Tegin peale keeluaja lõppu poolteist tiiru. Esimesel tiirul käisin all oma kivide peal ka ära. Lõhest ei kippu ega kõppu. Ka pinnas ennast ei näidata. Loodki tundus tühjem kui tavaliselt. Ainukene liigutus ritvadele oli siis kui väjavõtmise eel üks ahven punase edi lanti himustas.
Teine tiir algas kohutavalt. Suutsin tupo jõe auku sisenemisel kuldse jässe kinni sõita. Pole seal kunagi enne kinni jäänud. Ilmselt pressisin aere poolhämaras liialt tugevalt. Kanapimedana mulle need hämara püügid ikka üldse ei sobi... Hoolimata mu pikast püüdlusest see lant vetevanale ohveramisele läks. Kahju. Ikkagi ainukene mis vähegi see aasta oli toiminud.
Samal tiirul suutsin takkapihta vihastada honda mehe peale. Too on siin kümme aastat sõudnud ja kogemust peaks olema. Nüüd tuli ülevalt mootoriga allavoolu ja sättis ennast ülbelt minu ette. Nüüd siis teine mees siinkandis, kes reeglitele või heale tavale sülitab. Nii kammisingi teist trajektoori ja enne pumba auku panin asjad kokku. Üks harjus käis punase edi otsas, rohkem elumärke ei pakutud.
Ei tea, et keegi õhtul siinkandis kala sai :-(
Teisipäeva hommik tegin samuti poolteist tiiru. Null mis null. Päike tuli ka juba kella 10-st välja, kuigi ilmaprognoosi järgi pidi lõunani sompus olema. Juba enne lõunat tulin maha ja asendasin kalapüügi ... naiste jalgpalli vaatamisega :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar