Rumba all luurel, 20. märts 2025

Päev oli jälle vastikult külm - neli kraadi tegi vaid sooja,. Õnneks oli tuul täna soojemast kaarest (edelast) ja mitte eriti tugev. Selle mõjul soojenes Vigala haru õhtuks 3.5 kraadi peale, Kasari 3.3 kraadile. Ehk siis pole just suured edusammud, aga miskit ikka.

Kella neljaks läksin Rumba alla oma tonkadega kontrollpüüki tegema. Kaks just lahkuvat vanemat vene meest olid õunapuu all hommikust saati passinud ja päeva peale ühe vimma saanud. Särg aga pidi isuga võtma. Nemad läksid autosse, mina lajatasin oma kolm tonkat sisse.

Särg näris tõesti isukalt. Nädalane paast oli ilmselt kõhu tühjaks teinud ja usse äestati metsiku kiirusega. Nagu Väikesele Emajõele oleks sattunud. Pehmelt öeldes oli neid lausa kahju konksu otsa ajada... Kolm kaigast oli ilmselgelt liiast sellise apluse juures. Aga ei raatsinud ka ühestki loobuda.

Lootsin, et päikeseloojangu ajal tõmmatakse tempot alla ning tehakse ruumi vimmale, aga kus sa sellega. Mul oli peibutussööt söödakorvi jaoks ammu otsas. Loopisin tühja korvi; kärbsevastsega varustatud kirp leiti sellest hoolimata koheselt üles.

Vimba aga ei tulnudki. Kuigi muude kalade liikumist jões oli üsna palju. Eemal sügava kääru peal tundus latikas pinnas käivat; keegi keeras ennast mitu korda rohuservas. Õhtuks tuli päike ka välja ja ilus ilm oli püüdmiseks, kuigi tooli maha istumiseks rahu ei antud.

Kokku käis käest läbi 31 särge, 2 turba, 2 nurgu. Veetase on kukkunud +77 peale. Maja alused kontrolltonkad on üsna passiivsed, vaid üksik ussiäestamine päeva peale.

Tali, 18. märts 2025

Peale eelmise nädala püüki keeras ilma järsult külmaks ära. Ida, põhja ja loode tuuled koos kerge miinusega mõjusid kui sügavkülmuti. Vastikult jahe oli. Vesi jahtus kiirelt maha, maapind muutus tahkeks. Talv tuli seega tagasi.

Otse loomulikult ei mõjunud see muutus hästi veealusele aktiivsusele. Võiks lausa öelda, et see külmus täiega. Valvetonkad maja all seisid sisuliselt puutumata. Vaid õhtu eel mõni särg või turb külastas pakutavat; pea iga öö ronis otsa lutsupoiss. Kohalikud jupatsid.

Sellise ilmaga väga kuhugi ei tõmba, aga kuna täna oli aega ja pealelõunat lubas ka pisut soojemat ilma (8 kraadi) ning ka tuul ei olnud kõige hullem, siis sättisin ennast peale kella kümmet Rumba kanti. Kääru peale, õunapuu alla.

Päikesest ei olnud veel miskit märki, kerge loodetuul oli ebameeldiv, aga ei miskit hullu. Lajatasin kolm tonkat sisse: mullaussi, poolaussi ja kärbsevastsetega. Poolteist tundi hiljem panin asjad kokku - ei võtupoega ka mitte!

Kontrollimaks, et ega see ei ole ainult Vigala haru teema, tegin visiidi ka suurele jõele. Kasarile, Vanamõisa alla. Kella ühest olin sirge keskel, seal kus paari nädala eest särge ja vimba tilkus, ja saatsin uuesti söödad vette. Selleks ajaks hakkas vaikselt päikest ka juba looma, kuigi esialgu vaid hetketi. Peale kella kahte paistis päike juba korralikumalt ja läks hoobilt soojemaks. Loodetuul keris ka pisut kiiremaks, aga ritvu ikka paigast ära ei visanud.

Kella kahe paiku sain kaks nokitsemist kärbsevastsete otsa, kuid võtud jäeti pooleli. Edasi valitses täielik vaikus kuni kella poole nelja paiku lõplikult tüdinesin ja ära tulin. Ilmselt õhtul midagi oleks toimunud, aga mul seda kannatust niikauaks ei jagunud.

Nüüd teeb soojema perioodi ja vast paari päeva jooksul muutub veetemperatuur ka kalale sobilikumaks ning paneb parved liikuma. Palju neid selle madala veega merelahest jõkke üldse trügib, on muidugi omaette küsimus.

Vigala vesi +78 ja 1.7 kraadi. Kasari +63 ja 2.1 kraadi.

PS! Öine lumi ajas krundil elava rebase pöördesse - püherdas ja vallatles lumes otse akende all.