Esiletõstetud postitus

laupäev, 17. veebruar 2024

Pärnu jõel, 17. veebruar 2024

Reedel kallas nii palju vihma, et laupäeva öösel hakkasid jõgede veetasemed tõusma. Hommikuks veel ei miskit hullu, aga õhtuks olid veetase Kasaril juba 115 cm kõrgem kui päev varem, Pärnu jõgi +80 cm ja ka Vigala kraav hakkab maja all vaikselt täituma. Sellised kiired veetõusud ei tähenda üldjuhul head ja nii oli vaim valmis halvimaks.

Peale kella kaheksat startisin. Enne kui Velise sillani jõudsin nägin kaugelt, kuidas tee ääres tõusis lendu suur vareste parv. Üks "tont" aga justkui sinnasamasse maha jäeti. Lähemale jõudes kasvas tont silmnähtavalt suuremaks ja kui temast viie meetri kauguselt mööda sõitsin, sain aru, et teepeenral passis suur kotkas, märg nagu narts. Justkui hääletamas...

Tegin esimeses teeristis tagasipöörde ja läksin lindu uudistama. lähemale jõudes tõusis kotkas lendu ja maandus eemal põllu peale. See on juba teine kord kui siinkandis sellist lindu teeääres passimas näen. Esimene valis seismise kohaks...bussipeatuse!

Jõe peale sain veerand kümne paiku. Väljas oli üsna vastik ilm. Tugev edela tuul, pilves ja sompus. Plusskraadid. Õnneks sadu väga ei tulnud päeva peale, vaid lõuna paiku hakkas natukeseks järsku lund tulema.

Püügipäev jagunes täna kolmeks. 1/3 sai veedetud traditsioonilistes paikades. Madala äär. Põõsa alune. Kollane poi. Vastaskalda rajoon. Männi alune. 2.5 tunniga sain tervelt... ühe võtu. Särg! Lood oli ka kuidagi tühjavõitu. Tundus, et kala kolis peale puurimist augu alt minema. Mõnda vana auku kasutades, oldi mõnda aega ekraanil, kuid siis lahkuti ikkagi.

Kuna päev on juba päris pikk, siis teiseks kolmandikuks sirutasin jalad välja ja kõmpisin Paikuse alla. Seal kolm tunnikest erinevaid rajoone läbi katsudes pakkusid veel ühe särje ja ahvena. Olin seal esimest korda loodiga ja tundus päris põnev kant. Sügavam ala oli nii 3.6 metrit, üldiselt selline 2.5 meetrine. Paljudes kohtades näitas lood kalu ja mitte väikeseid. Aga võtma neid kuidagi ei saanud. Koha tampijad tundusid ka üsna tühjalt ritvu sikutamas. Hakkasin juba sealt lahkumist planeerima, kui järsku vimb otsa vajus. Tiksusin siis selle peale veel pool tunnikest, enne kui minema astusin.

Kolmas kolmandik sai veedetud auto parkimiskoha juures oleval laiemal osal. Olin sealt minnes korraks vimmaparve loodil silmanud ja nüüd otsustasin selle ala läbi kammida. Ega palju polnud vaja vaeva nähagi - kala oli esimese augu all kohe olemas ja  peagi kirbu ära krapsas. Võtma soostuti aeglase rütmiga vimma mängu peale. Huvitaval kombel õõtsutamine ei sobinud, aga hästi aeglane ja vaevaline jõnksutamine sobis. Päris mitu korda prooviti, enne kui ära võeti. Üle 20 cm põhjast ennast ülespoole sirutamast keelduti.
Kaks vimba käes tekkis augu alla vaikus. Mingid varjud

 aeg-ajalt ujusid ... ja siis esmalt pausi ajal väike krõps noogutil, millele kala otsa ei jäänud; kuid teisel ringil samas kohas nooguti konkreetselt ära vajutati. Päeva ainuke ilus võtt ja kena kala taga. Venitasin ta augu alla välja ja siis pääses plehku, nii et kirp hooga jää ääre taha kinni lendas. Kurb. Aga mis teha.

Rohkem sellest august ei tulnud ja nii kammisin seda tsooni laiemalt. Leidsin pea igast august täpselt ühe(!) võtva kala ja nii tiksus neid vaikselt juurde. Lõpetuseks veel pettumuse pakkunud augul üks kolmene seeria ka veel otsa. Kella viiest pakkisin asjad kokku, kuna liinile oli sõlm tulnud ja ümber sidumiseks minu jaoks enam valgust piisavalt polnud.

Lahja päeva lõpptulemuseks 9 vimba, 1 ahven, 2 särge, 1 kiisk. Ja üks siia võtt. Oli ikka üsna pika hambaga võtu päev. Üllataval kombel on vimb veebruaris võtmisel passiivsem kui jaanuaris. Tõsi sõitu teevad praegu juba tublisti rohkem. Kõik tänased vimmad tulid alla 3 meetrisest veest! Suurimat ei kaalunud, pikkust oli 41 cm.





laupäev, 10. veebruar 2024

Pärnus, 10. veebruar 2024

Külmad ilmad mõjuvad viimasel ajal selliselt, et istud hommikul kohvi juues laua taga ja kohe mitte ei viitsi liikuma hakata. Tänagi alles kusagil veerand kaheteistkümne paiku jõe peale jõudsin. Selleks ajaks oli hommikune -15 kraadi talutava -8 peale roninud.

Terveks päevaks lubas päikeselist, tugeva kirde tuulega ja külma ilma. Olin hommikul veel pikalt kaalunud, et kas Kasari või Pärnu... Kasaril oleks saanud metsatuka taga tuulevaikust nautida.. Igal juhul oli arktilisi olusid koheselt tajuda, kui jää peale astusin.

Esimeseks püügirajooniks valisin madala serva ja pidu algas enne, kui ma ennast mõttes püügilainelegi olin häälestanud. Kuldne kirp koos vastsetega haarati juba esimese tõste pealt ning vimb ronis peale väsitamist jää peale. No mida algus!

Jätk polnud ka paha. Lood näitas ahvenaid ja neid hakkas ka ridamisi tulema. 100-300 grammi vahele. Kümme tükki käis lõpuks jää peal ära. Sajased saatsin samast august tagasi ja igakord kui seda tegin tekkis väike vahe võtule sisse. Laiskusest aga ei viitsinud teist auku kõrvale puurida ja leppisin sellega, Ega mul neid ahvenaid ka nii väga vaja pole.

Kella kaheteistkümneks rändas parv edasi ja alla tekkis vaikus. Paar korda kedagi siialaadset  lood nagu näitas, aga millelegi nood ei reageerinud. Umbes samal ajal tuli seltsi püüdma Taat. Proovisin pikalt veel samas kandis, kui lõpuks tüdinesin ja mujale otsima läksin. Taat jäi minust sinna kanti püüdma, liikudes paar auku allavoolu ja võlus sealt siia välja. 890 gr, 48 cm. Kuldse kirbu otsa oli nõksatanud põhjast nii 15 cm kõrgusel tehtud pausi ajal. Ma olin oma eksirännakutel selleks ajaks juba põõsaauku jõudnud. Tulin sealt siis ka tagasi.

Aga tulu sellest polnud. Põhimõtteliselt oli mul kella 12 ja pool viie vahel täielik vaikus. Paar puudutust kahest erinevast rajoonist sain, aga ära võtma neid kalu kuidagi ei saanud. Vimmaparved olid nii teise kalda kõrkja kohal olevas tsoonis, kui ka teise kalda sügavas augus. Mujal oli lood pigem kalatu pildiga.

Kelle kolme paiku pakkis Taat asjad kokku; lisaks siiale oli üks ahven samast august tulnud. Ma kannatasin veel poolteist tundi ja tulin siis ka tulema. Natukene tigedaks ajas see antivõtt - vahivad seal all kirpu ja ära ei võta, no mis värk on! Igal juhul mängisid kalad mu täna üle :-(

Lahja päeva kokkuvõtteks oli siis 10 ahvenat ja 1 vimb. Nutune tulemus. Aga vähemalt teised said. Väidetavalt saadi ülevalt poolt täna 2.5 kilone siig!

PS! Need veebruari külmade loojangud on ikka hämmastavalt ilusad. Ei suuda kuidagi hoiduda ühtede ja samade kaadrite tegemisest erinevatel aastatel :-)