Vigala jõel, laisa kalamehe püügipäevad, 25.-26.aprill 2014

Eile sai korgiõngega suurem püügiisu maha võetud ja nii ei kippunud täna kuhugi minema ja passisin kodus.

Ilm päikeseline ja soe, päeva peale vast 15-16 kraadi tegi, nõrk läänetuul. Kella kaheteistkümne paiku panin kaks tonkat vette likku. Kõik ussidega, üks lips marmõssi kolm tavaliste konksudega. Vesi selgelt juba kaldajoonest allpool ja vool selle paiga kohta juba nõrgake...

Esimene vimmalaine ujus alt läbi tunnike hiljem. Ritvu vaatama minnes olid mõlemad tinad minu kalda alla lohistatud ning ridvaotsad tegid ühtlaseid liigutusi. Mõlema otsas korralikud kasari pätsid. Teine laine ujus maja juurest mööda kella kolme paiku, kui ühe tonka otsas ei miskit, kuid teise otsas selle eest duubel. Tükk aega jändasin, et mõlemad ikka kätte saaks. Ja kolmas laine kella viie paiku, kui üks vimb veel tee sumpa leidis. Särgesid aga kogu selle aja peale vaid üks. Ka erilist usside äranärimist päeva peale ei esinenud.

Õhtu mõtlesin tunnikese ka õngekorki vahtida ja segasin sööda valmis. Natuke erinev eilsega võrreldes, lisasin keedetud odratangu. Põhikomponendiks endiselt feederi püügi jaoks mõeldud sööt. Pallid vette ja püüdma. Kärbsetõuguga. Sättisin korgi enamasti tagasivoolu peale, kus ta üksinda ja kurvalt seisis. Panin siis voolu serva pidurdades liikuma ja vaikselt hakkas midagi toimuma. Esmalt mõned särjed ja siis tuuritas alla turva parv. Poolteist tundi andis neli turba ja seitse särge. Tundus, et sööt ikkagi hästi toimima ei hakanud, miskit pidevalt järjest võtmist ei esinenud ja õhtu edenedes muutus närimine aina laisemaks.  Pikalt ei viitsinud jännata, kaheksast panin asjad kokku.

Ka tonkade ussid olid kogu selle aja täiesti puutumatud. Vimb siis päeval muudkui rändas ja õhtul passis kusagil. Minu juures aga mitte:-)


Laupäeva hommik algas paljulubavalt. Kella üheksa paiku kaldajärsakust alla vantsides kaugelt näha, et mõlemad tonka tinad sõidutatud minu poolsesse kaldasse. Lisaks üks ritv veel hargilt maha tõmmatud.


Alustasin hargil olevast ridvast, see millegi taga kinni. Vantsisin pisut allavoolu ja sikutasin teiselt poolt. Pika venitamise peale tuli lahti, kuid vimb pääses minema. Teise ritva otsas aga midagi väga korraliku. Tükk aega pusimist ja ... duubel. Õnnestus jälle mõlemad üle kaldaääre korraga välja tõsta. Kalad olid lipsud nii sassi sõitnud, et järgmine pooltund harutasin tamiili lahti...

Ennelõunal rohkem vimma parvesid mööda ei ujunudki. Korra särjed konksud puhtaks imesid, kuid enamasti ussid täiesti puutumatud. Kella ühe paiku, kui peenrategemise lõpetasin, oli järgmine parv kohal. Sedapuhku üks vimb. Kõik tänased vimmad siiamaani väiksemad kui eilsed. Suured pätsid vist juba kõik ülesvoolu rännanud...


Pealelõuna möödus aga täielikus vaikuses. Isegi särjed tundusid letargiasse laskunud olevat. Õhtul nägin särjeparve pinnaligidalt ülesvoolu ujuvat, kuid vimmaga olid lood kurvad. Sättisin ennast juba sauna, kui päikeseloojangu ajal üks vimb ikka otsustas otsa ronida. Aga sellega oli tänaseks päevaks ka võtt ühel pool...