Pärnu jõel, 21. jaanuar 2025

Olen jätkuvalt jääpüügi ootuses, aga tundub et seda ei tulegi... Veetase käib Vigala peal üles ja alla. Nii poole meetri ulatuses. Kui külma teeb tuleb alla, soojalaine ja vihmadega kerkib jälle üles.  Parimad tasemed juba nagu kevadel. Sama seis ka Velise ja suure jõega. Jääst ei haisugi, sellise vooluga ei saakski seda tekkida.

Pärnu jõgi kerkis nädalavahetusel Oore all ka +275ni ja see tähendab metsikut voolu koos paraja annuse igasuguse lebraga. Kuna see kõik oli juba paari päeva eest ja nüüd oli veetase juba langemas, otsustasin täna siiski proovima minna.

Väljas null kraadi, lubas parajat kagu tuult, mis õnneks jäi küll kuhugi pidama... vahel küll juba hakkas nagu tekkima, aga peagi see hoog uuesti rauges. Pilves päev, päikeseta. Päeval kerge lumehakatist taevast pakkus, aga nii vähe, et kalamehe toolgi ei saanud lumiseks.

Kohale jõudsin Reiu suudme kanti kella poole üheteistkümne paiku ja seis oli selline nagu arvata oli. Sodi veepinnal küll palju polnud, kuid üle veerand tunni ei kannatanud rakendust välja kerimata püüda. Igasugust lebra tundus põhja ligidal piisavalt ujuvat. Kõrge vesi oli viinud kalda äärest ära ka jää ja see omadega ka pilliroo. Nagu niidetud oleks olnud.

Kolm ritva sisse. Üks mullaussi, teine sõnnikuussi ja kolmas söödakorvi ja kärbsevastsetega. Alguses isegi midagi nagu toimis. Vaevu viis minutit peale algust oli esimene ahven käes. Samas see toimumine oli selline "hädauba ruudus". Mingi kerge nöks, vaikus, seejärel kas kala otsas või mitte. Teist nöksu oleks ilmselt ootama jäänudki või oleks sodiga tamiil voolu poolt kaldarohtu lohistatud.

Kuna vool oli üsna räige, siis eemal olevast august sisuliselt püüda ei saanudki. Ikka pigem kaldaroo äärest vaevu kümme-viisteist meetrit eemalt. Kaugemalt tina lihtsalt kanti voolu poolt minema.

Päeva peale läks seegi hädine võtt veel viletsamaks. Hea kui korra tunnis keegi pakutavat puudutas.  Tundus, et vastaskaldal püüdnud mehed olid samas seisus, sest kella kahe paiku hakkas nende kallas vaikselt tühjenema. Ja ega kolmest paadist, kes suudme tsoonis üksteise järel püüdmas käisid, ükski väga kaua ühes ankrus ei püsinud.

Kella kolmest andsin ise ka alla. Päevasaagiks mõned ahvenad (kuus tükki, 100-200gr vahel) ja üksik särg, kes oli juba kuderüüd punuma hakanud. Ühtegi suurema kala võttu ei näinud.

PS! FBs kirjeldatakse edukaid ahvena ja kohapüüke. See action tõsi kõik linna sees toimub, kuhu mind mitte ei tõmba ... ja mitte ei viitsi seda paati ka kesktalvel üksi välja ajada. Või äkki peaks? No ei viitsi noh.

Merikat otsimas, 14. jaanuar 2025

Vastuoluline talv jätkub. Eelmine nädal tegi maal korralikult lund ning paar külmemat päeva ja ööd; ja siis keeras uuesti sulale. Ja nüüd lubab seda sula pikalt. Jääd ei paista kusagilt. Jõed ei jõua kahe sademekuuri vahel korralikult allagi tulla enne kui järgmine sats peale tuleb. Üsna tüütu olukord - jääd pole, kaldalt ka ei püüa. Talv või asi.

Kuna paar päeva oli põhjatuuli teinud ja esmaspäevast keeras ilma sulale ning tuule läände, siis otsustasin täna mere äärde uuesti värsket õhku hingama minna. Eelmisest korrast oli rull hoolimata korralikust magevee loputusest raskema käigu sisse võtnud, nii pidin enne mere äärde minekut kalapoest endale rulliõli soetama minema. Nii sain vee äärde alles poole üheteistkümneks.

Alustuseks piilusin paika, kus ka eelmisel korral proovisin (peatus number 2), kuid laine oli nii vastik et loobusin sellest püügikohast paari viske järel. Samas kaugel eemal nuki taga tundus loogiliselt pisut rahulikum olevat, seal pidi tuul maanina taha kinni jääma ja nii võtsin jalad selga. Sammusin paika kus polnudki enne käinud.

Esimene viskekoht sai neeme tipus tehtud, tuul puhus veel peale, aga kividesse murduvad lained lausa palusid lanti sinna visata. Mõtlesin, et teen siin kiirelt - nii igaksjuhuks - kolm viset ja siis sammun mõnikümmend meetrit edasi vähe rahulikumasse piirkonda. Kolmanda pika-pika viske alguses, lant enamvähem Soome territoriaalvetes, käis korraga väike toks ridvast läbi. No kui niimoodi märku antakse, siis on selge et edasi kulgeda ei saa. Istutasin ennast sinna paigale.

Mitmed visked samasse tsooni, pausid kerimise vahele, paar meetrit kõrval oleva kivi pealt sama tsooni pommitamine. Ei miskit. Hakkasin juba kahtlema, et äkki suutsin oma peas kivi kalaks mõelda ... no samas ei saa olla. Nii kaugel, viske alguses kerides, polnud pausigi teinud... mis kivi see olla sai.

Tegin siis samast kohast pisut teise tsooni viskeid kui korraga kala üsna kaldaäärsete kivide tagant otsa vajus ja ritv võnkuma pani. Siduri kärtsutamise saatel suunduti ülelahe naabrite suunas minema. Kümne meetrise sööstu järel keeras ennast pinnas ja suundus edasi paralleelsel kaldaga, enne kui peatus. Möödunud oli vast 15 sekundit, kasutasin pausi ja keerasin siduri pehmemaks ning hakkasin oma peas läbi töötlema erinevaid viise, kuidas sellest kivilaburündist, mis minu ja kala vahele jäi, too enda poole meelitada. Siis tegi kala veel ühe sööstu ja korraga kadus nöörist pinge.

Esimese hooga arvasin, et sööstab nüüd hoopis minu poole ja kukkusin kiiruga nööri sisse kruttima. Peagi jõudis tõde kohale - tirin vaid lanti. Ära kukkus. Krt. Kena poiss oli. Pulsi sain lakke ja käed värisema. Kahjuks polnud minu kala.

Loomulikult kõõlusin selles tsoonis kivide otsas veel tunnikese, enne kui edasi marssima asusin. Kammisin umbes poole kilomeetri jagu uut ala läbi. Tundus päris lubav, aga lubadusesks see jäigi. Lõpuks tagasi marssides ja loopides sain võtupaigast nii mõnikümne meetri kaugusel veel ühe toksu, aga toda uuesti võtma meelitada ei suutnud.

Püük ise oli selline kõõlumine, et hoia ja keela. Vist esimest korda kahetsesin et neid nn "jõulu lisakilosid" kaasas polnud. Laine oli nii tugev, et ühe madala kivi pealt tõstis see mu lihtsalt maha. Hea et püsti jäin. Kaugemale kui kümme meetrit veepiirist vist ei läinudki, ujumise isu lihtsalt polnud.

Kella kolmeks olin sellest vehkimisest korralikult tüdinenud ja kuulutasin päeva lõppenuks. Võrreldes eelmise korraga oli tulemus märksa parem, aga mingit loogikat ma selles küll üles ei leidnud. Juhuse värk.

PS! Ilm: läänetuul 10+ m/s, pilves, vahel miskit ollust taevast tilkus, vesi oli vahune aga üsna puhas.