Kasari - Matsalu looduskaitse alal, 22. juuli 2023

Kunagi 90ndatel oli Kasari jõe loodukaitse ala piirkond ülikõva püügitsoon, kus jääpealt kangutati mitmekiloseid karpe ja latikaid, kevadeti sikutati suuri säinaid ja hiljem hauge, sügisel suuri merest tõusvaid lutse. Mäletan, et kui esimest korda looduskaitse ala keskusest jõele loa soetasin ja talvel jääpealt Karjamaa august poolekiloseid nurge või latikaid (kes seda enam täpselt mäletab kummad nad olid) sikutasin, kõvemad mehed kõrval korralikke latikaid kangutasid, siis tundus see tol hetkel ulme hea koht... nii ongi läbi aastakümnete minuga kaasas käinud mõte, et Matsalu looduskaitse alal asuva Kasari jõe puhul on tegemist eldoraadoga.

Olles nüüdseks paarkümmend aastat Vigala jõe ääres pesitsenud, olen sinna alale veel kahel korral loa soetanud. Üks kord talvel Karjamaa august ahvenaid kiusanud ja teisel korral Kloostri all lutse meelitanud. Tulemused pole olnud eldoraado väärilised, aga häid mälestusi ja uskumisi need kustutada ei suutnud. Nii olimegi juuli kuu teise poole laupäevaks koostanud plaani avastada eldoraadot suvel ja paadiga.

Juulikuu on landiga haugipüügiks mitte just kõige mõistlikum kuu, sest röövel himustab sel ajal enamasti elussööta ja toitub hilisõhtul või varahommikul. Samas võimalikult suurte alade läbi uurimiseks on suvised pikad päevad ja trollimine just head vahendid. Saab aimu erinevatest sügavustest, madalikest ja süvendikest.

Lubade süsteem on looduskaitse alal pehmelt öeldes... keeruline. Ajalised piirangud, liikumisega seotud piirangud, kiirusepiirangud... Tundub, et kõik mida üldse on võimalik piirata on ka kasutusele võetud. Püügiload mille soetasime, lubavad püüda kuni novembri keskpaigani ja seda Kasari, Liivi, Ranna, Rõude, Tuudi ja Penijõel. Kõlab justkui hästi. Samas kaardirakendus ütleb, et Tuudi jõe suudmest allavoolu kuni mereni ulatuval osal enam püüda ei tohi. Merelahel ka mitte, sest seal on juba täiesti eraldi luba. Et asi liiga lihtne ei oleks, on infokogumikele väikeseid lisanõkse juurde mõeldud. Luba ütleb, et Tuudil võib püüda, samas kui Kloostris asuv suur kaart sellist jõge üldse ei näita. Internet õnneks jutustas lahti, et Tuudi jõgi on alamjooksul Suitsu jõe nimeline ehk tegemist ühe ja sama asjaga.

Kokkuvõtvalt - lubade süsteem ei ole lihtsaks tehtud ja tundub pigem kalamehe peletamiseks mõeldud olevat. Samas loa hind on madal, 7 euri kolme kuu eest pole just palju.

Paati saab looduskaitse ala peal sisse lasta Kloostris, kus on täitsa hea slipp tehtud. Pisut järsk, aga ei miskit hullu. Sealt me peale suundusimegi.

Esimene üllatus oli see, et parklas oli kohale jõudes juba neli paadikäru ees ootamas. Hilisem jõepeal veedetud aeg näitas seda, et need ei jäänud ka ainukesteks. Päeva peale tuli meile vastu üheksa erinevat paati, lisaks oli Rõude kandis ka mitmeid kaldalt püüdjaid.

Alustuseks suundusime Kloostrist allavoolu.  Jõgi on selles lõigus kitsavõitu (olles palju Kasari keskjooksul kalastanud, tundus see üsna üllatav) ja läks peagi ... veel kitsamaks. Peale esimest sirget ja paari kurvi kerkis silme ette sirge, millel pole lõppu. Nagu mingi maantee Ameerikas, kus sõidad kümme kilti otse, siis keerab tee kopika võrra paremale. Kaardi peal see nii hirmus välja ei näinudki, kui tegelikkuses. Tegemist oli sisuliselt pika ja kitsa kraaviga, kus kolm paati juba üksteise kõrvale naljalt ei mahu. Ja sedapuhku polnud ekskavaatori mehed enne kaevamist kanget alla võtnud ja seetõttu nägi kraav välja nagu joonlaua järgi sätitud. Päris kummaline oli trollida - liigud edasi, samas kraavi teist otsa ikka pole näha. Umbes nagu mr. Bean oma prantsuse puhkuse reisil, kui ta mootoriga jalgratast pool tundi tee ääres hääletades ootas :-)

Kuni kraavini oli jõe sügavus selline 1.0-2.5 meetri vahel, pidevalt kõikudes. Kraavis oli sügavus juba suhteliselt stabiilselt 2.5 meetrit. Sirge keskel jõudsime eelpool jutuks tulnud Suitsu jõeni, sealt edasi algas suurel jõel keeluala ja keerasime sealt harujõkke sisse. See oli sisuliselt teine kraav. Lihtsalt kitsam ja natukene lühem, mis mingi aja möödudes aina kitsamaks muutus ja sealt edasi me enam kaugele trügima ei hakanud. Keerasime otsa ringi ja trollisime tagasi.  Vahepeal kohtades, kus kajalood midagi põnevamat suutis tuvastada, tegime ankrupause. Jigitamised, microjigitamised, pöörlevad, popperid, konnad...

Kuigi ilm oli meid püügi mõttes soosinud, pakkudes enamasti pilvisemaid olusid, sekka ka paar vihmapilve ja kajalood justkui kala jões näitas, siis saagi üle just suuremat rõõmustamist polnud. Kasari osa peal üks mõõdukas, Tuudi peal üks kilo pluss kala, mis õnneks enne paati minema sai, mõned väikesed kupuvahid ja paar väikest ahvenat ka sekka. Noh kesksuvi, päevane aeg ju ka.

Kloostri juurde tagasi jõudes suundusime ülesvoolu, kus peale esimest kurve ootas meid ees ... järgmine pikk sirge. Kui allavoolu alad olid sisuliselt kõrkjate vahele kaevatud, suures osas ilma kallasteta alad ja pidevalt oli tunne, et kalad on jõesängist väljas olevatel pilliroo alade vahel, siis ülesvoolu oli jõe vasakusse kaldasse järsem äär tekitatud ning ka jõe teine pool ei olnud pilliroogude osas lõputu. Üldse oli kõrkjaid vähem ja rohkem kupulehti.

Peale pikka pikka sirget, Vanajõe suudmest alates, muutus veekogu kraavi asemel ootamatult jõeks. Sealt edasi oligi põnev. Jõgi vookles käänakust käänakuni ja oli paar korda laiem, kui eelnevas kraavis. Lisaks täiendasid idülli sissetulevad jõesuudmed ja ka suur sonn. Sügavus vaheldus pidevalt ja kõikus meetri ning 3.5 meetri vahel. Tänu madalatele aladele oli rohtu metsikult ja trollimine ootamatult aktiivne püügiviis. Pidev landi sisse kerimine ja rohust puhastamine oli põhiline tegevus. Vanajõe nurk oli huvitav, Rõude jõe suue põnev, Karjamaa auk äge... Kuna õhtu lähenes ähvardava kiirusega, siis natuke kahju oli, et Liivi suudmeni me välja ei jõudnud. Samuti jäid harujõed peale suudmete läbi proovimata. Püügiruumi tundus neis olevat küll ja küll.

Mulje Kloostrist ülespoole olevast alast jättiski hoopis positiivsema mulje kui allavoolu osa. Laiust jõel oli, sügavust samuti, vaheldusrikkus oli sisse genereeritud. Õngega kisuks tagasi küll, paari kohta kaldapealt proovima. Kahjuks on need alad aga kevadeti enamasti keelu all...Damn birds :-)

Püügitulemused üleval pool alal aga palju paremad ei olnud. Üks mõõduhaug, mõned punnid, väikeseid ahvenad ja turbasid ka sekka. Samas lood näitas sellel jõe osal paaris kohas huvitavaid valgete kalade parvesid. Ja pikalt. Mõnes augus lausa saja meetri ulatuses. Nurud? Vimmad? Latikad? Sellest ka see õngega tagasituleku huvi. Haugi varje loodile joonistus sageli, aga käima me neid ei saanud. Üks püüdja, kellega rääkisime, mainis et koll oli landile järgi ujunud kuid otsa ümber keeranud. Ju seal piirkonnas siis suuremaid ikka elab.

Kella üheksa paiku kuulutasime oma eksirännakud lõppenuks. Koondmulje eldoraadost selle olemasolu ei kinnitanud, samas lootusi pihuks ja põrmuks ka ei teinud. Midagi nagu saime, midagi  päris meeldis, paar asja aga üdse tagasi ei tõmba (kraav!). Samas jääpealt kirbutaks ja õngega kaldalt vehiks seal küll. Sügist lutsu ja kevadist säinast äkki ka. Haug aga? Selleks peaks ilmselt sügise poole (luba ju kehtib pikalt) ühe korra veel minema, sel ajal kui kala närib ja talveks rasva kogub. Suvise püügi põhjal suuri järeldusi teha ei julgeks. Sügisese püügi lisaboonus võiks olla ka mõnele tõusvale punasele pihta saamine. Kitsal jõel on landil ikka keeruline kalast kaugelt mööda ujuda. Nii et eldoraado otsinguid tuleb ilmselt veel jätkata.

09.-10. juuli 2023

Pühapäev. Tegin trenni ja molutasin niisama. Vee peale sättisin alles pealelõunal, plaaniga õhtuni välja olla. Ilmateade lubas põhja ja loode tuult, sooja kuni 21 kraadi.

Alustasin sügava pealt, kus kulutasin kaks tundi kajaloodi varjude taga ajamisele. Ikka nii, et loodisin kala välja ja seejärel loopisin talle jigisid pähe. Kokku tehtud viiest ankrust sain vaid ühes võtu ja võin mürki võtta, et koll see küll polnud.

Samase paikka hakkas aina enam soome paate voorima ja nii tüdinesin püügitsoonist ning kolisin mere äärde. Seal ikka päris korralik laine peal. Jänes ka lisaks. Trollisin ja loopisin tõugja tsoonis oma kolm tundi. Tõugjat ei näinud aga trollides sain käe valgeks, ühe normaalse 3+ haugi ka, aga ikka väga armetu oli see võtt.

Tõugja puhul mängisin läbi erinevaid lante, mida auto pagasnikust juurde leidsin. Leachi, paari pöörlevat…ei tea kas kala ei olnud kohal või ei sobinud need pakutud ka.

Õhtuks läksin uuesti sügava peale lootuses, et olukord on parananud. Aga ei! Sain vaid ühe võtu vobleri peale ja seegi kukkus ära. Päris nutune… Kella kümnest tulin maha ära.

Pole voolu pole kala? Nii nutune päev, et kokku vaid seitse kala ja ära võtta polnud midagi. Loodetavasti homme midagi muutub.

…

Järgmisel hommikul, esmaspäeval, avastasin ärgates, et meil pole voolu. Elektrit. Hmm… esmalt tipa-tapa naabrite juurde… neil kõik toimis. Siis juba kõne Andresele…Kuna kohvi teha ei saanud, siis otsustasin linna minna. Äkki vahepeal selgub ka, mis toimub. Käisin ja täiendasin oma toidu- ja landivarusid. Tagasiteel mökkisse selgus, et meil miski arve maksmata.

Järgnes paar tunnikest peata olekut. Minna koju? Otsida sügavkülmutatud kaladele mingi varjupaik? Naabritelt särtsu küsida? Krt. Küll…  Pikendus ka vaid 15m pikk.

Raija ja Bonderiga (ta ise on Eestis ära) suheldes jõudsime lõpuks plaanini, hoides Bonderi mökki kuuris olevas sügavkülmas fileesid, ise aga istun peeruvalgel. Noh, suvi ju valge ka. Vast saab hakkama. Aitäh Raijale ja Bonderile, kes appi tõttasid!

Kuidagi nõutult imelikus olekus suundusin pealelõunal, kui kõik asjatoimetamised sai tehtud, vee peale. Isu nagu eriti polnudki. Tujutu olek.

Alustuseks sügava ala, mille läbi trollisin. Null võttu, mõned kenad kalad loodil. Seekord neid jigitama ei hakanud, sest voolu endiselt veel polnud ja eile sai alles selle “reha” otsa astutud. Edasi mere äärde.

Tuul oli üsna sama, mis eile ja nii kulgesin kohale kiirusega 20 km/h. Laine tahtis vägisi sisse lüüa, aga kohale ma jõudsin. Imelik öelda, aga esimest korda võtsin sellise kadalipu ette … tõugja pärast. Olin poest soetanud kaks Jesse väiksemat mudelit ja lootsin nende abil peatada seda metsikut looma, mille nimeks võiks vabalt kiirrongi olla!

Nii alustasingi tõugja tsoonist, seejärel trollisin ja lõpuks jigitasin. Seda kõike tegin ma umbes neli ringi. Jigi oli täiesti kasutu vahend. Troll pakkus haugi. Tõugjas aga… alustuseks üllatusin, et uus viidika Jesse kargab kiirel kerimisel veest välja. Sellist “kvaliteedi” teemat pole selle tootjaga enne olnud. Kus häda kõige suurem, seal näpitsad kõige lähemal. Kukkusin timmima. No kõva pool tunnikest nägin vaeva, aga jooksma ta sain. Tunnistan siin juures, et ega ma suurem asi landi jooksma õpetaja pole.

Tolku sellest aga polnud. Tõugja võtte ma ei saanud kummagi uue landiga. Samas plärtsatuste paraadi ka polnud. Siit teooria, mis vajab tõestamist – tõugjas istub sügava peal, pinna ligi, sest sinna röövikud ei tule; mingi aeg, kui vaja süüa, siis liigub ta madalasse, et viidikast kõht täis toppida. Kuna minu püügipaik on madalik, siis äkki nad polegi seal kogu aeg, sel ajal kui ma sinna loopima sattusin?

Ülejäänud püügist aga … see oli suhteliselt jama. Küpsesin päikese käes, kulgedes lõpetuseks mere suudmest põõsa auguni. Tundub, et südasuvi on järsku käes ning kala enam ei näri. Ei siin ega seal. Vähemalt päevasel ajal. Õhtul püüda aga ei viitsi, hommikul samas uni maitseb nii hästi 😊

Juba kella seitsmest olin kaldal, et oma eelmise nädal saak Bonderi juurde sügavkülma transportida. Seejärel saun ja kuna viin külmkapis oli ka kiirelt soojenemas, siis hävitasin selle nagu ka ülejäänud söödava enne ära, kui see halvaks läheb 😊

Andke mulle elektrit! Ma tahtsin veel seda öelda, et… battery low… please charge…

...

PS! Kuna elektri lootus oli ähmane, kuulutasin reisi lõppenuks.

Jäin üksi, 08. juuli 2023

Täna teised lahkusid. Seetõttu kujunes püügipäev kaheks jaotatuks. Hommikul olime Martiniga kahekesi paadis, õhtul juba üksi. Viimasele päevale kombekohaselt olime ka pisut varasemad tegutsejad ja nii saime juba enne kella üheksat peale.

Pilves ilmadega on nüüd mõnda aega ühel pool. Päikest lubas tänaseks ja ka mitmeks järjestikuseks päevaks. Tõsi täna veel äikesepilve äär meist lõuna paiku üle käis ja isegi kaheksa piiska alla kukutas. Rõhkkondade vahetus tõi kaasa tuule, mis läänest puhudes tekitas jõele korraliku laine.

Suundusime alustuseks sügava peale. Selle alumisse otsa ja saime ka täna sisuliselt esimesest ankrust kala paati. Martinil kena üle kilo koha. Mul üks toks. Tuul oli nii tugev, et püüda oli täiega ebamugav. Seetõttu järgnes üsna ruttu sama ala üle trollimine.

Lood ütles seda, et sügavas pole kedagi peale väikeste pudinate. Suured varjud olid kadunud, kui tina tuhka. Kuna meile loodilt konkreetset sihtmärki jigitamiseks välja ei joonistunud, otsustasime kalda äärt pidi ennast punase majani suruda. Sõit oli vaevarikas. Üle kahekümne kilomeetri tunnis ei kannatanud kiirust tõsta, sest laine oleks lihtsalt üle ääre sisse peksnud.

Kohale me igaljuhul jõudsime ja tegime esimese trollitiiru. Haug, mis eelmistel päevadel oli kadunud, oli nüüd sügavasse ilmunud. Kaks haugi. Suurem neist 3.9 kilone. Koha aga vaikis. Vahepeale üks jigitamine, mille jaoks ankrut polnud vaja sisse pannagi. Tuul ja vool, see teine oli täna väga nõrk, tasakaalustasid ennast nii, et viie minutise püügiga liikus paat vaid kümme meetrit edasi.

Ka jigi ei pakkunud koha ja nii olime peagi teisel trollimise tiirul. Sellest pool oli läbitud, kui Kõuts märkas eemal tõugjate "plädinat". Ikka selles samas tõugjate tsoonis. Suundusime mõlema paadiga sinna ja peksime vee vahtu.

Olin eile oma tõugja jesse ühel katsel oma lollusest põhja jätnud ja täna sain seda kõvasti kahetseda. Käisin meeleheitlikult oma landikasti alternatiive otsides läbi, aga ei leidnudki möllavale kalale meelepärat suupistet. Suurim panus oli sama värvi jesse natukene pikemale versioonile, see aga ei toiminud üldse.

Kaks juhuslikku võttu lõpuks ikkagi sain. Esimene tuli sini-valge jigi silikooniga, teine lillaka spinner tüüpi landiga. Esimene võtja ei jäänud otsa, teine tõi kala kuni paadini, enne kui ära kukkus. Ei olnud suur... Samas kummagi landiga teist võttu ei saanud. Seega puudub mul hetkel hea lant tõugjapüügiks. 

Kõrvalpaatkond said roosaka angry birds landiga ühe alla kilo kala ja ega nad ka konkreetselt toimivat lanti landikastist üles ei leidnud, sest rohkem võtte ei saanud ka nemad. Samas tõugjaid oli möllamas ikka oma kümmekond tükki ja vesi kaudses mõttes meie paatide ümber kees.

Tõugja eksperiment lõpetatud, keskendusime uuesti kohale. Natuke aega veel mere ääres ja seejärel ka tunnikene sügava peal näitasid, et täna oli selle kala aktiivsusega kehvasti. Pole voolu, pole võttu. Ka kohapunne polnud täna hakkamas. Kella kahe paiku tulime maha.

...

Õhtuse tiiru tegin peale kella kuute. Ilm ei olnud muutunud, tuul puhus ja laine möllas. Surusin ilmastikuolude kiuste ennast ikkagi alguses sügava ja hiljem ka mere äärde välja. Nii nagu ilm, polnud ka seis vee all eriti muutunud. Aktiivsus oli ikka nulli lähedane.

Mere ääres trollides yozu-ri kaks võttu pakkus. Üks oli paarikilone haug, teine ilmselt koha, aga too kukkus ära. Seal laine oli ikka selline, et pikalt olla ei kannatanud ja nii otsustasin nullitada pigem sügava peal, kus vähe mugavam.

Trollisin ala läbi, kui loodile joonistus vähegi viisakam kaar, siis panin sinna ankursse ja jigitasin. Nii umbes kümmekond erinevat ankrupaika. Trollides üks 48 cm koha eksis ära (Noeby otsa), jigitades aga mitte kui midagi. Päris väsitav ja üksluine püük tüütas lõpuks ikka üsna ära. Ainukene, mis mind veel kodupoole suundumast hoidis oli see, kui Rapala ahvena värvides vobleri peale muljetavaldav kärr pakuti. Põhi see kindlasti ei olnud ja kui see just mingi veealune puupakk polnud, siis oli ikka päris korralik kala. Kahjuks kukkus pea kohe ka otsast ära.

Kella kümne paiku tegin viimase tiiru ja lõpuks vetevana halastas. Pisut põõsaaugust ülesvoolu lõpuks võtt ja siduri kärin otsa. Kena koha jäi ka otsa ja paari minutise väsitamise järel sain paati 2.95 kilose. Sellega kuulutasin päeva ka lõppenuks.

Üsna võtuvaba päev oli. Ilmselt voolu puudusest tingitud. Hea oli see, et kollid olid õhtuks sügava peal uuesti tagasi. Vähemalt loodipildi järgi.

Soomes, 07. juuli 2023

Hommikul ei olnud me mitte toimekamad kui eelmine päev. Kell oli vast pool üksteist kui me põõsa augu sügavikku suundusime. Siis oli ilm veel mõnusalt sombune aga siiski kuiv. Tuult ka polnud. Parajalt soe. Sättisime esimese ankru sügaviku alumise otsa vasakpoolsesse auku ja läks püügiks.

Paari viske järel oli lant põhjas kinni aga piisavalt lähedal paadile, nii et sikutasin ankruga koos paati allavoolu ja sain jigi kätte. Samas kohas jätkates olin jõudnud kolmanda viskeni, kui korraga käis ridvast läbi selline löök, et kogu hommikune uimasus oli kui pühitud. Kala jäi otsa ja tegi koheselt paari meetrise sööstu allavoolu. Seejärel juba saagi venitamine paadini. See võttis aega nagu ka kala pumpamine veepinnale. Ritv oli kreenis ja sidur sirises pidevalt. Ei tahtnud seda riski suurendamiseks ka kõvemaks keerata.

Koha kerkis pinda ja sain ta kenasti kahvatud. 3.5 kg. Pruuni vertical jigiga. Huhh. Käed värisesid sisuliselt löögi hetkest alates. Pulss tõusis kella andmetel 110 ni välja. Ikka päris mõnus adrenaliinilaks! No sellist pauku ma ei mäletagi. Minu jaoks oli sellega päev juba korras ja emotsionaalselt sisuliselt tehtud.

Sain samast ankrust veel järgmisel viskel ühe võtu ja natuke aega hiljem ka ühe kerge nagistamise, aga kedagi otsa enam ei jäänud. Toimus see kõik juba korralikus vihmasajus. Istusime selles ankrupaigas pea tunnikese, enne kui sügavat trollima läksime.

Kui eile näitas lood sügava peal suuri kaari siis täna oli pilt kehvem. Aga siiski õnnestus trollides põõsa augus üks 1.7 kilone ära meelitada. Tuli teine Rapala kiirabiga.

Vihm mis vahepeal oli ikka korralikult padukas, andis vaikselt järgi, kuid väike tibutama siiski jäi. Kõuts helistas mingi aeg, et mere ääres paistab kenasti päike ja nii jätsime kiiruga sügaviku selja taha. Järgmised viis tundi toimetasime kahe punase poi vahel liigeldes. Alustuseks palju jigitamist, päeva teises pooles aga rohkem trollimist.

Võtte oli täna pisut rohkem kui eile ja õnneks ei tulnud ka paaritunnist totaalset võtupuudust nagu päev varem. Päeva peale sain veel ühe 1.3 kilose ning 45 cm pikkuse kasti. Tegijamaks oli täna pruun Jesse. Punnkohasid ikka tuli ning paar haugi pakuti ka veel lisaks.

Õhtu lõpetasime jälle sügava peal, kus sain veel ühe suure kala võtma. Lõi teine üsna paadi ligidal nööri lõdvaks, haakimise järel oli korraks otsas, aga kukkus paari sekundi pärast ära. Konn ei olnud, aga vist ka mitte päris koll. Äkki selline paari kilone. Trollimine aga õhtul enam ei toitnud. Tegime kolm tiiru ilma ühegi võtuta. Üheksa paiku suundusime koju.

Martinil oli täna üks pisut alla kilone kala kastis. Kõuts sai ka kohaga käe valgeks ja lõpuks selle seisu ka duubeldas. Mihklil üks koha (1.7 kilone). Võrk toitis neid usinalt - üks 2.2 kilone koha, 7 linaskit (1.3 suurim, kõik aga üle kilo).

Martini päev, 06. juuli 2023

Hommikul olime uimased mis hirmus. Vee peale sättisime alles kella poole 11 paiku. Kõuts ja Mihkel võtsid enne veel oma võrgud välja, tulemuseks kuus linaskit ja latikad. Linaskid sellised kilo pluss kalad. Siinjuures ajab kukalt kratsima see, et kuidas võrguluba aastaks 8 euri, kui harrastuvahenditega püügiõigus ainuüksi nädalaks on kallim. Müstika!

Ilm oli pilves ja vahepeal tibutas vihma. Sooja nii 16 kraadi ringis. Tuul oli ida poolt puhuma pandud. Õnneks oli see üsna nõrk. Selline mõnusalt sompus kalapüügiilm kestiski pea terve päeva, alles õhtul hilja tuli päike välja.

Suundusime joonelt mere äärde. Plaan oli sama, mis eelmise päeva õhtul. Viimase sirge peal trollimine, vaheldumisi jigitamise ankrutega. Tänu tugevale voolule polnud meil täna jigitamiseks sügava ala peale asja. Põhja kätte saamine oleks seal olnud üsna problemaatiline.

Hoolimata tõeliselt megast ilmast olime nulli peal üsna pikalt. Vast alles peale kella kahte saime esimese kala kasti. Eilsest punnide aktiivsusest polnud jälgegi. Ikka väga harva keegi proovis. Üks pooleteise kilone, kes oli trollides risti otsas, pääses ka paadi veerest plehku... Olin üsna kindel, et see päev kujuneb kalavabaks.

Siis tuli tunnikene võtulainet. Martin leidis jigitamiseks õige värvi ja landi. Tume pruunikas sirpsaba. Seda koha togis ja esimene mõõdukas  oli ka peagi paadis. Mina oma varudest tumedaid sirpsabasid ei leidnud ja hoolimata muude tumedate ning ka muude toonide läbimängimisest, ei saanud võttugi.

Mingi hetk Kõuts mulle kolm erinevat tumedat sirpsaba andis ja see tõi kalavõtu ka minuni. Olin vast kolm viset uue jigiga teinud, kui korraga risti jõge visates korralik pauk, millele koheselt sööst järgnes. Puhas tõugja käitumine. Seejärel aga pikemaid sööste enam ei tehtud, kuigi võitles korralikult edasi. Nii sai kahtlusalusele uus nimi pandud. Haug? Üllatusena aga lõpuks 2.75 kilone koha pinda ilmus. Sain ka käe kalaseks.

Sain uute jigidega veel ühe konna ja oligi pidu läbi. Kolisime trollima. Ikka seda sama sirget. No nii kehva trollimise perioodi sellel lõigul ei mäletagi. Kulus oma kaks tundi ühegi võtuta, hoolimata kõikide staaride läbi mängitamisest. Kusjuures kummalgi meist polnud võtte.

Tõugja ankrupaigast ühe kilose kala suutsin välja meelitada, aga üldiselt oli kuni kella poole kuueni täiega vaikus. Siis läks elu vee all jälle liikvele. Alustuseks mõlemale trollikalad, mul pruunika ja Martinil viidika jessega. Lõpetuseks ka üks 48cm koha ka jigiga. Seekord pruunika vertikaalse jigiga. Togimisi oli veel.

Kell kaheksa suundusime hooga kodupoole minema, et sügava peal veel viimane troll teha. Sealt ka päeva hitt. Martin pani otsa kellegi poolt kingitud kollase "ahvena" värvides landi. Too keeldus küll üsna sageli mängimast ja kerkis pinda, aga ühel hetkel kui landil oli mäng jälle kätte saadud ning põhi käeulatuses, käis ridvast korralik pauk läbi, nii et ridvahoidja paigast ära rebis. Tükk aega mässamist ja maru võimas koha sai kahva. Hilisem kaalumine näitas 4.9 kilo! Võtt toimus kopraaugu juures.

Sügava peal näitaski lood seekord üllatavalt ilusaid kalu. Viis väga suurt kaart olid platsi sisse võtnud. Kollid olid ilmselt liikvel. Tegime veel kiiruga ühe korra sama lõigu läbi, Mihkel tuli ja kiusas oma lantidega ka neid omakorda tunnikese, aga rohkem käivitumisi ei tulnud ei meil ega tal.

Päeva lõppskoor polnudki nii paha, nagu kella kahe paiku päeval eeldasin tulevat. Mul 4 kala kaasa (lisaks 2.75 kilosele, 2x48cm ja 1x45cm). lisaks üks kilo pluss haug ja üks tõugjas. Martinil ka neli koha kaasa. Punne lõpuks kahepeale veel oma 10+ tk paadist läbi käis. Teine paatkond aga liigub vist mingites teistes vetes. Neil vaid kaks hauginolki...

Neljakesi, 05. juuli 2023

Hommikul tegin vihmasajus jooksmise ära. Seejärel läksin kaheks tunniks kella 11 paiku vee peale. Kella ühest pidi teine seltskond saabuma... Siirdusin otse põõsa auku, kus Andrus ja Agur ees püüdmas. Neil oli hommiku jooksul kolm 50 cm koha tulnud. Nüüd paatkond lõunale ära lahkus.

Tegin alustuseks kaks jigiankrut ja siis lõin käega. Ei klapi mul seekord see jigitamine siinsete kohadega. Kuidagi kohe ei klapi. Panin Relaxi kiirabi paadile sabasse ja trollisin sügava ala läbi. Kaks tiiru tegin, kaks võttu, kaks koha. Esimene 2 kilone, teine kilone. Kolmandaks tiiruks enam aega ei jäänud. Siirdusin kodu poole minema.

...

Peale kella kolme suundusid juba kaks ekipaazi vee peale. Mina ja Martin ühes paadis, Kõuts ja Mihkel teises. Nende paatkond suundus kümne harusse ülesvoolu vaatama, me panime joonelt punase majani välja. Järgmised viis tundi olimegi selles tsoonis. Trollisime ja jigitasime vaheldumisi.

Alustuseks sain Yozu-ri tööle. Seejärel leidis Martin kollase jesse oma landikastist ja minu Yozu-ri kahvatus ja tõmbas justkui häbelikult kõrvale. Ei võttugi... Jooksutasin teda tühjadest tiirudest hoolimata edasi. Toibumine toimus alles alles siis kui Martini kollane Jesse põhja jäi. Kentsakas lant, sama nali oli kevadel Karikkoga. Justkui konkurentsi kardaks.

Jigitamine ei toiminud endiselt. Martin ühest ankrust ühe koha sai, aga see oli ka meie ainukene jigivõtt. Mul endal mitte võtupoegagi :-(

Päeva tipphetked minu jaoks olid "minutid tõugjaga". Paar korda proovisin kevadises tõugja püügipaigas, erinevates ankrutes teda leida, aga ei miskit. Kolmandal korral kui seal kandis olime, nägin eemal korraga plärtsatust. Jaht oli alanud... Korrigeerisime kiirelt ankrupaika ja paari minuti pärast oligi esimene kala otsas. Järgmise 20 minuti jooksul sain neli kala kätte, lisaks üks pääses peale pikka väsitamist paadi kõrvalt minema. 6-7 tühja võttu oli veel. Üks tõugjas võttis lausa kolm korda, enne kui otsa jäi. Ülilahedad minutid. Pulsikella pealt pärast vaatasin et 120 lööki tuli tol hetkel minutis ära :-)

Suurim tõugjatest oli 3.15 kg, kaks tükki olid veel üle kahe ja poole kilo. Martin korjas samal ajal samast ankrust oma rekordhaugi välja - 3.2 kilo. Tõugjat tal käivitada seekord ei õnnestunud.

Peale seda trollisime kodupoole minema. Õhtu lõpetuseks tõi Yozu-ri ilusa maja tsoonist 1.6 kilose koha. Võtt oli selline, et ritv lendas hooga paindesse ning sidur pani täiega laulma. Olin kindel, et suur haug. Välja tuli aga koha, kellel konks oli seljauimes kinni. Seega lant sõna otseses mõttes tõi selle kala :-)

Päeva tulemuseks mul 2 (hommik) +2 koha (õhtu) ning 4 tõugjat. Martinil 3 koha kaasa ja 1 haug. Lisaks paadist ca 10 kohakonna läbi käis. Teine paatkond sai kaks haugipunni paadist ja kaks nurgu sillapealt püüdes.