ohvriks läks ka järgmisel ringil 2.4 kilone poiss. Nii, et tegelikult tasub ritva käes hoida ja sellega aktiivsemalt majandada küll, ainult et kes seda viitsib pidevalt teha. Trollimine on ju üldjuhul puhkepausiks jigitamise vahele.

Õhtupoole kolis kala aina enam ülesvoolu ja lõpuks saime tööle ka punase maja ja ülesvoolu oleva rohelise poi vahelise lõigu. Sealt kokku täna kahepeale neli ilusat kala.

Kell pool kaheksa kuulutasime päeva lõppenuks puht praktilistel põhjustel. Meie kalakasti rohkem koha ei mahtunud ja kogu see saak ootas fileerimist. Mul kokku 10 mõõdukoha (2 punni ka veel lisaks). Suurused 5.2, 4.3, 2.4, 2.1, 2.0, 2.0 ... Seega mega sort! Martinil 4 kala kasti ja mõned punnid vabaks. Tegin need 14 koha 50 minutiga

fileeks.

Teine paatkond rookis sama edukalt. Neil kokku 11 äravõetud koha ja 1 haug. Võrgust lisaks 7 linaskit.

Oli ikka väga ulmeline päev. Kui natuke nuriseda võib siis vaid selle üle, et jigi nii nutune oli. Aga no kala suurus oli ikka uskumatu! Ei mäleta sellist kohasaaki suvistelt reisidelt. Ja ega ka kunagised sügisesed ulmepäevad võimsamad polnud. Äge! Nüüd saab muidugi tulevasi nullipäevi raskem taluda olema - ootused ja lootused ikka kerkivad :-)