Esiletõstetud postitus

pühapäev, 25. mai 2014

Püügiisu oodates, 25. mai 2014

Laupäev sai täpselt kaks nädalat Soome reisist. Ja nii üllatav, kui see ka pole, ei ole sellest ajast saati ühtegi püügiretke ette võtnud.

Sepp on kunagi õigesti öelnud, et Soome rikub kalameest. Käid kohas kus on palju kalu, mõnusad püügipaigad, puhtad kaldad, seltskond mõnus ja ka kohalikud ei käi närvidele. Lisaks saad igast asendist kala. Väikeseid ja suuri, igale maitsele. Püüad oma nädal aega jutti ja kirg saab korralikult toidetud... Peale seda aga... Kuigi meil ka ilusad jõed ja järved ning hoolimata suurest virinast ka tegelikult kalad täiesti olemas, ei kipu peale reisi pikka aega ritva kätte haarama.

Olen nüüd kaks nädalavahetust oma jõe ääres maakodus käinud. Laste survel neile käsiõngedega viidikapüüki ja ka elussöödaga haugipüüki õpetanud, kuid ise pole leidnud tahtmist õhtul kuhugi jalutama või istuma minna. Isegi tonkat pole viitsinud sisse visata. Selle asemel liiguvad mõtted hoopis tuleviku teemadele...

Suve Lapi reisini on jäänud vähem kui kaks kuud. Testisin eelmine nädalavahetus ühe eesti landimeistri voblereid silla peal ja mõtisklesin, et milliseid värve peaks nad olema. Tornio jõe tarbeks landikarbis mul siiamaani ainult kohalike meeste toodang, see aasta plaanis seda tava natuke muuta. Värvide valikul aga tõeliselt kimbatusse sattusin. Karp nii kirju nii kirju ja nii erinevad värvid on erinevatel aastatelt tulemust pakkunud, saa nüüd aru, mis sel aastal võiks edu tuua. Seda enam, et ei tea ju ka mingit veeseisu, mis juulis võiks olla...

Aga landid mängisid ikka kenasti. Võibolla pinda tulid natuke kiiremini kui poppelid, kuid kehaehitus neil ka natuke kitsam ja seetõttu see ka loomulik.

Mõtisklen nüüd värvide üle edasi ja ootan uut vete kutset ...

pühapäev, 11. mai 2014

Lääne Soomes, 10. mai 2014

Reisi viimane päev. Õigemini poolpäev. Õhtul juba Helsinkisse laevale.

Kodinad ajasime paati kella üheksaks. Väljas veel pilves ilm, kuid taamal juba päikest hakkas lubama, lõunatuul, sooja natuke alla kümne kraadi. Suund mere poole, kontrollpeatusega "vaatetorni" kõrval. Otsustasime, et teeme paar viset ja siis kiirelt edasi. Tõnu ei saanud veel oma jigi teelegi saadetud kui mul pauk ridvast läbi käis ja kena haug ridva otsas mässas. Mõned sekundit heitlust lõppesid tema võiduga. Pommitasime siis veel viis minutit seda kanti, enne kui edasi põrutasime.

Järgmine peatus sai tehtud mere lähedal, kus eile mul (ilmselt) koha otsas käis. Ja jälle sama lugu - Tõnu alles tagumikku pingilt püsti ajab, kui mul kena toks ja kala taga. Hoidis teine põhja ligi ilma erilisi sööste tegemata. Koha. 1,45 kg. Viidikavärvides kummiga. Fotosessioon tehtud, uuesti jigi teele.

Vahtisin siis oma ridvaotsa, kui kuulen kõrvalt et Tõnn nohiseb. Vaatan ritv kreenis, mees vastu parrast ja maadleb kellegagi. Kala samuti põhjas istus ja sööste ei teinud. Arvasine, et nüüd ilmatu suur koha tuleb, kui lõpuks lima keha vee ligi korraks tuli. Haug. Kahvamisel ei tundunudki teine nii suur, kuid kaal näitas meie paadi reisi suurimat numbrit - 7.2 kg.

Opereerisime tal kuidagi lõpuste vahelt urgitsedes konksu välja ja lasime tagasi, loodetavasti jääb elama, kuigi landi välja  koukimine pisut veristas kala.


Edasi paar toksu, kuid otsa ei jäänud. Tõnu omal mingi koleda kollase jigi otsa käänas ja järgmisena1,25 kg koha välja venitas. Seejärel aga pikalt vaikus. Mingi kihk soovitas edasi minna, teine aga, et istume paigal. Lõpuks ikka edasi liikusime, viskepikkuse võrra. Ankur sisse, mõned visked ja Tõnul kolmene haug parda ääres, läks koos trossiga. Mul aga ei võtupoegagi. Otsisin siis ka landikarbist miski kollase välja ja koheselt kaks kohapunni järgemööda võtsid. Siis aga uuesti vaikus.

Jälle viskepikkus edasi. Kolmas ankrupaik. Kohe alguses kena kala taga, mis ära pudenes. Seejärel pikalt vaikus. Tasapisi tugevnenud lõunatuul keeras vastikut lainet juurde ja segas kõvasti püüki, põhja tunnetus hakkas vaikselt kaduma.  Umbes samal ajal kimas kohale kolmteist trollingupaati ja alustasid mingit võistlust. Koht korraga totaalselt ülerahvastatud sai. Otsustasime siiski veel proovida ja tegime neljanda ankrupaiga. Siin samuti vaikus. Sellest piisas, et seekord sellele püügipaigale head aega öelda ning trollisime ülesvoolu minema...

Kui eilne trollimine oli olnud aktiivne tegevus, pidevalt võtte, äraminekuid ja ka kala saamisi, siis tänane...esimene tund tiksusime täiesti ilma ühegi võtuta. Kõik pidevalt haugi pakkunud paigad vaikisid jonnakalt. Alles "põõsa" lähedale jõudes saime esimesed võtud ja paar haugi. Peale seda pikalt vaikus, sirge mis alati pisikohasid pakkunud ei toonud täna üldse midagi ning alles "ilusa maja" lähistel toimus järjekordne elavnemine. Proovisin erinevaid voblereid, kuid ei saanudki pihta, milline töötas ja milline mitte. Liialt kaootiline ja harv see närimine oli.

Peagi meie aeg ka läbi sai ja pillid kokku panime. Kokku siis täna mul viis haugi (suurim 4,3 kg) ja neli koha (lisaks suurimale veel teine mõõdukoha ja kaks punni). Positiivne oli see, et kala jigi natuke näris, trollimine pole ikka päris see ... Maha tulles jõudis ka ilus suveilm lõpuks pärale. Tundub, et ikka nädal liiga vara tulime.

Sellega siis see pidu ka lõppes.

reede, 9. mai 2014

Lääne Soomes, 09. mai 2014

Öösel kallas korralikult vihma. Hommikul tuli veel vahelduva eduga lisa ja nii ootasime kuni kella kümneni, enne kui vaiksemaks jäi ja jõele otsustasime minna. Tuul puhumas kagust ja üsna nõrgalt. Õhutemperatuur kõvasti soojem kui eile, pea kümme kraadi.

Suund sai võetud otse merele, punase maja alla. Esimene ankrupaik andis märku, et pole miskit laulupidu loota. Isegi kohapunnid ei toginud. Teine ankrupaik oli alguses üsna sama, kui siis järsku üks neljakilone haug karbi lahti tegi. See mõjus turgutavalt ka kohadele ja nii sai väheke võtte nautida ja paar punni paadini venitatud. Haugi rallit aga ei tulnud.
Tunnike hiljem otsustasime edasi liikuda. Jõe suudmest välja, järgmise punase poini. Terve nädala jooksul olime siia vaid korra saanud tulla ja seda piirkonda vähem kamminud. Eelmistel aastatel see alati häid saake pakkunud... Seekord, aga ... jigitamine ei andnud mingeid märke ja nii panin lootusrikkalt pleki otsa ja kammisin rohupealseid. Ka see ei andnud midagi. Jäi üle trollida. Vaevalt lant puutus vett kui paarikilone haug selle omaks tunnistas. Mõni hetk hiljem ka ahven. Rohkem aga...

Jõudsime ringiga peagi tagasi punase maja juurde ja kuna siin endiselt puudus tõestus veealusele elule, siis suundusime trollides edasi ülesvoolu. Peagi vihma tegi ja nii tiksusime vaikselt üles ja hiljem allavoolu tagasi, oodates saju lõppu. Paar koha, paar haugi.

Vihma lõppedes tegime jigitamise peatuse eesmärgiga riideid tuule käes kuivatada. Üllatusena hakkas keegi koheselt ka togima. Neli viset, neli võttu. Otsa ei jäänud. Hakkasin siis selle peale värvidega mängima - mootoriõli ei midagi, punane ei midagi, kollane ei midagi. Siis sai otsa pandud hele forelli moodi wake ja korraga käis pauk. Korralik kala taga ja üldse ei tormanud kuhugi vaid "õõtsus" kohapeal istudes. Mõni sekund otsas ja läinud ta oligi. Julgeks arvata et see küll haug polnud vaid pigem kena koha. Mõni aeg hiljem Tõnn ühe punnkoha samast tõmbas, ma paar togimist järgmise poole tunni jooksul, kuid teist võimalust mulle ei  tekkinudki...



Riided kuivad, ilm enamvähem ok, mereääres kala jigi ei võta, järelikult trollima ülesvoolu. Ei olnud paha mõte. Kontakte kaladega hakkas vaikselt tulema. Tõnu oma eile ostetud jessega, kollane-punane, noppis ükshaaval kohapunne. Mina leppisin haugidega. Läbisime pea kuus kilomeetrit enne kui järgmise jigitamise katse tegime. Paigaks koht, kus meil mõlemal keegid järgi veetavaid lante himustasid. Ehk siis kala justkui oleks. Jigi peale esimese viske järel toks, teise järel toks ja edasi mitte kui midagi. Uuesti trollides võtsime sama rajooni jälle ette ja laksti pea kilone koha paadis. No ei saa aru miks jigiga ei tule aga vobleriga tuleb.

Kammisime "ilusa maja" rajoonis üsna mitu ringi ja kala võttis kuni kella viieni, kuni uued suured pilved vihma valla päästsid ja võtud lõigatult katkesid. Edasi tilkus taevast juba järjepidevalt. Kella seitsmeks olime läbi vettinud ja kuna kala ka ei võtnud, siis tulime sauna ära.

Kokkuvõtvalt. Trollimine toidab, jigitamine mitte. Mul kokku 10 haugi (suurim 5,15 kg) ja kaheksa (väike) koha, millest kaks (1 kg + 0,9 kg) sai ka ära võetud. Tõnul 11 kohapunni (kaks ära võetavat) ja 2 haugi. Polnud paha päev, eriti just ilma kohapealt, kuna prognoosid lubasid juba lõunast parajat sadu.



neljapäev, 8. mai 2014

Lääne Soomes, põrgulik ilm, 08. mai 2014

Hommikul varavalges lahkusid Kalev, Anti ja *piip*:-)   Lasime neil oma kodinad rahulikult kokku korjata ja hakkasime ise alles peale nende minekut vaikselt sättima. Nüüd siis jõgi meie kahe päralt. Võtame kõik kümnekilosed kohad välja:-) Paat lahkus sadamast kell pool üheksa suunaga merele plaaniga mere ääres haugi jigitada.

Ees ootamas kõva ida tuul, hommikul veel päikeseline, kuid lõunast juba vihmane ilm. Minnes polnud tuul veel eriti vali ja nii sõitsime joonelt punase majani välja. Laine kohapeal üsna talutav ja andis võimaluse jigitamiseks. Esimene ankrupaik punase poi juures ei pakkunud kummalegi meist kala võttu. Teine kinkis pea koheselt Tõnule kolme poole kilose haugi ja mulle mõned kohapunnide togimised, kes otsa ei tahtnud jääda. Tõnul muidugi laul kohe lahti, et ma nullitama jään ja puha...

Vahetasime paar korda ankrupaika, kuid midagi ei muutunud. Kell alles veerand üksteist ja mõtlesime siis teha väikese trollimise ringi, et kell üksteist kohal tagasi olla, kui haug oma karbi lahti teeb. Poole tunnine trollimine pakkus ühe pisikoha. Kalal suu kinni mis kinni, see ainuke võtt kahepeale oli.


Kümme minutit enne ühteteist panime paadi vanasse paika ankrusse ja punkt kell üksteist oli võtt ning haug otsas ... ja peagi ka otsast ära kukkunud. Nüüd läheb andmiseks, käis peast läbi....

Samal hetkel kukkus idatuul jõudu juurde kerima ja laine muutus kõrgemaks. Proovisime sellest hoolimata oma pool tunnikest jigitada, kuid rohkem võtte ei saanudki. Kui paat enam ankrus ka eriti püsida ei tahtnud, hakkasime ülesvoolu pressides tagasi trollima. Nii palju siis tänasest mereäärsest jigitamisest...

Trollimine ise ei olnud tulemuste poolest paha, kuid peagi alanud vihm muutis  selle põrgulikult ebameeldivaks tegevuseks. Vihma sadas näkku, prilliklaasid pidevalt märjad, tuul ka kenasti horisontaalseks selle vihma veel muutis. Vastik vastik vastik... Pidevalt käis peast läbi, et peaks mökki ära minema, et mida me passime siin.

Tõnu trollis täna oma igapäevase jõest leidud beezikas toonis vobleriga, millega ta eelmistel päevadel oli saanud max kaks kala päevas. Tänasel vihmasel päeval see ruulis aga täiega, pidevalt tal mõni haug või kohapunn otsas istus. Lisaks ohtralt võtte, mis kala  plehkupanekuga lõppesid. Minu heledat ja kirevat jesset aga vahepeal lausa välditi. Kui ilm vahepeal heledamaks läks siis see toitis, kui sadas siis mitte. Ja enamasti meeldis see pigem kohapunnidele kui haugidele.

Päeva lõpuks mul siis 4 haugi, suurim 4,4 kg ja üheksa kohapunni tagasi saadetud; Tõnnil 6 haugi (suurim 4,3) ja 2 kohapunni. Suurem osa actionist toimus "ilusa maja" piirkonnas. Tõnn paar kala võttis ära, ülejäänud C&R.

Kell viis õhtul jõime juba sooja teed mökki laua taga. Õues maha tulles vaid neli kraadi sooja.

NB! Õhtul vaatasin soome teeveest kuidas kaks soomlast kajakidega kümne kiloseid hauge välja võtsid. Mnjaa, väga võimas vaatepilt oli...

Lääne Soome, kena haugipüügi päev, 07. mai 2014

Täna hommikul olime tragid ja jõudsime esimesena jõele. Mehis ei paistnud üldse motivatsiooni jõele minekuks leidvat, teised sättisid ennast alles laua taha kui me juba kolmekümnega mere poole kimasime. Just nii palju tuli paadile kiirust juurde, kui kajaloodi ahtrist maha kruttisin.

Ilm ilus päikeseline, tuul maa poolt (idast) ja üsna nõrk. Sooja tegi juba kenasti, võis lausa jope luku lahti teha:-)  Esimene peatus "ilusa maja" all. Pikalt aega ei raisanud kuna trolling ega jiging ei andnud kaladest mingit elumärki ja nii peagi edasi liikusime. Järgmisena suund punase maja alla.

Esimene ankrupaik enne "punast maja" olevat punast poid. Paar viset ei midagi, kuid siis kaks järgmist viset järjest kena võtt, ilus kala otsas ja mõni sekund hiljem ära kukkumine. Siis jälle vaikus, kuniks kohapunnid togima hakkasid ja lõpuks üks ka otsas jäi. Loobusime sellest paigast ja liikusime sada meetrit edasi.

Esimene ankrupaik, ei midagi; teine samasugune. Kolmas ankrupaik otse "punase maja" vastas. Esimesed viis viset, nagu kaevus, plaanisime juba edasi liikuma hakata, kui kuuenda viskega ootamatult üsna kerge võtt ja kena kala taga. Haug tuli võitlemata paadini välja ja ilmselt alles siis sai aru, et midagi on valesti. Mõned sööstud maha keeratud siduriga ja seejärel kiire kala vabastamine parda ääres.

Paar viset hiljem kordus sama lugu, välja arvatud see et kala oli landi endale kurku kugistanud ja teda tuli pikemalt opereerida. Jäi teine pikaks ajaks vee peale hulpima, kuni lõpuks jõu ikka kokku võttis ja ära ujus.

Tunni aja jooksul kokku pea kümme võttu, millest neli õnnestus ka pardani meelitada. Haugid 2-3.5 kilo vahel. Kõik tulid hõbedase viidika kujulise silikooniga. Mängisin vahelduseks läbi nii mootoriõli, punase kui ka kollase värvi, kuid neist vaid punane vahelduseks ahvena tõi. Teised värvid aga ei töötanud. Kogu nali kestis kaheteistkümneni ja siis katkes. Liikusime viskepikkuste kaupa edasi, kuid kala enam ei närinud. Paar korda haug proovis kuidagi mokaotsast, kuid otsa ei jäänud.

Kella ühe paiku keeras tuul loodesse, tugevnes ja hakkas jõele lainet peale kerima. Peagi oli laine nii suur, et liikusime vaikselt sisemaa suunas. Trollides.

Esimese sirge peale kiirelt kolm võttu erksate värvidega jesse otsa, üks pääses minema, üks kohapunn ja üks ahvem. Parkisime ennast võtte pakkunud paika ja jigitasime kohapunni ja ahvena lisaks. Aga jällegi lisa ei kippunud tulema ning uuesti ennast trollima asutasime.

Mõte osutus üsna viljakaks - järgmise paari tunni jooksul sai välja trollitud nii kenasid hauge, kellest suurimad 5 ja 4,5kg, kui ka kohapunne veel lisaks.

Kella seitsme paiku võtud vähenesid ja kolisime veel korraks mere äärde tagasi, kus Tõnu oma kolme kilose haugi välja võlus. Õhtust võttu aga enam ei tulnudki. Kell üheksa ajal panime asjad kokku.

Kokkuvõtvalt üsna hea päev. Kokku käis mul paadi ääres ära 11 haugi. Viis neist 3+ kilo. Kaks suuremat võtsin ka ära, ülejäänud said priipääsme tagasi jõkke. Lisaks käis külas kuus kohapunni, kellest aga ükski mõõtu välja ei andnud. Ja kolm ahvenat. Nagu hakkaks vaikselt looma...




teisipäev, 6. mai 2014

Lääne Soomes, Mehise elukala päev, 06. mai 2014

Hommikul kaua ei maganud, kuid peale saime alles pool üksteist. Meie kajalood andis otsad, üritasime kuidagi teda turgutada, ebaõnnestunult. Nii olemegi reisi lõpuni "pildita":-(

Minnes ilm täitsa kena, soe kerge loode tuul, pilvi ei kusagil. Võtsime suuna "kümne haru" lõpuossa, kus ühte uut kohta proovisime. Oli teine päris paljulubav, paar togimist, kuid korralikuks võtuks ei läinud. Kulgesime edasi "ilusa maja" alla.Vaevalt saime aga ilusa maja alla, kui hakkas tuult juurde kruttima. Alustasime jigitamisega. Peagi 45 cm koha paadis. Hõbedase viidika värvidega. Järgnesid paar päris korralikku matsu, mis aga otsa ei jäänud. Kiruma võttis. Pool tundi nägime veel vaeva ja siis liikusime mere poole. Trollides.

Mida meeter edasi seda rohkem tuul tõusis.  Poolel sirgel tuli vastu üks kohalik vanamees, kes tegi paarisaja meetriseid tiire ning võttis ühest ja samast kohast väikeseid kohasid välja. Kõik rändasid kasti, niipalju siis alamõõdust...

Jõudsime "tünnini" välja siis keerasime otsa ringi - liiga tugev laine. Tagasi trollides endisesse kohta. Trollingu tulemus andis neli haugi, kuid kõik pisikesed, 1-2 kilo vahel. Jäime "ilusa maja" alla tukkuma, kui vaikselt hakkasid teised paadid riburada pidi merelt tagasi tulema. Seal hulluks burgaaks olla läinud. Meie juures muidugi kohe püüdma hakkasid.

Esimene paat Kalev ja Anti. Vaevalt said trollima hakata, kui Anti korjas välja 6.7 kilose haugi. Hiljem veel samast paigast paar kolmest ja veel ühe 5+ kala. Vaatasime seda kõike kadeda pilguga pealt.

Ja siis tuli merelt Mehis. Pobises, et jama päev ja läheb hoopis latikat püüdma. Sõitis meist miski kolmsada meetrit edasi, trollides. Järgmine hetk nägime Mehis paadis püsti - ta kunagi paadis püsti pole. Miski jama järelikult. Järgmised kümme minutit toimetas midagi ja siis kahva sirutas; ei tundunud nagu miskit eriti suurt olevat...

Mehis: "Kinni jäi. Täiesti kinni. Raputasin, panin tagaurpidi käigu, sai "plangu" põhjast lahti ja see hakkas triivima jõe keskele. Siis sain aru, et see ei ole "plank" vaid kala. Edasi kümme minutit pumpamist. Kala vaid kaks-kolm võnkamist tegi, muidu oleks arvanud et see miski salvo kelk on. Nii kui pinnale tuli oli täiesti liikumatu ja kahvasin ära"

... Ja siis pistis karjuma. Korjasime oma landid välja ja tõmbasime tema paadi kõrvale. Kalakastis koha nagu loom. Mehis elevusest seitsmendas taevas, me Tõnniga punnis silmadega ilmaimet vahtisime. Mehis üritas paadis kala kaaluda, kuid laine oli nii suur, et see ebaõnnestus. Sõitsime majade ette kaldale ja Mehis kaalus ära - 9.5 kilone koha. Paks kui põrsas. Tundub, et 2014 suurim koha siit jõest on nüüd ära võetud...
Jätsime Mehise oma võidusigarit nautima ja läksime Tõnniga uuesti jigi pommima. Peagi andsime aga tuulele alla ja kolisime saare taha latikat piiluma. Seal konutasime oma paar tundi oodates tuule raugemist. Latikas muidugi ei võtnud. Õhtu eel tegime veel kiire tiiru "ilusa maja" alla, jigitasin paar  pisikoha ja Tõnu ühe haugi, trollisime veel mõnisada meetrit ja hetkel kui Rasmus mulle head ööd kõnet tegi, korjasin veel ühe haugi välja.
Sellega tõmbasime püügipäevale joone alla.

Kokkuvõtvalt: Mehisel ulmeline päev, Anti ülihea päev, meil teistel aga on sellised päevad veel ees:-)



Lääne Soomes, 05. mai 2014

Anti lubas hommikul viiest peale minna ja kõik kalad välja võtta, nii me ei näinudki mõtet enne kella kaheksat ennast üles ajada. Silmad lahti, redelist alla esimesele korrusele, et kohvi juua ... ja  esimene kes vastu tuli oli kella viie mees... Polnud ta kuhugi läinud, olla kole tuuline olnud:-)

Pool üheteist paiku sättisime ennast lõpuks jõele. Tuul vaiksem kui eile, ilm üsna päikeseline ja ka natuke soojem kui eile. Suund mere poole. Kontrollpeatused "kümne märgi" all ja sama haru lõpus ei andnud midagi. Järgmisena trolling eilsetes võtupaikades ja ka kontroll jigitamine samas rajoonis. Vaikus. Päevad pole vennad.

Edasi trollides mere poole. "Tünni" lähedalt õnnestus üks pooleteise kilone haugipoiss otsa meelitada, kuid edasi kuni "põõsa" alla välja ei näidanud ei lood kala, ega roninud keegi ka landi otsa. Kohustuslikud kümme minutit ka "põõsa" all ja siis hooga merele välja. 

Merel läks väheke huvitavamaks. Esmalt sai jigi pommitatud, kuid kala huvi selle vastu tundus puuduvat ja siis panin huvi pärast pleki otsa, et meetrist vett proovida. Üllatus oli suur, kui teise viske ajal pea nelja kilone haug otsa vajus. Tuli nagu miski ront ilma ühegi sööstuta paadini välja. Jägmine vise samasse kohta ja korralik pauk ridvast läbi, aga otsa ei jäänud. Veel üks vise ja de ja vu... Seejärele Tõnul lant kinni jäi, käisime päästeoperatsioonil ära ning tagasi tulles oli kala huvi kustunud.

Paar tundi kolistasime merel erinevates paikades, nii jigitades kui trollides ning siis liikusime jõe poole tagasi. Seal mökki kaaslased oma paatidega kahtlaselt kauaks ankrusse olid jäänud. Ei tundunud magavat, hoopis kahvasid vees leotasid. Väidetavalt haugi action käimas. Võtsime ka sappa ja saime võtust ka veerand tunnikest osa. Üks paari kilone haug ja kaks kohapunni. Siis jooksid kalad kuhugi laiali ja paadid samuti.

Kell juba palju ka, võtsime suuna kodu poole. Ikka trollides. Algus oli palju lubav, sirge pealt veel üks haug ja üks kohapunn. Järgmine sirge aga ... Vahetult enne "põõsa" auku, ehk paar kilti hiljem, kobistas veel üks kohapunn lõpuks otsa. Järgmise sirge osa jätsime vahele ja põrutasime eile elamusi pakkunud kohta. Kajaloodi aku oli selleks ajaks otsad andnud ja nii kobasime trollides pimesi. Peagi oli karistus käes, kollane jesse jäi põhja ühele rondile seltsiks...

Panin otsa vähe suurema jesse, mis kümne meetri kaugusel paadist nelja meetri sügavuse põhja üles kündis. Aga selle eest tundus see kohale meeldivat Üsna kiirelt kolm võttu, väiksed kalad otsa, üks neist ka paadini jõudis. Haugiga aga oli selles kohas täna kehvasti. Tõnu ühe paarikilose meelitas välja, kuid ainukeseks see jäigi.

Vahelduseks proovisime samas paigas ka jigiga ning veel üks kohapunn. Lõpuks andsime alla ja läksime latikat kiusama. Tunniga seitse latikat, neist suurim 1.8 kilo tegid päeva lõpu rõõmsamatesse toonidesse. Üheksast tulime maha ära. 

Suht väsitav päev oli. Ilm oli oluliselt meeldivam, kui eilne, võtt aga nii ja naa. Nagu vahel oli, siis nagu ei olnud ka...




pühapäev, 4. mai 2014

Lääne Soomes, kevadine haugipüük vol 1., 04. mai 2014

Eile hommikul tulime koos Tõnuga üle Soome lahe ja kella kolmeks jõudsime pika sõidu järel mökkisse kohale. Mehis, Kalev ja Anti juba ees ootamas.

Esimene asi peale asjade lahti pakkimist oli paadi korda tegemine. Paadi kiilus mitu auku, üks jubedam kui teine. Mehise juhendamisel lihvisime pinna korralikult puhtaks ja panime kambakesi mõned kihid klaasmatti paadi põhja peale. Töö tehtud tegime Tõnuga veel kand ja varvas saare taha tonkatama, kus madistasime pudinatega tunnikese, enne kui sauna kolisime.

Hommikuks oli parandustöö kenasti ära kuivanud ja lükkasime paadi vette. Asjad paati ja vee peale. Ilm kole - vahelduv pilvisus koos suurte ja tumedate pilvedega, mis aegajalt vihma ja rahet alla kallas. Lisaks vastikult külm ning tugev põhjatuul, mis jõele korraliku laine peale tegi. Esimene asi oli paadikiiruse testimine. Eelmine aasta saime Tõnuga ca 22 km tunnis kätte, nüüd tuli 28 ära. Paat tundus igatpidi kenasti kergem, ilmselt enam ei leki...

"Kümne märgi" all ankur sisse ja püüdma. Alustasin miski heledama kummiga ja teise viske järel korralik toks. Seejärel veerand tundi vaikust, kui uuesti võtt. Mängisin erinevad värvid läbi, aga ei midagi. Poole tunni pärast otsustasime edasi liikuda - tundus, et siin ikka võtuks ei lähe.

Järgmine peatus sama sirge teine ots. Siinne püügipaus ei näidanud kala olemasolu ning keerasime ennast suurele jõele. Seal mega laine peal. Vastu tuult, allavoolu, kuiva nahaga sõita ei andnud ja nii käänasimegi ennast trollima vastuvoolu.
Kajalood näitas üksikuid kalu ja peagi, "ilusa maja" kõrval ka korralik võtt. Otsa jäi, kena haug istus põhjas, ega tahtnud kuhugi liikuda. Aga sööste teha ei jõudnud ning vaikselt hakkas nagu narts pinnapoole venima. Pinnas natuke veel plädistas sabaga enne kui ära kahvatud sai. 3,1 kg. Kollase jessega.

Paarsada meetrit hiljem järgmine võtt, kuid see kukkus ära. Seejärel Tõnnil 2.2 kg haug, millel tõeline õllekõht ees. Järgmised pool kilomeetrit aga ei andnud midagi ja kuna tuul ei paistnud vähenevat kolisime "kümne haru" peale tagasi.

Esmalt natuke jigitamist nii "kümne märgi" all, kui "saare taga", kus Tõnnil üks toks ja mul üks ahvenapoiss. Peagi tüdinesime tuule käes maadlemisest ja trollisime haru pidi ülesvoolu. Siin jõgi kitsam ja käänulisem ning äärtes kasvavad puud pakkusid kenasti kaitset tuule eest. Tegime kilt sinna ja kilt tagasi. Üks nii kilone haug ja üks kena kala veel otsas, kuid üldiselt üsna tühi pilt ka kajaloodil ja nii tulime kella kolme paiku mökki maha.

Tunnike lebotamist ja veele tagasi. Jõudsime just vahetult enne suure rahepilve avanemist "kümne märgi" alla tagasi. Mõnda aega jigitasime, siis pilv möödus ja asusime trollima. Sedapuhku "kümne haru" allavoolu suunda. Sirge peale kolm võttu. Esmalt aegluubis ridva paindesse vajumine, haakimine ja kala otsas. Kuidagi imelikult tuli, pinda ei tahtnud tulla aga siples kui väike kala. Kohapunn, neljakümne sentimeetrine, oli seljauime alt jesse kolmiku otsa jäänud.

Sirge teises pooles veel kaks võttu ja kaks haugi, mõlemad aga üsna nadi mõõduga (suurem 1.6 kilone). Jõudsime uuesti suurele jõele välja ja vaatasime lainet, mille eest lõuna paiku eemale põgenesime. Seekord otsustasime aga ilma trotsida ja liikusime piki suurt jõge vaikselt mere poole. Kaua ei saanud trollida, kui korralik rabak ning kena kala taga. Tuli vaikselt ja vaevaliselt piki põhja. Kolme kilone haug. Kuna paat vajus kala võtmise ajal tuule mõjul vastu voolu tagasi, võtu kohast üle, saime uuesti sama kohta trollida. Ja teinegi poiss, 3,9 kilone haug leidis tee kahvani.

Punnisime vastu lainet kurve lõpuni, kus keerasime otsa ümber. Edasi oleva sirge peal selline jõhker laine, et isegi aeglaselt lainesse sõites kena portsu pritsmeid vastu vahtimist said.  Kui ei saa edasi siis saab tagasi ja trollisime edasi ülesvoolu. Ilusa maja kandis läks vähe korralikumaks võtuks. Kolm üle kolme kilost haugi tulid lühikeste vaheaegade tagant riburada pidi paati ja saatsin nad ujuma tagasi. Üks neist tegelinskitest oli erinevalt teistest loidudest võitlejatest üsna särtsu täis ja pani pinda tulemata üsna visalt vastu. Mõtetes uitas juba kuue kilose kala saamine... Paadi kõrvale jõudnult oli üllatuseks aga vaid kolme kilone haug...

Võtte oli üsna kenasti, kuid kala ei jäänud enamasti otsa. Ilmselt veel üsna loid kudemisest. Trollisime ülevoolu edasi kuni "diivani auguni" välja. Vahepealne maa ei andnud ühtegi võttu. Proovisime koha püügipaikades veel jigidega ja siis otsustasime ussi leotama minna.

Pool üheksa lajatasime tonkad saare taga sisse ja saatsime usse ujuma kuni päikeseloojanguni. Igav ei olnud, ka latikas tegi karbi lahti ja üks pooleteise kilone latikas sai ka ära võetud. Ronis teine plastmarmõssi otsas olnud ühe kärbsetõugu otsa. Väiksemaid latikaid sai tagasi saadetud ja ka ühel korralikumal poisil õnnestus veel paadi äärest plehku pista.

Päikeseloojangu ajal tulime tulema. Täitsa lahe päev kokkuvõttes, kuigi ilm oli küll jube. Õhtul hakkas veel lund ka sadama...

PS! Neljast kaks kala isased ja kaks emased; mõlemad emased marja täis. Kala alles kudemata...