Lääne Soomes, kevadine haugipüük vol 1., 04. mai 2014

Eile hommikul tulime koos Tõnuga üle Soome lahe ja kella kolmeks jõudsime pika sõidu järel mökkisse kohale. Mehis, Kalev ja Anti juba ees ootamas.

Esimene asi peale asjade lahti pakkimist oli paadi korda tegemine. Paadi kiilus mitu auku, üks jubedam kui teine. Mehise juhendamisel lihvisime pinna korralikult puhtaks ja panime kambakesi mõned kihid klaasmatti paadi põhja peale. Töö tehtud tegime Tõnuga veel kand ja varvas saare taha tonkatama, kus madistasime pudinatega tunnikese, enne kui sauna kolisime.

Hommikuks oli parandustöö kenasti ära kuivanud ja lükkasime paadi vette. Asjad paati ja vee peale. Ilm kole - vahelduv pilvisus koos suurte ja tumedate pilvedega, mis aegajalt vihma ja rahet alla kallas. Lisaks vastikult külm ning tugev põhjatuul, mis jõele korraliku laine peale tegi. Esimene asi oli paadikiiruse testimine. Eelmine aasta saime Tõnuga ca 22 km tunnis kätte, nüüd tuli 28 ära. Paat tundus igatpidi kenasti kergem, ilmselt enam ei leki...

"Kümne märgi" all ankur sisse ja püüdma. Alustasin miski heledama kummiga ja teise viske järel korralik toks. Seejärel veerand tundi vaikust, kui uuesti võtt. Mängisin erinevad värvid läbi, aga ei midagi. Poole tunni pärast otsustasime edasi liikuda - tundus, et siin ikka võtuks ei lähe.

Järgmine peatus sama sirge teine ots. Siinne püügipaus ei näidanud kala olemasolu ning keerasime ennast suurele jõele. Seal mega laine peal. Vastu tuult, allavoolu, kuiva nahaga sõita ei andnud ja nii käänasimegi ennast trollima vastuvoolu.

Kajalood näitas üksikuid kalu ja peagi, "ilusa maja" kõrval ka korralik võtt. Otsa jäi, kena haug istus põhjas, ega tahtnud kuhugi liikuda. Aga sööste teha ei jõudnud ning vaikselt hakkas nagu narts pinnapoole venima. Pinnas natuke veel plädistas sabaga enne kui ära kahvatud sai. 3,1 kg. Kollase jessega.

Paarsada meetrit hiljem järgmine võtt, kuid see kukkus ära. Seejärel Tõnnil 2.2 kg haug, millel tõeline õllekõht ees. Järgmised pool kilomeetrit aga ei andnud midagi ja kuna tuul ei paistnud vähenevat kolisime "kümne haru" peale tagasi.

Esmalt natuke jigitamist nii "kümne märgi" all, kui "saare taga", kus Tõnnil üks toks ja mul üks ahvenapoiss. Peagi tüdinesime tuule käes maadlemisest ja trollisime haru pidi ülesvoolu. Siin jõgi kitsam ja käänulisem ning äärtes kasvavad puud pakkusid kenasti kaitset tuule eest. Tegime kilt sinna ja kilt tagasi. Üks nii kilone haug ja üks kena kala veel otsas, kuid üldiselt üsna tühi pilt ka kajaloodil ja nii tulime kella kolme paiku mökki maha.

Tunnike lebotamist ja veele tagasi. Jõudsime just vahetult enne suure rahepilve avanemist "kümne märgi" alla tagasi. Mõnda aega jigitasime, siis pilv möödus ja asusime trollima. Sedapuhku "kümne haru" allavoolu suunda. Sirge peale kolm võttu. Esmalt aegluubis ridva paindesse vajumine, haakimine ja kala otsas. Kuidagi imelikult tuli, pinda ei tahtnud tulla aga siples kui väike kala. Kohapunn, neljakümne sentimeetrine, oli seljauime alt jesse kolmiku otsa jäänud.

Sirge teises pooles veel kaks võttu ja kaks haugi, mõlemad aga üsna nadi mõõduga (suurem 1.6 kilone). Jõudsime uuesti suurele jõele välja ja vaatasime lainet, mille eest lõuna paiku eemale põgenesime. Seekord otsustasime aga ilma trotsida ja liikusime piki suurt jõge vaikselt mere poole. Kaua ei saanud trollida, kui korralik rabak ning kena kala taga. Tuli vaikselt ja vaevaliselt piki põhja. Kolme kilone haug. Kuna paat vajus kala võtmise ajal tuule mõjul vastu voolu tagasi, võtu kohast üle, saime uuesti sama kohta trollida. Ja teinegi poiss, 3,9 kilone haug leidis tee kahvani.

Punnisime vastu lainet kurve lõpuni, kus keerasime otsa ümber. Edasi oleva sirge peal selline jõhker laine, et isegi aeglaselt lainesse sõites kena portsu pritsmeid vastu vahtimist said.  Kui ei saa edasi siis saab tagasi ja trollisime edasi ülesvoolu. Ilusa maja kandis läks vähe korralikumaks võtuks. Kolm üle kolme kilost haugi tulid lühikeste vaheaegade tagant riburada pidi paati ja saatsin nad ujuma tagasi. Üks neist tegelinskitest oli erinevalt teistest loidudest võitlejatest üsna särtsu täis ja pani pinda tulemata üsna visalt vastu. Mõtetes uitas juba kuue kilose kala saamine... Paadi kõrvale jõudnult oli üllatuseks aga vaid kolme kilone haug...

Võtte oli üsna kenasti, kuid kala ei jäänud enamasti otsa. Ilmselt veel üsna loid kudemisest. Trollisime ülevoolu edasi kuni "diivani auguni" välja. Vahepealne maa ei andnud ühtegi võttu. Proovisime koha püügipaikades veel jigidega ja siis otsustasime ussi leotama minna.

Pool üheksa lajatasime tonkad saare taga sisse ja saatsime usse ujuma kuni päikeseloojanguni. Igav ei olnud, ka latikas tegi karbi lahti ja üks pooleteise kilone latikas sai ka ära võetud. Ronis teine plastmarmõssi otsas olnud ühe kärbsetõugu otsa. Väiksemaid latikaid sai tagasi saadetud ja ka ühel korralikumal poisil õnnestus veel paadi äärest plehku pista.

Päikeseloojangu ajal tulime tulema. Täitsa lahe päev kokkuvõttes, kuigi ilm oli küll jube. Õhtul hakkas veel lund ka sadama...

PS! Neljast kaks kala isased ja kaks emased; mõlemad emased marja täis. Kala alles kudemata...