Tulemuseks... kaks togimist esimesest ankrupaigast kümne haru liinide alt. Ära pätsatud sabajupp. Null võttu trollimisel ja ka hilisematest ankrutest. Trollimine oli üldse saadanast - rohkem nagu sodikorjamine kui kalapüük. Kümneharust välja ei läinud.
...
Teise päeva hommik oli maru külm. Landikarbi kaaned olid jääs. Alustasin kella poole üheksast ja pidin peaaegu tõdema, et eile oli vaata et hea päev :-)
Käisin läbi saare taguse, kümne haru liinide aluse, trollisin kümne haru, vaatasin üle tünni sirge, käisin mereäärse sirge kaks korda läbi, peksin jigi seal neljas ankrupaigas... Tagasitee ka veel suures osas läbi trollisin. Koondtulemus hämmastav. 0 võttu! Ei puudutust ka. Isegi mitte latika oma.
Vool oli sama tugev kui eile (mereäärsel sirgel oli üks punane poi lausa vee all), aga vesi õnneks pisut selgem. Pinnas enam lehti metsikult ei ujunud, põhja lähedal aga oli neid piisavalt, er trollides konksud pidevalt sodiseks saaks.
Olin juba alla andnud, kui lõpetuseks saare taguse jigitamise järel viimasele paarisaja meetrisele trollitiiru otsustasin teha. Lant sai vaevalt põhja ligi, kui esimest korda täna võttu nägin ja kala otsa sain. Täpselt samast kohast, kus enne pea kümme jigiviset olin teinud.
Mässas korralikult enne kui kahva sain. Kratsisin järjekordselt kukalt mõttega, et kas võtta ära või mitte... aga äkki rohkem ei saagi... Võtsin ära. Silma järgi viie kilo alla kala, mis hilisemal mõõtmisel lausa 5.85 kiloseks osutus (uus üsna suur mari juba sees). 85 cm pikkust. Tuli puna-kollase-oranzi karikko otsa.
Tulemusest lähtuvalt otsustasin tunnikese veel mässata ja siis tulin enne loojangut maha ära. Rohkem elumärke ei pakutud.
Hetkel tundub küll üsna lootusetu olukord. Samas lood kala näitab ja mitte vähe. Ikka puhas närimise küsimus.
Veetemperatuur 8.5 kraadi. Päeval vast sama palju ka õhutemperatuur oli. Täispäike, kerge kagutuul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar