Meie Soome kalapüügi plaani üks osa oli paar uut kohta avastada. Esimene oli Nakkilakoski. Teiseks valisime Merikarvia jõe. Tegemist on lääne Soomes oleva kiirevoolulise forelli jõega, kuhu on istutatud vikerforelle. Lisaks on saakideks siig, lõhe, forell ja harjus. Ära võib võtta vaid vikerforelle, teised tuleb vabastada. Jõgi on vaid 27 km pikk, kuid sellele distantsile mahub päris palju kärestikke, mis on kalastajate jaoks kenasti ära märgitud.
Alustasime lubadest. Netist ei viitsinud osta, kuigi tagantjärgi targana oleks see lihtsaim viis olnud. Alustuseks otsisime R-Kioskit taga, aga ei leidnudki. Google pakutud aadressil seda polnud. Seejärel juba K-Marketisse suundusime. Tuli välja, et müüja teadis et nad müüvad luba, aga ei teadnud kuidas. Kulus kümme minutit ja lahendus leiti. 25 eurot läks luba maksma. 2 eurot sellest müüja poolne taks, ametlik luba ise 23 euri.
Loa süsteem on keeruline. Hind sõltub millal püüda. Suvel on natukene odavam kui praegu, siis saaks 17+2 euroga hakkama. (https://www.merikarvianjoki.fi/?p=/luvat-ja-saannot/kalastusluvat).
Kalastusload olemas, käisime Eumeri kalastuspoest läbi. saime sealt ka kaardiga teatmiku, mille järgi paremini orienteeruda. Samuti oli seal kõik info lubatu ja keelatu kohta kirjas. Soetasin ka ühe spinneri, nood pidavat siin toimima. Seejärel juba jõele.
Otsutasime võimalikult palju erinevaid kärestikke läbi käia, et tekiks terviklikum pilt jõest. Alustasime Änki kärestikust. Too on mere poolt vaadates teine kärestik ja jäi meile tee peal esimesena ette. Alustuseks väikesed orienteerumisraskused, kuid lõpuks selle ikka üles leidsime. Polnud just suurem asi kärestik. Lühike ja igav. Kauaks ei jäänud ja suundusime järgmisele. Salmenkoski alla.
Selle kärestiku juures (nagu hiljem selgus siis ka paljude teiste juures) oli kõik kalaturistile ära korraldatud. Puhkepaigaks laavu, lõkkease ja puud, kemps. Lisaks kahlakate pesemise koht. Kõik need asusid otse jõe kaldal.
Ain suundus ülesvoolu, mina allavoolu minema. See kärestik juba natukene huvitavam. Oli kiiret vett, kive ja päris sügav kärestikualune koos korralike keeristega. Esimese elumärgi nägin ka ära. Kellegi kaldaäärest paari meetri kauguselt ära ehmatasin. Pani padavai minema. Selles lõigus oli mõnus püüda aga aeg surus peale ja suundusime edasi.
Kolmandaks kärestikuks sai Vaadit. Too asub kohe Stääviti järel, mida ka tahtsime proovida, aga jäi kogemata vahele... Üks kärestik on ühelpool silda, teine teisel pool. Käisime alumise osa ehk Vaaditi päris pikalt läbi. Alguses väga kiirevooluline lõik, siis kerge saareke vahele ja veel võimsama vooluga ala selle järel. Läksime ka sealt veel edasi, kus vool oli pisut rahulikum, aga kive jõest välja turritamas terve maailm ja püügimaad küllaga.
Sellel kärestikul saime ka esimesed võtud. Ain kiirest voolust kellegi korraks pöörlevaga võtma meelitas, ma saare kõrvalt haugi üles leidsin. Too ei olnud küll see kala, mille järgi sai tuldud.
Tagasiteel tegin juttu ühe kohalikuga, kes lennukaga püüdis. Soovitas käredamaid värve. Putukatest kasutas oranzikaid, lillakaid ja saksa lipu värvides peibutusi. See viimane olla eelmine aasta talle neli kala toonud, enne kui põhja jäi. Must värv loomulikult ka teatud päevadel. Putukad ise olid päris suured. Täna tal kala polnud nii nagu ka ühel teisel soomlasel, keda hiljem nägime ja kes samuti terve hommiku oli vett piitsutanud.
Vaaditis kasutasime jõeäärse puhkepausi võimalusi ja tegime lõuna ära. Järgmisena võtsime ette Puukoski, mida meile juba kalastuspoest soovitati. See kärestik oli juba autoaknast vaadates üsna võluv. Polnud küll väga kiirevooluline, pigem selline looklev poolkiire ala, kus kiiremad lühikesed lõigud sees. Ain läks allavoolu, mina ülesvoolu. Hiljem selgus, et ülesvoolu olid peagi eramaa sildid ees ja ta tuli seetõttu mulle järgi. Huvitaval kombel teadetetahvlil oleval kaardil polnud sellest keelualast märkigi. See oli ka ainuke eksitav info, millega kokku puutusime.
Pealelõunaks tõmbas pilvevine kenasti kardina päikesele ette ja tegi püügiolu pisut paremaks kui enne. Kes see ikka lauspäikesega keset päeva forelli püüab :-)
Lõik oli tõesti ilus ja üsna vahelduv. Ülesvoolu lõigu lõpus oli kenake pudelikael, milles vool päris korralikuks läks. Sain sellelt kärestikult ka ühe võtu, aga otsa too kahjuks ei jäänud. Võtt tuli ostetud spinneri peale.
Viiendaks kärestikuks jäi ette Konihaara. Kärestiku parkla asus sada meetrit jõest eemal ja jõe äärde vantsides selgus, et selleks et paremaid paiku loopida, peab üle väikese veenire saarele pääsema. Ain oli matkasaabastes ja nii ma kiirelt seal saarel üksi ära käisin. Polnud suurem asi kärestik. Vaid paarkümmend meetrit pikkust lõigul, mis kitsalt alalt läbi pressides kärestiku moodustas. Allapoole seda mitte kui midagi ütlev "kraav". Tulin üsna ruttu tulema. Päeva kõige vähem huvitavam lõik oli see.
Päeva viimaseks, kuuendaks kärestikuks sai Lankoski. See on merepoolt vaadates kõige ülemine. Üsna pikk, me jõudsime vaevu poole peale, ja kahes harus jooksev kiirevooluline lõik. Kui eelmised kärestikud olid suuresti lageda peal, vaid puud jõe ääres, siis see oli sügava metsa sees. Seetõttu oli enamus püügimaad varjus ja ilmselt seetõttu kala ka pisut julgem. Siit saime siis mingis mõttes käed punaseks. Mõned väikesed forellipojad. Lisaks Ainil üks korralikum käis korra lanti nuusutamas. Mul üks poole kilone forell jalge juures lahti pääses, lisaks üks samasugune veel otsas oli. Kaaspüügina ahven ka veel sekka. Suuri st. kilo pluss kalu, mida püüdma tulime, me aga ei näinudki. Ei mängimas, ega ka kellegi poolt püütuna.
Lõik ise oli tüüpiline forellikas. Kitsas ja kiirevooluline metsavaheline püük nõudis sageli tehniliselt keerulisemaid viskeid. Üsna palju kinnijäämisi. Kaldad olid libedaid ja teravaid kive täis, nii et turnimist ikka jagus. Päeva lõpuks ikka päris ära väsitas.
Kella seitsme paiku konstanteerisime fakti, et täna me siit kala kaasa ei saa ja tulime tulema. Jõgi oli huvitav ja põnev, küll aga meie püügiaeg totaalselt (jälle!) vale. Päise päeva ajalpüüdes on saagilootused üsna väikesed, seeeest teistpidi andis valgusküllane aeg meile ilmselt parema pildi veeoludest võrreldes sellega, kui sama retke õhtul teinud oleksime.
Jõel on veel 5 kärestikku, mis jäid seekord proovimata. Suurem osa neist ka linna sees, ehk need väga ka ei kutsu... Stäävit ja Purukoski oleks siiski tahtnud ka ära proovida.
Püügivahenditeks olid meil UL ridvad ja püüdsime pöörlevate, voblerite ning spinneritega. Kõik teised keda püüdmas nägime olid lendõngega püüdjad. Igaljuhul tundub olevat põnev jõgi, mida võiks kunagi uuesti proovida. Siis tõsi küll pigem lennukaga kui spinnaga. Jõekaldad olid sageli justkui lennukameestele loodud.
Tegime esmalt jigitiiru. Pikka aega ühes ankrus, erinevate värvide läbi mängimine ja siis veel neli sellist ankrut otsa. Oma kaks tundi peksime vett vahtu. Selle aja peale saime kahepeale 4,5 võttu. Üks kohapunn küll käis paadi juures ja üks kenam pauk oli ka, aga selles viimases kahtlustan pigem haugi. Tuli teine randi alt ja korraks ärritus.
Siis trollisime selle ala oma "staarmängijatega" üle. Yozuri ega karikko ei leidnud vee alt kedagi üles. Seejärel veel tunnike jigitamist ja kahepeale 3 võttu. Ainil üks haug paadini. Ja kui hiljem ala uuesti üle loodisime, olid varjud kuhugi ära kadunud. Saa nüüd aru, olid siis kohad või mitte.
Peale kella seitset lubati meid merele. Käisime ära, et mingigi kala saamise tunne sellise tühja loopimise peale tagasi tuua. Andruse paadilt info, et punase maja all, punase ja rohelise poi vahel, oli päeval närinud. Haug. Kohaga kehvasti. Vaid üks oli tulnud. Meie saabumise ajaks oli võtt lõppunud.
Õhtu pärliks kujunes mul jälle tõugjas. Olime päeval teisel pool linna paaris ankrus meelega madala vee viidikat vahelduseks loopinud, et näha kas leiab mõne tõugja üles. Ei leidnud. Mere ääres aga ühel hetkel kajakad nn tõugjate tsoonis keerutama hakkasid. Läksime kohale. Loodile joonistus mingi suurem parv, kes põhjas ja keskvees toimetas. Panime ennast sinna ankrusse. Ain jigitas, ma panin viidika otsa. Mõned visked randile ja korraga lant "kiirrongi taha" kinni jäi. Kaks tükki suutsin võtma meelitada. Jube äge püük.
Päikeseloojangu ajal tulime tulema.
Haugide loendamine läks täna sassi. Arvatavasti oli meil kummalgi neid 15-20 vahel. 2 tõugjat ja üks kiisk ka veel sekka - karikko lihtsalt tassib saaki valimatult paati :-) Äravõetavat koha täna ei kohanud...
