Pärnu jõel, 12. märts 2026

Mõned päevad olin sunnitud linnas olema ja kalapüügi tahaplaanile jätma. Kui päris aus olla, siis on sellest jääpüügist selleks korraks ka isu täis saanud. Siiga ju tahaks püüda/saada, aga no kui ei ole, siis ei ole. Vimbasid on juba küllaga kuivama riputatud; ahvenatele pandi abikaasa poolt kööki sisenemise keeld peale; koha ... no enne peaks sügavkülma tühjaks sööma.

Täna aga sättisin ennast ikkagi jõele. Mine tea, äkki viimane jää toob muutusi. Lootus sureb ju viimasena. Kella poole 11 paiku astusin lustipargi alt peale.

Vesi oli kõvasti langenud. Veetase Oore jaamas näitas natukene alla 100 cm. Seetõttu oli ka peale astumine lihtne - vaevu 20 cm vett, millest läbi astuda. Kõik oli justkui päris hea... Ilm aga selle eest täielik põrgu. Pea päev otsa tuli vihma ja puhus tugevat lõunatuult. Pealelõunaks olin sisuliselt läbi ligunenud. Õnneks peale kella 15st jäi sadu väga õrnaks, pea olematuks, ja sain tuule mõjul pisut kuivemaks. Külm oli ikkagi olla.

Esimesed kaks tundi kooserdasin siiatsoonides. Põõsa augu ja vasaku poi juurest sain mõned vimmad ja ahvenad. Üks vari loodi ekraanil oli üsna lubav, äkki oli siig ... võtma teda aga ei saanud. Parkla alune tsoon oli aga üldse tühi mis tühi.

Edasi suundusin juba ülesvoolu olevatele madalatele aladele. Kuna vanad augud olid kõik jäätumata, siis käisin auke loodiga ükshaaval läbi. Kui ekraanile joonistus kala vari, siis saatsin kirbu alla; kui ei joonistunud, astusin edasi.

Vimmaparve leidsin üles ca 2 meetri sügavusest ja üsna jõe keskelt. Kala oli üsna laialt all. Sekka lõi ahvenat, nurgu ja särge. Vimma mõõt oli ka suht hea, Pärnu kohta. Peaaegu nagu Kasari pätsid.

Tiksusin sealses tsoonis kella viieni ja siis astusin tulema. Kokku käis jää peal 27 mõõduvimba (4 alakat ka juurde). Viis särge, kolm nurgu, seitse ahvenat. Ahven oli üldiselt lahja sordiga, vaid ühe korraliku pätsi viskas sisse. Ilmselt mängisin ahvena jaoks ka "üle" - tundus, et ahven võttis pika hambaga, aga vimb tahtis selle eest erksat mängu.

Kirpudest toimis täna kõige paremini hõbedane. Aga ka sellega pidi vahel ikka pikalt-pikalt meelitama. Kuldne ei ruuulinud; tumeda kirbu peale tuli suhteliselt sarnaselt kuldsega. Kahjuks jäin aga oma hõbedasest kirbust päeva lõpus ilma. Ilus ahven ihaldas selle endale :-(

Jäält maha tulles ootas ees juba pea kummiku sügavune vesi. Sain siiski kuiva jalaga kaldale. Jää ise oli veel üsna ok. Nii 20-30 cm vahel. Voolu ka polnud, mis seda korralikult sööks. Vihm nüüd ilmselt tegi natukene liiga, aga kui palju, selgub juba hiljem.

Pärnu jõel, 05. märts 2026

Täiesti kopi-paste päev eilsega. Leidsin vaid kolm erinevust kahe päeva vahel, ülejäänu oli aga nagu eile.

Esiteks läksin täna vee peale jõe vasakpoolsest kaldast. Selle ääre osa tundus tunduvalt korralikumas seisus kui teises kaldas (hommikupäikese katsid puud ära). Läksin küll peale igaks juhuks pikkade kummikutega. Mahatuleku kohas, mis oli viiskümmend meetrit ülesvoolu, oleks saanud ka tavalistega hakkama. Seal oli vett vaid ca 30 cm.

Teiseks olid täna peal Tipp ja Täpp, kes olid kaasa võtnud ka Johani. Täppi (või oli see nüüd Tipp :-) polnud aastaid näinud. Seltskond oli hea juba selle poolest, et mul oli kuhu oma kalu anda :-). Enda norm on ammu täis. Vaid ahvenaid võib veel natukene võtta, aga merele või kesklinna ma selle pärast küll ei lähe.

Kolmandaks oli vimma võtt kuni õhtuse laineni veelgi passiivsem kui eile. Põhjast üldse üles ei tuldud. Vaid põhja kohal kiigutamine ja pausitamine toitis. Õhtul (kella 16 paiku) tehti aga korralik aktiivsuspuhang ja siis sai kala võtma ka 40 cm kõrgusel põhjast.

Toimetasime enamasti ülesvoolu olevatel madalamatel aladel. Kala oli suhteliselt samades paikades nagu eelmistel päevadel.

Koondtulemuseks oli jälle 30 mõõduvimba (+22 alakat), 10+ nurgu, 7 ahvenat. Ahjaa särge täna ka ei saanud. Siiavõtte kahjuks ka mitte:-( Ahjaa üks pisike näritud sabaga latikas eksis ka ära ning jääaugu pinnal ukerdas miski suursilm mikrokala:-)  Seltskond sai ka käed kenasti kalaseks.

Jää oli endiselt timm. Kuna vool ei ole tõusnud, siis mingit rämedat õhenemist ei tunneta. Niikaua kui öösel miinust teeb ja vihma ei hakka kallama, kestab too veel kenasti.

Ja rohkem ei oska midagi lisada - ülejäänu oli kõik täpselt sama mis eile :-)