Põhjarannikul väikeseid meriforelle kiusamas, 15. aprill 2014

Hommikul poiss kooli, ise autosse. Suund itta. Sinna kus eelmine nädalgi...

Ilm ilus päikeseline, lubas päeva peale, et lääne tuul keerab loodesse ja tugevneb. Lootsin, et nii tugevaks ei puhu, et püüda ei saaks. Temperatuur näitas küll vaid viis soojakraadi, kuid päikese käes tekkis juba kerge rannailma tunne. Merel kerge laine peal, vesi natukene kõrgem kui eelmisel nädalal. Tuul täpselt piki randa puhus ja moodustas eemalt vaadates kena "hoovuse" moodi juti, mis piki randa kulges.

Võtsin suuna sinna, kus eelmine kord kena võtt oli; , samas kohas ka see "hoovus" kenasti kalda ääres.

Kõigepeal otsa hõbe-sinine 18 grammine vikingsilda. Kammisin sellega neemekese parempoolse külje läbi ja tõdesin, et täna siit võttu ei saa. Seejärel neeme vasem külg. Mõnda aega sellega loopinud otsustasin vee sees kivi peal olles landi ära vahetada ja hõbe-sinine-lilla toby otsa panna. Samuti 18 grammine.

Sellega loopisin kõva veerand tundi ja asutasin juba edasi mineku mõtteid, kui ootamatult keegi otsa vajus. Kohe sidur maha, ridva ots tõmbles kala märgiks, kuid siduri kärri ei tulnud... ka mitte küünlaid ... väike merikas väsitas ennast mõnda aega tamiili otsas. Mõned klõpsud aparaadiga ja lasin kala koju tagasi ujuma...

Merikas ju parvekala peaks olema. Nüüd peab neid järjest jutti tulema hakkama, üks suurem kui teine...  Pildusin sama kivi otsas edasi. Pool tunnikest julgesti, kuid ühtegi võttu sealt enam ei tulnud.

Nii et see parv siis ühest kalast koosnes:-)

Kulgesin edasi lääne suunas. Täna ühes kohas passida ei viitsinud. Vahepeal oli ilm küll pilve kiskunud, kuid rahulik tuul ja soe ilm lausa kiskusid edasi kõmpima. Jätsin natuke mereranda vahele ja sättisin ennast meetrit kolmsada edasi väikeses lahesopikeses kaldast eemal olevate kenade kivide juurde.

Kahlasin nendeni. Pole siin kunagi eriti pikalt pidama jäänud ja ühtegi võttu ka mitte saanud. Täna aga teine päev - peagi otse kivide vahelt, vaevu meetrisest veest võtt, kuid otsa ei jäänud. Ja uuesti võtma ka ei tulnud. Ei tulnud ka teised. Seega juba teine ühekalaline parv...

 Pool tunnikest pingsalt loopinud, astusin jälle minekule...

Edasi. Tähtede poole ...Vantsisin, vahepeal loopides, kõva poolteist kilti enne kui otsa uuesti ringi otsustasin keerata. "Hoovus" siin lõppes ja miski rahutus vanasse paika tagasi tõmbas. Tegingi siis kiirmatka ilma vahepeatusteta tagasi. Samasse tsooni kus ennelõunane kala otsas oli. Meetrit sada vast ainult eemal.

Otsisin sügavama ääre peale sobiva kivi ja andsin landile valu...Päike hakkas vaikselt pilve tagant välja trügima, ilm läks rõõmsamaks ja veel soojemaks. Kõva viisteist minutit kulutatud, pealelõunane rammestushetk kohe kohe vaikseks une nokkimiseks üle minemas... kui seekord keegi korralikumalt rabas ja une kui pühitult silmist viis. Otsa jäi. Seekord väike küünal ja natuke rohkem tõmblemist, kuid kala endiselt alla mõõdu. Ei hakanud kivi otsast alla tulema, tegin paar klõpsu ja pommitasin edasi. No peab rohkem siin kala olema.

Paar viset sain tehtud, kui järsku mu Exage rull ootamatult otsad andis. Väikene jublakas, mis varda seest läbi käib oli kadunud ja pool käis juhitamatult mõlemas suunas ringi. Kuidagi sain landi koos välja loobitud tamiiliga pikka kahlamise peale kätte ja kolisin maa peale asja uurima.

Katsusin taskud läbi lootuses mingit aseainet leida ja kuidagi rull uuesti töökorda saada, kuid miskit sobivat ei tundunud olevat. Nii paningi asjad kokku ja vantsisin auto juurde. Äkki pagasnikus mõni vana rull vedeleb... Aga tutkit, just olin maal asjad sauna välja tõstnud ja polnud miskit asemele võtta. Tulin kurvastusega tulema.

Ilus püügiaeg jäi kasutamata:-(