Nõuni järvel, 18.-19. august 2026

Terve see suvi on niimoodi mööda läinud, et Eestis pole kordagi õnge kätte võtnud. Tõmmet ei ole kuidagi tulnud... Kuna see aasta Lappi ei lähe, siis augusti kuus võtsin lõpuks ette sõidu Põhja-Lätti. Nõuni äärde, külla Margusele. Teisipäev sai mindud ja kolmapäev tuldud.

Margus söödab igal aastal järve linaski jaoks koha sisse ja nii on sinna hea püüdma minna ilma korralikku ettevalmistust tegemata. Saabud kohale justkui turist Tallinnast, käed taskus, pandagu kala ka veel konksu otsa :-). Selle aasta saagid järvest olid kesksuve kandis väga kenad olnud. Parimad päevad olid toonud püüdjatele ikka 10+ korralikku linaskit päevas. Ka selliseid kalu oli otsas käinud, mis ritvadel otsi ära murdsid. Margusel oli korra otsas olnud ka paari kilone karp. Teine seltskond oli (mitte samal püügiplatsil) viiekilose latika kaldale vedanud. Seega kala järves on.

Üllataval kombel olid suve parimad võtuajad jäänud päevasesse perioodi, pealelõunasse. Nii sättisingi enda esimese püügiaja ka pigem pealelõunasse. Paadiga sain peale kella kolme paiku. Ilm mõnusalt kerge pilvealusega ja täiesti tuuletu. Sooja kahekümne kraadi ringis.

Söödaplatsile paat otstest kinni, peotäis sööta sisse (Margus kasutab mingeid graanuleid, neid ka sisse lajatasin) ja läks püügiks. Eraldi peibutussööta ei hakanud segamagi.

Alustasin kirbu ja kärbsevastsetega. Paari viskega oli asi selge, et selliseks tempotreeninguks mul isu pole - pudinad rüüstasid koheselt pakutava ära. Nii ei saanud ritvagi käest panna, et õllet lahti teha. Vahetasin sööda suurema portsjoni vastu, otsa läksid konksule asetatud maisiterad. Nõnda sai vähemalt ridva mõneks ajaks käest ära panna.

Kella viieni tiirutasid all vaid särjed ja rookad. Ühtegi normaalset suure kala võttu ei pakutud ka. Ikka nökerdamine ja nökerdamine. Siis tulid alla latikad, kes nökerdasid maisi nagu pisikalad, kuniks taipasin maisi vahetada ussi vastu. Seepeale läks elu lõbusamaks ja limased latikad hakaksid tulema pea ketti. Kahjuks kõik sellised allakilosed latikapoisid.

Õhtu ainukese linaski sain kella kuue paiku. Too oli selline kilo alla kala. Õhtul seitsme paiku sai püügikorrale joon alla tõmmatud. Kokku 10 latikat, 1 linask ja terve posu särjelisi.Teise osa püügist tegin järgmise päeva hommiku kella poole üheksast kella poole kaheni välja. Ilm oli võrreldes päev varasemaga oluliselt kargem ja vastikult tugeva põhjatuulega. Samas särava päikese ja kerge lainega. Seega eeldused just mitte kõige paremad. Õnneks jäi tuul vähemalt kaldavarju kinni, muidu poleks vist pika kaikaga püüdagi saanud.

Algus oli üsna nutune, kuid päeva edenedes läks aina paremaks. Jutt, et kala võtab pigem päeval, sai kinnitust küll. Mingit erilist võtuperioodi nagu polnudki, enamasti tuldi korra tunnis mingite lainetena, et siis jälle kuhugi eemale ujuda. Väike kala pani kell 11 suu täiesti lukku, nii oli sealt alates lausa mugav püüda. Kui siis keegi korki puudutas, siis see oli kas linask või latikas.
Kahjuks oli aga sort väike, ka linaskil. Enamasti sellised poole kilo kanti kalad, vaid üks oli selline, milleks ka kahva vajasin. Ka ikka alla kilone... Samas pika latiga selliseid väsitada oli päris tore. Võttis aega küll, enne kui nood paadini sain. Püüdsin ju ka vaid 0.16 mm lipsuga, ehk siis vimmapüügi rakendusega.

Kokku 9 latikat ja 7 linaskit. Päris mitu korralikku kala said otsast lahti ja viisid hetkeks ka parve eemale. Samas ei tundunud neist ükski päris koll olevat, nii et kripeldama ei jäänud küll midagi.

Tore püük oli. Selle aasta linask nüüd siis püütud.

Soomes, 08. august 2026

Viimane päev. Lubas kõige jahedamat ilma, aga tuli lõpuks päris soe. Pealelõunal keeras tuule lõpuks täiesti kinni ja nii tundus 16 kraadi päikese käes praadides hullult palav. Ennelõunal aga puhus kuidas jaksas ning seetõttu jätsin ka täna suure jõe programmist välja.

Hommikul sai peale alles kella kümnest. Algus pumbajaama all oli väga lubav. Kiirelt neli jigi võttu. Kaks neist olid ikka korralikud võtud, üks kena kala oli mõnda aega otsas ka, enne kui ära kukkus. Tegijaks sedapuhku viidika wake. Paadini jõudis võtjatest vaid üks haug. Sama lõigu 10 märgi nurga pealt sain veel kaks võttu - haug ja ahven. Siis sai kell 11 ja võtt sai otsa.

Uskumatul kombel ei saanud ma järgmise kuue tunni jooksul enam ühtegi jigivõttu. Mitte et poleks proovinud. Kümne haru alumine osa sai mitmes ankrupaigas läbi otsitud; teel linna tegin kolm peatust; tagasi tulles veel kolm erinevat paika. Ja kokku nendest siis null võttu.

Trollimine ei olnud ka just eriti armuline, aga aegajalt midagi ikka pakuti. Teel linna kolm kala, tagasi tulles samuti kolm.

Kella seitsmest tiksusin juba koju ära. Mõttetu on see augusti püük. Võibolla õhtul hiljem oleks mingi suurem lootus, aga vaadates seda loodi pilti väga ei julgeks arvata. Kala lihtsalt ei liigu.

Täna siis kokku 5 haugi, 2 koha (üks 47 cm sai ka ära võetud) ja 3 ahvenat. Trollides toimetasin täna enamasti kärtsrohelise rapala husky jerkiga. Kontroll sai ka täna ära nähtud, jälle...

Teine paatkond sai kaks haugi. Võrgust lisaks neli linaskit.

Soomes, 07. august 2026

Teiseks päevaks lubas korralikku tuult, nii sai suur jõgi püügiplaanist koheselt maha tõmmatud. Ja ega seal eile midagi ju polnud ka. Kui tuul välja jätta oli suurepärane püügiilm. Pilv ja päike vaheldumisi. Pea 20 kraadi sooja.

Tegin püügi ajavahemikus 10-19. Ja selle aja veetsin kõik see aeg kümne harul, kui maha tulles oma kodusirge trollimine välja arvata. Püügitsoon jäi pumbajaama ja linna vahele.

Alustuseks passisin pumbajaama ja kümne märgi vahel pea kaks tundi. Trollisin alguses lõigu üle. Jätsin mõned paigad meelde, kus midagi nagu lood lubas ja siis peksin nendes püügikohtades jigi. Kohta vahetada oli lihtne, sest ankrut polnud vaja sisse panna. Vool ja tuul klapitasid nii, et paat seisis sisuliselt ühe kohapeal paigal.

Pumbajaama juurest võtt ja kohakonn. Kivivarede juurest kaks võttu. Nurga pealt võtt ja kohapunn. Kuna midagi roosilist ei olnud otsustasin lõuna paiku edasi kulgeda. Taktika oli selline et trollisin kuni nägin midagi huvitavat ning seejärel seal ka jigitasin. Leidsin teise liinide järgselt paiga, kus enne polnud koha saanud. Nüüd sealt minnes üks võtt ja hiljem tagasi tulles väike koha paadis õhku nuusutamas käis. Üldiselt olid aga enamus jigipaigad vaiksed.

Enne linna sain lõpuks ka trollivõtu. Väike koha. Jõgede nurgast jigitades ühe võtu ja trollides ühe haugi. Kaugemale sealt ei läinud ja kulgesin sama taktikat kasutades tagasi.

Saare juures sain päeva kümnenda jigivõtu. Haug käis paadis ja vabastamise operatsiooni käigus lõhkus selle landi saba ära. Kõik need tänased jigivõtud olid tulnud selle ühe ja sama landiga. Mitte et ma teisi polnud proovinud, ikka olin, aga neid lihtsalt ei puudutatud. Kuna teist sellist silikooni polnud, pidin ülejäänud aja teisi lante proovima. Tulemus - ei ühtegi võttu enam! Oli selline ühe jigivärvi päev.

Päeva lõpetasin tüdimusest juba kella seitsme paiku ära. Tulemuseks kokku 4 kohapunni, 6 haugi(punni), 1 ahven. Kaasa ei kõlvanud peale ühe haugi miskit võtta. 

Teine paatkond sai 8 haugi, 1 koha (alla kilo), 1 ahvena.

Soomes, 06. august 2026

Viimased 20 aastat olen augustis alati Lappis või Norras veetnud. See aasta aga otsustasin rännaku põhja vahele jätta. Eks ole käidud kah juba... Rutiin oli liiga suureks kasvanud ja paus ei tee vast paha. Seda enam, et eelmise aasta reeglimuudatustele mõeldes ajab endiselt vererõhu kõrgemale... Samas niipea kui sealtkandis tulemustest hakati raporteerima, tekkis kerge kahetsus. Aga see rong on selleks aastaks juba lahkunud.

Eestis juuli kuus kalale ei jõudnuki, nüüd augusti alguses tulime mõneks päevaks Soome. Kõuts, Andre, Madis ja mina. 2.5 püügipäeva on selgelt lühike, minu jaoks. Samas juuli teine pool ja august pole siin kunagi head olnud, seega polnud mõtet ka pikemaks plaane venitada.

Neljapäeva hommikul tulime üle lahe ja kella kolme paiku sättisime juba peale. Andrus, kes just lahkus ütles, et kaks päeva olid olnud üli lahjad. Kahe peale üks koha, paar haugi, paar ahvenat, latikas. Käisid ära kõikvõimalikud potentsiaalsed tsoonid... Nutune värk. Vähemalt see üks koha oli olnud koll. 6+ kilone. Eeltoodust lähtuvalt said ootused ka meil oluliselt madalamale sätitud.

Püügiaeg kella kolme ja üheksa vahel. Käisin ära diivani augul, bonderi käärul, kopraaugus, sügava lõpus-madala alguses, punase maja punase poi all. Jigitasin kuis jaksasin. Null võttu, kaks latika lutsutamist. Hoolimata madalatest ootustest oli sellisest antivõtust ikka raske aru saada. Voolu natuke nagu oli; vesi oli tõsi küll kõrge, aga samas üsna puhas; veetemperatuur ca 20 kraadi kandis - seega ei miskit hullu nagu.

Tagasi trollisin. Lood näitas suures osas jõest tühjust. Punase maja all midagi nagu oli, järgmise sirge alguses paar ahvenaparve, sügavas vaid kaks varju... Kümne haru lõpus oli pisut kenam ekraanipilt, edasi aga olid kalad ekraanil ikka väga juhuslikud. Trollimise tulemusena kaks ahvenat suurelt jõelt ja kümne haru pumbajaama juurest üks koha. 50+ cm. Too ei liigutanud ka ennast välja kerides. Isegi kasti maandudes ei sipelnud alguses. Mingi shokk? Ja see oli kõik. 6 tundi 3 võttu. Masendav.

Kõutsi paatkond trollis kümne haru linnani läbi ja neil oli tulemus parem. 1 koha, 3 turba, 5 haugi. Koha pooleteise kilone.