Järgmine hommik kella kaheksa paiku startisime tsoon 3 suunas. Järgnes pisut üle kolme tunnine kõnnak. Matk pakkus igasuguseid üllatusi, näiteks oli täiesti suvalise koha peal jõe ääres... kemps. Ei ühtegi rada ega teed sinna ei läinud, aga kemps oli olemas.
Saime teepeal kokku ainukese võõra inimesega, keda viimase 48 tunni jooksul jõe ääres kohtasin. Kalapüügi inspektoriga! Vantsis meile lihtsalt suva koha peal vastu. Läbisime tavapärase kontrollprotseduuri. Riiklik luba, jõe luba, desifitseerimise tõend, ID kaart. Lisaks tehti meist veel foto oma lubadega taustal.Muidu oli tore ja viisakas mees, juhatas meile suuna kätte ning jagas infot, kuidas tegelikult sinna kolmandasse tsooni minnakse. Mehe töö on selline, et ise sellisest ära ei ütleks. Marsib jõe ääres, kui kedagi näeb siis kontrollib. Lennukas on kaasas, vahel püüab kala. Marju korjab ka veel lisaks. Tore amet.
Kolmandas tsoonis tegime nelja tunnise püügi, kimbutades kõikvõimalikke forellikesi. Märke lõhedest ega paaliatest küll ei olnud. Jõe sellel lõigul on pikkust palju ja kaugele me enam vantsima ei hakanud, Võtsime umbes kilomeetrikese jupi läbi ja selles jagus huvitavaid lõike püüdmiseks küllaga.
Seejärel uuesti kolme tunnine matk, tagasi laagrisse. Päeva kokku võttes võiks öelda, et läksime kolme tunni kaugusele kalale, püüdsime neli tundi ja siis tulime tagasi:-) Kogu see päev mõjus mu paremale põlvele, mis juba enne reisi oli viga saanud, eriti halvasti. Kohale jõudes oli põlv paistes kui kummipall.
Õhtule tegime lõket ja pannkooke. Ametlikult seal tuld teha selleks mitte ette nähtud kohtades ei tohi, samas märke erinevatest mitteametlikest lõkkepaikadest oli ikka väga palju. Tundus, et see reegel oli pigem turistidele tehtud kui kohalikele käitumismalliks.
Nende reeglitega on üldse kentsakad lood. Näiteks on öeldud, et häda nr.2 tegemiseks looduses, tuleks teha auk ja siis see hiljem kinni katta. Kõlab ok. Samas kuidas teha auku, kui praktiliselt igalpool on mullakihti vaid paari sentimeetri jagu? Lahendus paistis olevat kivikuhja ehitamises oma saavutuse otsa :-) Vähemalt selline mulje jäi teatud rannalõike silmates.
Järgmisel hommikul panime oma laagri kokku. Sumasime läbi vee ja suundusime autode suunas tagasi. Sedapuhku piki atv rada. Meie püügiload olid otsa saanud ja ees ootas uus jõgi. Neiden ehk Näätämö. Seal ootas meid ees tsivilisatsioon ja mökkis elamine. Soe vesi ja dush lisahüveks peale kauba. Borselva matka ja kalapüügi raames sai nelja päeva jooksul maha vantsitud 84 km. Nüüd on mõneks ajaks kõndimisest isu täis, eriti suure matkakotiga. Näätämo sobib taastumiseks üsna hästi, kuna seal läheb tee sisuliselt jõe äärest ja autoga saab paljudesse kohtadesse väga ligidale.
...
Pisut Borselva kalapüügi reeglitest.
Lõhe alammõõt on ...35 cm. Miks nii vähe ei tea. Sama mõõt on ka paalial. Meriforelli alammõõt on 30 cm. Ära võib tsoonides 2 ja 3 võtta kuni kaks ja tsoonis 1 ühe kala ööpäevas. Paaliaid võib võtta kuni kolm ööpäeva jooksul. Üle kolme kilosed emased kalad tuleb vabastada. Lisaks on koguselised piirangud hooaja peale.
Püügiperiood on 15. juuni kuni 31. august. Alates augustist on lubatud spinninguga püüda vaid kuni 12 grammi raskete lantidega. Igasugused elussöödad on loomulikult keelatud.
Täpsemad reeglid leiab https://borselva.com/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar