Pika lati jalutuskäik, 29. oktoober 2023

Veetasemed Kasari harudes on peale paari nädalat vaikselt allapoole vajumas, olles küll veel pisut kõrged ja kaldast väljas, aga juba üsna püütavad. Ega sellisel aastaajal mind väga need veed ei tõmbagi, aga nädalavahetusel tegi harvaesinevat tuulevaikust ja nii oleks patt olnud üldse kalal käimata jätta. Pühapäeval tegingi kolm tundi Vigala ja Velise harudel.

Ilm oli üsna nullilähedase temperatuuriga, pilves ja pime. Tänu sellele, et õhk sisuliselt seisis paigal oli aga olla üsna hea, isegi kindaid ei vajanud, ega ka sooja peakatet. Suvistele riietele sai soojem kiht alla pandud ja sellest piisas enam kui küll.

8 meetrine Stella, 0.3 mm tamiil otsa, tross ja ahvena värvides väike põik peibutajaks. Niimoodi varustatult käisin algatuseks enda haru talveaugud läbi. Vimmasirge + sügav teeäärne kaar. Vesi selge ja kõik lootused, et kala närib täiesti õigustatult olemas. Mida ei olnud aga oli kala. Tunnikene põigi leotamist ja null puudutust. Isegi haug kaldaääres olevate kõrkjate juures oli vaiki mis vaiki.

Pika latiga tirgutamisel võrreldes landipüügiga on paar selget eelist, aga ka puudust. Põhiline eelis ongi püügil kõrkjatega palistatud kallaste ääres. Kolme meetriste varte vahel endale spinninguga tee tekitamine nõuab vaeva, samas saab pika latiga kergelt põigi üle kõrkjate sirutada ja on üsna mugav kõrkjaäärset kaldaäärt läbi kammida.

Plussiks on ka see, et sööta saab pikalt ühe koha peal hoida. Seda siis kas eriti uimaselt mängitades või paigal hoides, aga ka ühe ja sama kohapeal sellega põhja koputades. Peaaegu nagu talvel, selle vahega, et jääaugu puurimiseks pole vaja vaeva näha.

Miinusteks on aga püügiraadius, mille ulatuse määrab ära ridva pikkus. Kaheksa meetrise latiga kannatab Kasari harudes püüda enamasti enda kaldast, kuni jõe keskpaigani. Seega jäävad teise kalda alused rajoonid suuresti läbi proovimata.

Kuna minu harul kala võtmas ei olnud, kolisin tunnikese järel Velise peale üle. Jõgede risti, kus talvel on alati ahven ootamas. Tolle võtt on seal küll kapriisne, aga hea on ju püüda kohas, kus sa tead et kala eksisteerib.

Algus oli üsna samalaadne, kuid peale ahvena värvides põigi vahetamist kuldse vastu sain vähemalt paari kala tähelepanu endale. Võtud olid uimased ja kala suurus ka väike, aga vähemasti midagigi. Püüda oli selles lõigus väga mugav. Sügavus umbes viis meetrit tähendas seda, ridva ots ei olnud taevasse suunatud ja pitsi jälgimiseks ei pidanud pead kuklasse ajama.

Proovisin sirge peal nii viiekümne meetri ulatuses ja piirdusin paari punniga. Seejärel otsustasin pisut vantsida ülesvoolu oleva nurgataguse tsooni juurde, kus veel üks punn ennast välja meelitada lasi. Suurt kala ei trehvanud ning ka haug ei tundnud pakutava vastu huvi ja nii tulin juba kella kolmest tulema. Õhtul pidi tulema Manchesteri derby ja see seadis püügile ajaraami.

Peaks järgmine nädalavahetus uuesti proovima, täitsa tore oli jalutada. Vaikselt hakkab vist püügiisu tagasi tulema.

Ja ongi puhkus läbi - kokkuvõte, 08. oktoober 2023

Pool aastat ja 1 nädal tagasi sai puhkus alguse ning täna on selle viimane päev. Looduse kevadisest tärkamisest, läbi imelise suve, oleme jõudnud sügisesse, mille nädavahetuse tormid sümboliseerivad kenasti algavat kaamose aega. Aeg lendab ikka maru kiirelt!

Kevadel sai puhkuse eel endale ka mõned eesmärgid püstitatud ning nüüd on õige aeg sellest kokkuvõte teha.

Sellised nad olid:

1. Vigala ja Velise üle Pärnu mnt asuvate paikade avastamine - käisime ja avastasime, päris äge oli, tasub teinekordki ette võtta.

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/04/vigala-ja-velise-ulemist-osa-uurimas-26.html

2. Reiu, Navesti ja Pärnu jõgi kevadel käsiõngega ära proovida - tehtud. Uskumatu kui kaugele see vimb ikka kevadel ronib. Oleks vist pidanud veel kõrgemalt (ülesvoolu) alustama. Ilmaga ikka üldse ei vedanud, maru külm päev sattus olema.

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/05/parnu-navesti-reiu-05-mai-2023.html

3. Vähemalt kahele forellinirele jõuda - tegemata. Soome omasid siia ei loeks, mõtlesin ikka Eesti niresid.

4. Väikese Emajõe kevadine latikas - käidud ja korralik nostalgia laks saadud. On ikka ilus kalapüügi jõgi küll.

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/04/reis-minevikku-13-aprill-2023.html

5. Hiiumaa säinas - käidud, midagi ka saadud. Suured kalad jäid meie eest peitu, aga reis ise oli ikka igati lahe. Aitäh Kristjanile võõrustamast! 

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/04/hiiumaal-03-04-aprill-2023.html

6. Kevadine merikas, äkki ka Hiiumaalt! - Hiiumaa merikat me küll ei käinud avastamas, aga põhja ranniku omasid küll. Vähemalt katse, sest kala me tookord ei saanud mitte.

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/04/jalle-jalutuskaik-aga-seekord-mere.html

7. Soomes kolme uue forelli ja lõhepaiga katsetamine (üks neist kindlasti  Nakkilakoski) - sai tehtud. Nakkilakoski, Merikarvia, Näätämö. Kõik olid ägedad, aga Näätämö ületas ikka ootusi megalt. Mõne tunniga kümme lõhet kaldale tõmmata, hulganisti võtte ja ära pääsemisi veel lisaks - no seda ei juhtu iga päev!

Nakkila: https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/05/avastamas-nakkilan-kosket-26-mai-2023.html

Merikarvia: https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/05/merikarvia-jogi-29-mai-2023.html

Näätämö: https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/08/neidennaatamo-jogi-04-05-august-2023.html

8. Põhja-Norras lapsega nädalane ellujäämise matk, ritvadega ikka - ohh see oli äge. Soovitan kõigil lapsevanematel oma laps viia mitmeks päevaks matkama kohta, kus ei ole võimalik trehvata teisi inimesi ning puudub internetiühendus. Sa näed oma last täiesti uues valguses... ja saavad nad ilma netita hakkama küll! Päris nädalat me metsas ei olnud, aga see on juba väikene pisiasi...

Borselva: https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/08/norra-borselva-1-31-juuli-01-august-2023.html ja: https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/08/borselva-2-02-03-august-2023.html

9. Säga, kas siis Emajõest või Lätist, vähemalt üritada... - njah, see jäi tegemata. Kuidagi ei klappinud ajastused.

10. Nõuni linask ja Marguse karbid -
tõele au andes sai esimene osa sellest isegi tehtud ja ka linask kätte saadud. Tõsi kuna püügiaega oli nii napilt ja sotsialiseerumine küla peal võttis oma aja, siis blogiposti sellest reisist ei sündinudki.  Karbitiigil jäi ajapuudusel samuti käimata. Loeme selle 1/3 osas täidetuks.

11. Võhandu ja veel paar uut nime Eesti kaardilt - Võhandu otseselt mitte, kuidagi kaugeks jäi, Eesti on ju nii suur... :-) aga uusi jõgesid sai avastatud küll. Raudna ja Halliste. Soomaa oli minu jaoks täiesti avastamata paik. Olin ilmselt viimane eestlane, kel seal käimata :-)

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/09/soomaad-avastamas-08-september-2023.html

Loeme selle 2/3 osas täidetuks.

12. Paadituur Väike Emajõgi --> Suur Emajõgi - tegemata. Sellest on kõige rohkem kahju, et ära jäi. Kunagi sai seda tehtud ja sellest oli äge mälestus. Järgmise analoogse puhkuse nimekirja peaks selle uuesti lisama.

Ehk siis kokkuvõtvalt  8/12 st sai tehtud.

Lisaks oli suur soov oma vesikonnast linask üles leida ja see jäi ka tegemata. Käies igal pool ringi oli hiljem väga keeruline kodu lähedal õnge kätte võtta. Seda eriti puhkuse teises pooles. Küllastumine kasvas aja jooksul ja linaski püük oli selgelt kannatajaks antud projektis.

Kevadine vimb ja haug, suvine lapi lõhe need said ka kenasti tehtud. Lisaks suvine ja sügisene koha Soomes. Avastasin enda jaoks tõugja püügi ägeduse (Soomes, mitte Eestis) ja jõudsin üle mitme aasta lennukapüügi uuesti kogemise mõttele.

Kokku sai selle aja jooksul tehtud 74 blogipostitust (käesolev on juba 75-s). Püütud sai ajaliselt palju, ilusaid kalu sai kätte saadud ja aidatud kaaslase kalu kahvata ning ka minema lastud. Mis peamine - puhatud sai mehemoodi.

Selle perioodi jooksul olid mulle head seltsi pakkumasl päris mitmed kalastuskamraadid - Ain, Tõnu, Kristjan, Urmas, Andres, Mihkel, Martin, Rain Rasmus, Juho, Margus, Rauno, Kalev... Aitäh teile selle eest!

Nüüd on aeg uuesti tööle minna!

Viimane päev, 03. oktoober 2023

Täna tõmbasin otsad kokku. Viimasel päeval tahtsin veel pea kõik olulisemad kohad läbi käia ja midagi päris uut enam avastama ei kippunud. Peale sättisin varasest ärkamisest tingitult juba poole üheksa paiku.

Väljas oli selline poolpilvine ilm, kus päeva peale paar korda päikest näitas, enamasti aga mingi vine taha ära kaeti. Tuul oli täna üsna nõrk ja puhus kes seda teab mis kaarest. Enamasti vist lõuna poolt. Vesi 15.3 kraadi soe.

Alustuseks tõugja proovimine liinide all. Veerand tunni järel võtsin kokku reisi tulemuse - nendega ma seekord sinapeale ei saanud. Ilmselt on tõugjate käitumine kevadel vs sügisel erinev. Eks selle lahti hammustamine on järgmise aasta pähkel.

Seejärel tünnide alla. Selles lõigus on pea kuus meetrit vett ja suure vooluga jigitamine seetõttu maru keeruline - põhjus, miks ma seal hommikuti enamasti proovinud olen. Nii nagu tavaks, ei saanud ka see hommik sealt midagi. Samas kala olen sellelt lõigult trollides pidevalt saanud ja sain ka täna enne mahatulekut. Ainukene jigikala aga tuli siis kui vool oli vaiksem ja kannatas paremini püüda.

Kolmas peatus mere ääres. Punase maja aluse poi juures. Nii nagu juba tavaks oli saanud. Iga päevaga on see ala läinud kehvemaks. Täna vaid viis võttu ja üks mõõdukala. Kas oli kell liialt varajane või pole piisavalt suuri peale juurde tulnud, no mine võta kinni.

Neljas peatus sai valitud trollimisel loodile joonistatud pildi alusel. Asus see ülalpool olevat rohelist poid ja sirge ülemises osas oleva põõsa vahel. Vaatepilt oli ahvatlev ja kala sain seal ka jigitades võtma. Kaks mõõdukala, mõned ärakukkumised, umbes kümme võtukatset. Ka üks kena pauk. Kuna ilm oli pilves siis enim sobis närimiseks must/hõbedaste teradega kp baitsi.

Mingi aeg jäi lant kinni ja päästmise aktsiooni järel enam samasse kohta tagasi ei sättinud. Proovisin paar ankrupikkust edasi aga eldoraadot sealt ei leidnud ja nii kolisin trollima. Varasem hommik tingis varasema söögiaja.

Järgmised kolm tundi liikusin sellises rütmis, et trollisin võtuni ja panin seejärel samasse kohta ankrusse. Trollimine ruulis täiega. Kui päikest näitas, siis leotasin saksa värvides karikkot ja pilvevine korral viidika karikkot. Kogu reis näitaski enamvähem seda, et kui päike särab, siis kollane ja rohekas/neoonikas toon lähevad peale; kui päike oli vines või pilves, siis viidika karikko vastu ei saanud miski.

Trollisin jigitamise pausidega kuni sügavani välja ja sain kokku 9 trollikoha+ 2 jigikoha. Mõõtus kalasid. Punne ja kaks haugi ka veel sekka. Jigi puhul sain pea igas ankrus tonksu kätte aga käima kala vaid ühes püügipaigas. Millegipärast ei tahtnud nad mitte käivituda. Viga võis olla muidugi ka mu enda laiskuses, sest ega ma väga vaeva ei viitsinud näha. Jigitamise isu on hetkel ikka täitsa otsa saanud...

Sügava servast jigitades lõi üks ahven ka sekka. Kuna lood näitas täna pidevalt väikeste kalade parvesid ja veepinnal käis kõva elu, siis tundus et ahven trügis jõkke. Seda kinnitas ka uuesti punase maja alla tagasi minnes tehtud jigitamise ankur. Ahven togis ja tulin üsna ruttu tulema. Jätsin selle reisi parima püügipaigaga hüvasti ja trollisin kodu poole minema. Enam jigipause ei viitsinudki teha.

Kella neljaks sai mul ka trollimise isu täis ja tulin mökki asju pakkima. Kokku täna siis trollides 16 mõõtus koha ja 5 mõõtus jigikoha. Kolm haugi, kolm ahvenat ja kohapunnid ka veel lisaks. Koha sort oli täna lahjem. Enamus mõõdukalu 45-55 cm vahel. Üks suurem viskas sisse. 2.35 kilo.

Niipalju siis selle sügise kohareisist. Sai kõvasti püütud, mitte vähe saadud. Püügiisu rohkem kui kuhjaga täis saadud. Reisi tegijaimad landid paremusjärjestuses vasakult paremale. Nii voblerid kui jigid.

Eelviimane päev, 02. oktoober 2023

Otsus on langenud. Aitab küll selleks korraks. Eks ole saanud püütud kah juba. Liiga rutiinseks kujunenud päevad on püügiisu ikka täitsa ära kärpinud.  Kolmapäeval panen asjad kokku ja lähen koju tagasi.

Öösel tegi korralikult jahedat. Veel mitte öökülma, aga jõe sai vähemalt aurama. Tegin hommikuse jooksutiiru ja kella kümne paiku suundusin vee peale.

Lõpuks ometi tõeliselt mõnus ilm. Päike, vahel säras - vahel läbi kardina paistis, tekitas mõnusalt sooja tunde. Tuult ka eriti polnud. Isegi kapuutsi sai ära võtta. Mõnus!

Alustasin tünnisirgel, kus tegin viis ankrut. Tulemuseks... vana roostes jalgratas, ankru otsas! Jigisid keegi ei puutunud. Seejärel juba hooga punase maja alla, kus koheselt koha togima hakkas. Suurus küll mitte just parim, aga vähemalt midagi toimus. Sain kolm mõõdukala, suurim kilo +. Kuna täna enam kala kaasa võtta ei tahtnud, saatsin nad vette tagasi. Lisaks paar punni ja üks haugijupats. Üsna valge päeva kohta sobisid millegipärast tumedamad toonid.

Võtuhoog hangus kella poole ühe paiku. Täpselt õigel ajal, kõht oligi tühi. Tegin sirge peal trollimise ja võileibade närimise. Üllataval kombel ei puutunud mitte keegi viimaste päevade tegijat, viidika karikkot. Lood  oli muidugi ka suhteliselt tühi, aga no midagi oleks nagu ikka võinud.

Lõunaga ühelpool, tegin veel tunnike jigi. Ülemise punase poi juures. Põõsa kohal. Rohelise poi ees ja taga. Viimasena ka tavaline ankrupaik, punase maja juures. Tulemuseks... jalgratta rehv!!! Müstika. Täiskomplektist oli veel kiiver puudu :-) Kaks togimist sain ka oma ankrupaigas, aga olukord oli liialt vaikne, et mu huvi üleval hoida. Kell kaks astusin minema...

Edasi trollimine kodupoole. Punase maja sirge. Järgmine sirge kuni sügavani. Tünni sirge. Pool kümneharu. Kala ilmselgelt ei närinud. Kolm võttu ja kaks koha. Õhtu lõpetasin kella viiest saare juures, kus samuti kedagi kodus polnud.

Kokku siis päeva peale vaid viis mõõdukoha, 3 neist jigiga.

Tuulepäev, 01. oktoober 2023

Päevaks lubas tugevat loodetuult. Nii oli lootus saada suurele jõele püüdma üsna nullilähedane. Sellegipoolest otsustasin kella kümne paiku peale minnes seda ikkagi üritada. 

Sõitsin peenikest haru pidi põõsa auguni ja keerasin sealt suurele jõele. Ees ootas päris suur laine, mida siis trotsima läksin. Alustuseks natukene trollimist, mis ise oli juba päris õudne ja kui peagi jigitada üritasin, sain lõpuks aru, et siin pole kohe üldse mitte midagi teha. Paadis püsti seisminegi osutus keeruliseks. Nii trollisin minema ja korjasin enne kurvi esimese koha paati kaasa.

Järgmine ja ülejärgmine sirge olid natukene paremad ja nii proovisin paaris ankrus isegi jigitada. Ankur ei pidanud aga sellele lainele vastu ning läks pidevalt libisema. Kuna trollimine ei pakkunud ka peale ühe koha midagi, siis lõunaks andsin lõplikult alla ja kolisin ülejäänud püügiajaks väiksele harule üle.

Võtsin alustuseks ette kümne märgi piirkonna, kus lood nagu üksikuid kalu näitas ja sealt üle trollides ka ühe 2.3 kilose välja võlusin. Too peksles võtmise algusest peale nagu haug, ritv vibutas ja sidur laulis. Panin paadi ülespoole märki ankrusse ja tegin paarisaja meetrise lõigu viskepikkuste kaupa liikudes läbi. Null võttu. Isegi ei mingit märguannet ka mitte.

Jigitamisest tüdinud trollisin ülesvoolu kala otsima. Kuni suvise kohasirge lõpuni välja. Üks kena kala pääses peale võttu lahti. Ühe kätte sain. Mingi väiksem käis ka veel korra uudistamas, aga üldiselt kuidagi tühjavõitu tundus see haru olevat. Üksikuid kalu oli, aga mingit suuremat kogunemist ekraanile ei joonistunud.

Tulin siis uuesti kümne märgi alla tagasi, et veel korra jigi proovida ja kui see ka ei õnnestunud otsustasin et hakkan kodu poole ära sättima. Mõtlesin et teen lõpetuseks veel paar kolmsada meetrit saare suunas trollimist ja siis astun minema... Kohe trollimise alguses üks koha otsa lõi ja peale saart sattusin aga esimesele kenamale loodipildile terve päeva jooksul ning loomulikult panin paadi sinna ankrusse. Esimese viskega kohe võtt ja kilone koha paadis. Seejärel üks kergem proovimine ja siis lajatati viske järel toimunud vajumise viimasel sekundil korralik litakas. Mõnus suur kala jäi otsa. Tegi paar rahulikumat õõtsutamist ja kukkus siis ära. Hirmus kahju oli.

Lisa ma ei saanudki. Ei aidanud värvivahetus ega ka ankrupaiga vahetus. Hiljem loodiga üle sõites paar kala veel seal olid,  aga minust nad sinna ka jäid. Tulin kodu tulema.

Kokku kuus koha. Neist vaid 1 jigiga. Tõugjat saare taga korra jahtides ka üks väike konn otsa jäi. Vesi 15.5 kraadi.

Kalev ja Silm lahkusid koju.

Imelik päev, 30. september 2023

Hommikul lubas vihma. Ärgates seda mitte ei olnud, aga jooksmise aeg jõudis pilv ikka kohale. Tunnike sadas ja siis lõppes ära. Kuna lubas ka tugevat edela tuult, siis vaimusilmas plaanisin enamvähem mökki all püüdmist. Kella kümne paiku suurele jõudes selgus aga, et hirmul on suured silmad. Esialgu oli täitsa talutav olukord.

Tegin Hannu haru lõpus juba kohustuslikuks saanud  proovi ja sain mõõdukonna kätte. Ainukene võtt. Tundus, et tegemist on valvekalaga, kes mul ülepäeva paadis õhku nuusutamas käib. Edasi aga juba mere poole.

Kuna vool oli enneolematult vaikne, siis tegin tünni sirgel ühe proovimise. Ei midagi. Loodisin kopra auku, aga kedagi silma ei jäänud ja nii võtsin oma viimase julguse kokku ning trügisin mere poole. Vaikselt laine kasvas iga meetriga ja punase poi alla parkides olin kindel, et üle veerantunni siin ma ei ole. Tuli välja et olin küll. Paat kõikus mis hirmus, aga lahkuda ka ei tahtnud. Punnid togisid ja lootus, et äkki keegi suurem on ka kodus... sundisid paigale.

Keskpäeva paiku peale jumal teab mitmendat kohapunni tagasi lastes sain aru, et see ei ole ikka see. Jah tegevust nagu oli, aga kui suurim kala on mõõdukonn, siis see ei ole see mida ma siit otsin. Langetasin otsuse - lahkuda.

Trollisin ülesvoolu minema ja iga kord kui karikko kala korjas panin ankrusse. Ja see kuradima karikko korjas nii mis mühises. Mul tekkis selline tunne, et see lant tuleks letilt ära korjata, sest see on juba massitapp mis ta teeb. Saad sada meetrit sõita ja korja kala otsast. Pidin mitu korda distantsil vahe sisse jätma, et saaks edasi liikuda.

Huvitaval kombel aga jigi näris harva. Mingi hetk haakisin lahti - lood näitas kohtades, kus viis meetrit vett all, kala kolme ja nelja meetri vahel . Kala oli lennus. Ühes ankus proovisin püüda ka niimoodi nagu Kalev oli kusagilt kuulnud. Kui koha närib kehvasti, siis keri aeglaselt põhja kohal ja ära lanti põhja lase. See oli muidugi järvede põhine teooria, mida voolavas vees on raske rakendada... aga proovisin. Tegin kohas, kus jigitamisel üks kala märku andis, aga lanti ära ei võtnud, katse ära...ja lõigi ära. 1.8 kilone koha. Nii, et tasub teine kordki proovida, kui kala lennus.

Kuna eile tegin ankrut venitades endale pisut liiga ja Manu pidi kell viis mängima hakkama, siis tulingi kella neljast maha. Kokku jigiga 5 mõõdukoha, suurimad 2 +1.8+1.5. Trollides 11 mõõdukoha ja paar punni lisaks. Ära võtsin kuus kala. Sort oli lihtsalt nii ilus, et ei suutnud EI öelda. 2.0, 1.8, 1.8, 1.7, 1.6, 1.5. Seega alammõõt sellel reisil tõusis täna1.5 kilo peale. Kuusteist mõõdus koha kuue tunniga polegi nii paha.

Kalev ja Silm said 2 mõõdukala. Hiljem selgus, et eestlaste võõras paat, kes ka punase maja sirgel toimetasid, said 8 jigikala. Tundus, et mere äärest liikus kala üles ära ja ma kogemata liikusin parvega koos kaasa. Joppas seekord.