Kella üheksa paiku mere äärde jõudes ütles saadud informatsioon, et hommikul oli kenasid jigikohasid saadud. Neljakilone, paarikilosed... Selleks ajaks kui meie maabusime tundus see lõbu juba läbi olevat. Jigitamine pakkus täpselt samasuguseid üksikuid togimisi nagu eile. Kala justkui kinnise suuga lükkas lanti ja keeldus kategooriliselt ära võtmast.
Trollimine kella üheteistkümne paiku ei pakkunud ka miskit. Mihkel küll noppis kõrvalpaadis kaks koha, meil aga polnud võttugi.
Lõunast, kui teised jalga lasid, tegin veel tunnikese ja tragisin neoon rapalaga ühe kilose kala kasti. Seejärel kolisin neljaks tunniks puhkama.
Jätk peale kella viite õhtul erines hommikusest vaid veidikene. Mõned kalad soostusid ka lanti ära võtma. Tõsi enamasti väikesed. Üks kilone tuli rohelise poi juurest ka paati. Tunnike hiljem aga valitses vee all sisuliselt vaikus.
Trollisin ja jigitasin vaheldumisi kella kaheksani. Rohkem ei viitsinud. Trollides punase maja kõrvalt ühest ja samast kohast paariminutilise vahega kaks kala sain (musta-valge-punane karikko), aga need olid ka ainukesed elumärgid selle aja jooksul.
Ilmselgelt lauspäike ja õhutemperatuuri tõus võtule just soosivalt ei mõjunud. Veetemperatuur viskas päevaga 0.5 kraadi otsa. 19 kraadi peale. Kokku siis 4 mõõdukoha ja 5 punni.
...
Reis kokkuvõtvalt.
Ülihästi õnnestunud tripp. Vaieldamatult õnnestunuim suvine kohapüügireis üldse. Läheb läbi ajaloo koos kahe sügisesese tretiga TOP 3 sekka. Vedas ilmselt tänu sellele, et sattusime vihmaperioodi keskele, mil temperatuurid olid madalamad ja kala aktiivsus seetõttu suurem. Endal oli võibolla ebamugavam olla, aga saak sellevõrra parem.
* Vesi oli julgelt üle poole meetri kõrgem kui tavaliselt. Vool oli selline, kus põõsa augus ei jigita üldse; mereääres punase maja juures 35 grammiga ok püüda oli; enamasti toimus püük 30 grammistega; madalapoolel (3-4 meetrit vett) sai 25 grammiga hakkama. Veetemperatuur oli enamasti 18 kraadi ümber (minu lood näitab ca 2 kraadi rohkem kui ametlikud numbrid).
* Jigilantidest ruulisid seekord suuremad landitüübid, eeskätt V sabad. Värvid kõikusid päevade kaupa. Koondedetabel lisatud pildil. Kärtsmürts kollased ja rohelised on vist populaarseim ühine nimetaja.
* Trollimisega sisuliselt sinapeale ei saanud, v.a. paar päeva, mil rohelist värvi jesse ja roheline-kollane-punane karikko ruulisid. Ülejäänud päevad kas ei toitnud üldse või olid väga kaootiliste tulemustega. Lõpuks ei saanudki aru miks... Kollide võtupäeval toimis Martinil neoonikas karikko. Mihklil toimisid samuti kas neoon või rohelised ahvena värvid.
* Tundub et kõrge ja sooja veega on kala eeskätt mere ääres ja sisemaa piirkonnad on suhteliselt mõttetud. Tõsi väga palju vaeva mujal mässamiseks ei kulutanud - kui on teada kus kala on, siis on raske motiveerida ennast sealt lahkuma.
* Suurimad kalad olid mul... Kohad 5.2, 4.95, 4.3, 2.4 mõned kahesed ka lisaks... Keskmine kaal tuli räme, vist lausa 2 kilo alla! Teistel veel 3.5, 2.8, 2.8 ja mõned kahesed ka veel lisaks. Kokku mul seitsme päevaga 34 mõõdukoha. Lisaks 4 tõugjat, millest suurim 3.2. Üllataval kombel polnud seekord jões haugi (jess!), ilmselt passisid nood rohus. Nädala jooksul vaid mõned üksikud punnid eksisid konksu otsa.
* Kõige mõjusam piirkond oli punase maja alune roheline poi. Sellest ülesvoolu kuni punase poini ja 200 meetrit allavoolu olev osa. Punase poi ja ülesvoolu oleva rohelise poi ala oli üsna kapriisne, aga kui sealt tuli siis enamasti oli kala ka suur.
Ulme reis oli!
