...
Ain saunas rääkis oma sõjaväe mälestusi. Olid kord "öövahis" Luunja kandis, kui korraga raadios üks sõdur raporteeris, et vaateväljas on üks kalamees. Mõni sekund vaikust eetris ja teine küsib vastu, et kus tead, et kalamees? No mine vaata, kui mehel on kala, siis on kalamees; kui mehel kala pole, siis on ta õngemees.
...
Läind keskeesti mehed kord Pärnu lahele kalale. Sattunud sõitma ühe jeebi järgi, millel katusebox peal. Ka ilmselt lahele minemas. Mingi hetk kadus ühes kurves jeebi mehe katuselt box minema. Keskeesti mehed pidasid kinni, korjasid boxi koos seal sisalduva varustusega üles ja kimasid teisele autole järele. Püüdsid auto kinni, sõitsid selle kõrvale ja lehvitasid käega et too kinni peaks. Jeebi mees vaatas imeliku näoga neile otsa, tõstis püsti keskmise näpu ja vajutas gaasi põhja ning pani jehat. Nii pidigi mees kalale minema ilma varustuseta.
...
Mõni aasta tagasi läksime sõpradega Vigala jõe ja Velise jõe risti lutsule. Kohale jõudsime pimedas. Magusa paiga kahe jõe keskel oli endale üks vene seltskond haaranud, seetõttu ennast pisut allavoolu sättisime. Tonkad sisse, lõke üles. Pikka aega ritvadega midagi ei toimunud, tegime ümber heited. Tõnu otsustas, et parem on visata natuke ülesvoolu, seal kindlasti rohkem kala. Jälle veerand tunnikest lõkke ääres istumist, samas kellukesed vaikselt ööd vaatasid. Ühel hetkel läheb Tõnu oma ülesvoolu lajatatud ritva ümber viskama, haagib ja kerima hakkab. Samal hetkel venekeelse seltskonna juures korralikult kelluke helisema hakkas. Mingi mees tormas jooksuga ridvani ja haakis. Tõnnil ka samal hetkel keegi "võttis". Kahekesi sikutasid. Kulus tükk aega, enne kui kumbki pool aru sai mis tegelikult toimub...
...
Isa rääkis kunagi sellise loo, et käinud oma kambaga uut kohta avastamas. Jõe ääres. Talvel, suure lumega. Sõitnud teed piki jõekallast, ühel hetkel üks magus käär koos puutumatu lumega silma hakkas. Hopsti auto ära pargitud, asjad kaasa ja peale. Esimene mees kes puurima hakkas sai oma teradest hoobilt lahti - puhas muld ja põllumaa...
...
Aastaid tagasi Tornio ääres, tekkis meie seltskonnal mõte Matkakose alla püüdma minna. Seal suure veega kose all lõhed puhkavad ning putkiperho rakendusega neid veest välja võlutakse. Me polnud kunagi seal käinud ja suur oli meie üllatus, kui kohapeal, nii viiekümne meetrisel rannaribal nelikümmend matsi külg külje kõrval kalastas. Kuidagi ei paistnud meile seal ruumi olevat. Jansa nupp nokkis, otsis ruttu mingi venekeelse muusikapala välja, keeras gromkosti põhja ja lasi aknad alla. Samal ajal kõigist neljast uksest madruse triibulistes särkides välja ronisime. Viis minutit hiljem, oli vaid kümme meest jäänud paigale püüdma. Talvesõda vist ei ole meie muidu toredate naabrite meeltes just julgustava mälestusena meelde jäänud...
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar