Soomes, 08. august 2026

Viimane päev. Lubas kõige jahedamat ilma, aga tuli lõpuks päris soe. Pealelõunal keeras tuule lõpuks täiesti kinni ja nii tundus 16 kraadi päikese käes praadides hullult palav. Ennelõunal aga puhus kuidas jaksas ning seetõttu jätsin ka täna suure jõe programmist välja.

Hommikul sai peale alles kella kümnest. Algus pumbajaama all oli väga lubav. Kiirelt neli jigi võttu. Kaks neist olid ikka korralikud võtud, üks kena kala oli mõnda aega otsas ka, enne kui ära kukkus. Tegijaks sedapuhku viidika wake. Paadini jõudis võtjatest vaid üks haug. Sama lõigu 10 märgi nurga pealt sain veel kaks võttu - haug ja ahven. Siis sai kell 11 ja võtt sai otsa.

Uskumatul kombel ei saanud ma järgmise kuue tunni jooksul enam ühtegi jigivõttu. Mitte et poleks proovinud. Kümne haru alumine osa sai mitmes ankrupaigas läbi otsitud; teel linna tegin kolm peatust; tagasi tulles veel kolm erinevat paika. Ja kokku nendest siis null võttu.

Trollimine ei olnud ka just eriti armuline, aga aegajalt midagi ikka pakuti. Teel linna kolm kala, tagasi tulles samuti kolm.

Kella seitsmest tiksusin juba koju ära. Mõttetu on see augusti püük. Võibolla õhtul hiljem oleks mingi suurem lootus, aga vaadates seda loodi pilti väga ei julgeks arvata. Kala lihtsalt ei liigu.

Täna siis kokku 5 haugi, 2 koha (üks 47 cm sai ka ära võetud) ja 3 ahvenat. Trollides toimetasin täna enamasti kärtsrohelise rapala husky jerkiga. Kontroll sai ka täna ära nähtud, jälle...

Teine paatkond sai kaks haugi. Võrgust lisaks neli linaskit.

Soomes, 07. august 2026

Teiseks päevaks lubas korralikku tuult, nii sai suur jõgi püügiplaanist koheselt maha tõmmatud. Ja ega seal eile midagi ju polnud ka. Kui tuul välja jätta oli suurepärane püügiilm. Pilv ja päike vaheldumisi. Pea 20 kraadi sooja.

Tegin püügi ajavahemikus 10-19. Ja selle aja veetsin kõik see aeg kümne harul, kui maha tulles oma kodusirge trollimine välja arvata. Püügitsoon jäi pumbajaama ja linna vahele.

Alustuseks passisin pumbajaama ja kümne märgi vahel pea kaks tundi. Trollisin alguses lõigu üle. Jätsin mõned paigad meelde, kus midagi nagu lood lubas ja siis peksin nendes püügikohtades jigi. Kohta vahetada oli lihtne, sest ankrut polnud vaja sisse panna. Vool ja tuul klapitasid nii, et paat seisis sisuliselt ühe kohapeal paigal.

Pumbajaama juurest võtt ja kohakonn. Kivivarede juurest kaks võttu. Nurga pealt võtt ja kohapunn. Kuna midagi roosilist ei olnud otsustasin lõuna paiku edasi kulgeda. Taktika oli selline et trollisin kuni nägin midagi huvitavat ning seejärel seal ka jigitasin. Leidsin teise liinide järgselt paiga, kus enne polnud koha saanud. Nüüd sealt minnes üks võtt ja hiljem tagasi tulles väike koha paadis õhku nuusutamas käis. Üldiselt olid aga enamus jigipaigad vaiksed.

Enne linna sain lõpuks ka trollivõtu. Väike koha. Jõgede nurgast jigitades ühe võtu ja trollides ühe haugi. Kaugemale sealt ei läinud ja kulgesin sama taktikat kasutades tagasi.

Saare juures sain päeva kümnenda jigivõtu. Haug käis paadis ja vabastamise operatsiooni käigus lõhkus selle landi saba ära. Kõik need tänased jigivõtud olid tulnud selle ühe ja sama landiga. Mitte et ma teisi polnud proovinud, ikka olin, aga neid lihtsalt ei puudutatud. Kuna teist sellist silikooni polnud, pidin ülejäänud aja teisi lante proovima. Tulemus - ei ühtegi võttu enam! Oli selline ühe jigivärvi päev.

Päeva lõpetasin tüdimusest juba kella seitsme paiku ära. Tulemuseks kokku 4 kohapunni, 6 haugi(punni), 1 ahven. Kaasa ei kõlvanud peale ühe haugi miskit võtta. 

Teine paatkond sai 8 haugi, 1 koha (alla kilo), 1 ahvena.

Soomes, 06. august 2026

Viimased 20 aastat olen augustis alati Lappis või Norras veetnud. See aasta aga otsustasin rännaku põhja vahele jätta. Eks ole käidud kah juba... Rutiin oli liiga suureks kasvanud ja paus ei tee vast paha. Seda enam, et eelmise aasta reeglimuudatustele mõeldes ajab endiselt vererõhu kõrgemale... Samas niipea kui sealtkandis tulemustest hakati raporteerima, tekkis kerge kahetsus. Aga see rong on selleks aastaks juba lahkunud.

Eestis juuli kuus kalale ei jõudnuki, nüüd augusti alguses tulime mõneks päevaks Soome. Kõuts, Andre, Madis ja mina. 2.5 püügipäeva on selgelt lühike, minu jaoks. Samas juuli teine pool ja august pole siin kunagi head olnud, seega polnud mõtet ka pikemaks plaane venitada.

Neljapäeva hommikul tulime üle lahe ja kella kolme paiku sättisime juba peale. Andrus, kes just lahkus ütles, et kaks päeva olid olnud üli lahjad. Kahe peale üks koha, paar haugi, paar ahvenat, latikas. Käisid ära kõikvõimalikud potentsiaalsed tsoonid... Nutune värk. Vähemalt see üks koha oli olnud koll. 6+ kilone. Eeltoodust lähtuvalt said ootused ka meil oluliselt madalamale sätitud.

Püügiaeg kella kolme ja üheksa vahel. Käisin ära diivani augul, bonderi käärul, kopraaugus, sügava lõpus-madala alguses, punase maja punase poi all. Jigitasin kuis jaksasin. Null võttu, kaks latika lutsutamist. Hoolimata madalatest ootustest oli sellisest antivõtust ikka raske aru saada. Voolu natuke nagu oli; vesi oli tõsi küll kõrge, aga samas üsna puhas; veetemperatuur ca 20 kraadi kandis - seega ei miskit hullu nagu.

Tagasi trollisin. Lood näitas suures osas jõest tühjust. Punase maja all midagi nagu oli, järgmise sirge alguses paar ahvenaparve, sügavas vaid kaks varju... Kümne haru lõpus oli pisut kenam ekraanipilt, edasi aga olid kalad ekraanil ikka väga juhuslikud. Trollimise tulemusena kaks ahvenat suurelt jõelt ja kümne haru pumbajaama juurest üks koha. 50+ cm. Too ei liigutanud ka ennast välja kerides. Isegi kasti maandudes ei sipelnud alguses. Mingi shokk? Ja see oli kõik. 6 tundi 3 võttu. Masendav.

Kõutsi paatkond trollis kümne haru linnani läbi ja neil oli tulemus parem. 1 koha, 3 turba, 5 haugi. Koha pooleteise kilone.

Soomes, 07. juuli 2026 + kokkuvõte

Esmaspäevane püügpäev jäi täiesti vahele. Tormas ja kallas mis hirmus. Oleks mul koer olnud, poleks teda välja saatnud, rääkimata ise kalale minekust. Ja ega ma sellise tuulega poleks mujale saanud minna ka, kui vaid kümne harule tiksuma.

Teisipäeval tegin reisi viimase püügipäeva. Hommikul kaheksa paiku peale ja kuuest maha, et ikka jalkat ka saaks näha. Päev oli alustuseks pilvine, hiljem toodi päike ka välja. Tuul oli hommikuks maha raugenud, aga pealelõunal hakkas uuesti lääne suunast kerima. Nii saingi jigitada vaid lõunani, peale seda ei püsinud paat enam ka suure ankruga paigapeal.

Võtuga oli nii nagu ka enne. Seda ei olnud, või sisuliselt ei olnud. Sügava peal oli null jigi puudutust, mere ääres neli kergemat sorti togimist. Kui tuul tõusis ja ankrus enam ei püsinud, avastasin enda jaoks vertical jigingu. Tuul puhus täpselt vastu (olematut) voolu ja kandis mind niimoodi vaiksel kiirusel edasi. Toimetasin punase poi juures sajameetri ulatuses. Võtsin sama lõiku kolm korda läbi.

Esimesel tiirul kaks kerget võttu. Korra oli ka üks kala otsasi. Teine tiir oli tühi. Kolmandal lisandus veel üks võtt. Kala küll ei saanud, aga oli hea vaheldus peale sunnitud trollimisele. Loodi pealt oli hea näha kuidas mõnel korral kala pea minut aega all passis ja siis kas võttis lõpuks ära või lahkus. Milline kiigutamine toimis ja milline mitte, selle kohta väga järeldusi teha ei julgeks. Küll aga tasub ilmselt soodsatel tuulte ja olematutel voolu oludel seda veel korra proovida.

Trollides sain samalt lõigult hommikul kaks koha, suurim 1.5 kg +. Hiljem  lisandus koduteel kuus haugi ja üks väike turb. Haugid ja kohad olid otsa jäädes nagu laibad, ei mingit võitlust. Ime et nad sellises letargia olekus üldse võtsid.

Politsei kontroll sai ka ära nähtud. Vaadata taheti kalaluba ja päästevesti. Huvitaval kombel kalakasti piiluda ei tahetud. Trügisid üsna uljalt oma kummariga mu terava äärega parda vastu. Hea et nad oma parrast katki ei rebinud, oleks veel vihinaga ühe poole tühjaks saanud :-) Aga muidu viisakad ja asjalikult lühikese jutu mehed olid, said kohe aru, et ei mul ole aega lobiseda, kala vajab püüdmist :-)

...

Kokkuvõtvalt.

Seekordne reis oli lahja, kohe väga lahja. Kui alguses veel midagigi toimus, siis lõpp vajus täitsa kokku.

Veetemperatuur oli alguses 22, lõpuks 20 kraadi. Voolu polnud üldse. Ilmatingimused olid väga heitlikud, alguses oli veel kenake ilm, teises pooles aga enamasti sadas või tormas.

Jigi värvide toimimisest. Õige vastus oleks ilmselt, et minu landikastist ma neid üles ei leidnud:-) Mootoriõli sirpsabad ja rohelised/kollased ärritusvärvid tegid vahel mõne koha ärevamaks ning mõnikord ka kala tõid.

Trollides. Vikerkaare karikko, viidika karikko, sinine rapala deep jerk husky aegajalt midagi pakkusid. Sügava peal ei toiminud aga mitte kui miskit.

Positiivse poole peale läksid uue ridva ja nööri katsetamine, paar ägedat lööki jigile, vertical jigingu 8+  kilone haug. Miinuspoolele vähene võttude arv ja see et suuri kohasid seekord üle kavaldada ei õnnestnud.

Teadmine mille sellest korrast kaasa võtan on see et vertical jigingut peab rohkem proovima.

Soomes 04.-05. juuli 2026

Kõuts vaatas eile ilmateadet ja paar tundi hiljem startis kodu poole :-) Lubab vihma. Iga päev. Täna pidi sadama pea terve päeva, aga ennelõunal see lubadus küll paika ei pidanud. Pealelõuna selle eest...

Oli suht nadi päev. Hommikul veel miskit nagu toimis, peale kella kolme aga täielik vaikus. Sain sügava peal hommikupoolikul seitse võttu. Õigemini ühe võtu ja kuus togimist. Koha oli ikka täiega passiivne. Üks neist togijatest oskas ennas ninapidi konksu otsa sättida ja nii sain kasti kalaseks.

Lõuna paiku käisin mere ääres ära, aga kauaks sinna jääda ei julgenud. Taamal hakkas megasuur pilv kerkima ja punase maja all äikese kätte jäämise kogemus oli mul juba olema. See polnud just meeldiv... nii tiksusin ülesvoolu ja vältisin põhilist pilve. Vihma sain ikka.

Sadu lõppes just siis kui sügava juurde tagasi jõudsin. Kammisin veel korra põhitsoonid läbi ja pidin nentima, et kui hommik oli olnud loid, siis pealelõuna oli nagu kaevus.

Proovisin päeva peale läbi põõsa augu, kopra augu, tünni ala, teel merele ette jääva kanali ala... Sain kogu selle loopimise peale... kolm kerget togimist. Täiesti uskumatu antivõtt.

Kella kolme paiku saabus järgmine tume pilv. Minu uus vihmajope Revolution Race sai korraliku tuleproovi. Pool tundi tuli nagu oavarrest - jope alune jäi aga täiesti kuivaks. Väga hea kraam. Peab püksid ka soetama, siis saavad jalad ka kuivaks jääda :-) Murphy seadusena  kargas kõige kõvema vihma ajal koha vobleri otsa. Oleks haug olnud, siis vist oleks lohistanud saju lõpuni paadi taga :-) Näris Rapala Deep Husky Jerki sinise seljaga versiooni.

Kodutee trollimine näitas seda, mida terve päeva olin tõdenud ... kalal pole aktiivne ja ei liigu. Istub ilmselt põhjas ja ootab paremaid aegu. Loodi peal oli enamus distantsist täiesti tühi pilt.

Päeva saldoks jäi 2 mõõdukoha (1 jigi, 1 troll; +1 alakas trollides) ja 8 haugi. Suvine värk. Kell seitse ajal olin juba maas ja jalkaks valmis.

...

Pühapäevaks lubas lõuna paiku äikest. Tegingi seetõttu ennelõunal kiire tiiru ja olin kella ühe paiku juba kodus tagasi.

Olukord vee all ei olnud suurt muutunud. Proovisin ära sügava ja mere ääre ning trollisin terve tee koduni tagasi. Jigiga viis võttu ja üks kohapunn. Trollides kuus haugi.

Loodi pilt oli natukene parem kui eile. Sügava peal mõned varjud olid tekkinud. Ka koduteel mõnda kala ekraanile joonistati. Aga siiski üsna vähe ja tühi oli kogupilt.

...

Õhtul läksin veel neljaks tunniks peale. Kuuest kümneni. Vihm oli selleks ajaks otsa saanud.

Alustuseks diivani lõigult üks haug. Seejärel sügava pealt teise viskega väikese "krõpsu" järel suur kala otsas. Tuli teine mööda põhja, pikki sööste ei teinud. Peas kujutasin ette viiekilost koha, pinda tuli aga haug. Tuli nii, et nii kui nina veepinna kohale kerkis sööstis hooga õhku. Tegi küünla ajal pearaputuse ja sülitas mulle landi tagasi. Meenus kunagine ütlus - parim haug on see kes võitleb metsikult ja läheb paadi kõrval konksu otsast ära :-)

Õhtune püük ei erinenud millegi poolest hommikusest. Viis väikest võttu. Koha täna kasti ei saanudki.

Soomes, 02.-03. juuli 2026

Neljapäeva ilm oli jälle ütlemata mõnus. Ennelõunal oli kergelt pilvine ja tuuletu. Pealelõunal anti päikest ja vahepeal ka pisut tuult. Sooja nii 24 kraadi ringis.

Alustasin hommikul 9 paiku põõsaaugu tsoonist ja kammisin seda kolm tundi. Võtt oli võrreldes varasema päevaga sisuliselt olematu. Seitse võtmist, tulemuseks üks koha ja üks haug. Tüdinesin sellisest võtutempost ja kolisin mere äärde ära.

Esimene tiir punase maja all trollides ei pakkunud midagi huvitavat, aga esimeses jigiankrus sain päeva parima "veerandtunnikese". Kaheksa korralikku võtmist, üks koha (poolteist kilo) ja kaks haugi käisid paadis. Paar ilusat tühja lööki jäid närima. Kala tundus kobeda suurusega olevat. Viisteist minutit see nali kestis ja edasi tuli vaikus.

Proovisin erinevaid ankrupaiku läbi, aga koha rohkem käima ei saanud. Mõned haugid tekitasid elevust, aga üldiselt oli võtt ikka väga kaootiline.

Viie paiku trollisin tagasi põõsa tsooni ja korjasin teepealt ühe koha ja mõned haugid veel juurde. Jigitasin uuesti paar tunnikest sügava peal ja sain mõned võtud. Kaks neist olid ikka väga veenvad litrid, aga kummalegi ei jäänud kala otsa. Nii veenvad, et otsustasin lisakonksu jigile juurde panna. Peale seda aga ei saanud enam võttugi...

Kaheksa paiku tulin maha. Kokku 5 mõõdukoha (3 neist allapoole paadi alammõõtu), 11 haugi. Teine paatkond sai ka ühe koha haugidele seltsiks. Võrgus mõned linaskid.

...

Reedeks lubas vihma ja korralikult. Lausa11 mm. Kuna vaatasime öist jalkat, siis sai peale mindud alles kella 11 paiku.

Päev ei tulnudki eriti vihmane, vahel kergelt tilkus, aga märjaks saamisest oli asi kaugel. Samas pani aga ilmamuutus koha suu täiesti lukku. Proovisin nii põõsa augu tsoonis, mere äärest ja ka teise sirge keskelt. Kokku vaid kuus jigivõttu ja noodki sellised kerged togimised. Ei ühtegi konkreetset pauku.

Trollimine oli samuti nutune. Nii tulin juba kella viiest tüdinenult maha. Nii masendavat päeva ei mäletagi. Tulemuseks 0 koha ja viis haugi. Üks ahven ka veel.

Samal ajal oli Mihkel kümne haru läbi kammimas ja seal oli haug hullult aktiivne.  Koha aga ei tulnud  ka sealt.

Soomes, 30.06-01.07.2026

Uskumatu lugu, aga peale eelmist Soomes käiku kalale vahepeale ei jõudnudki. Nüüd siis tulin mökki tagasi. Nii umbes nädalaks. Suve nautima.

Esmaspäeval tulin üle lahe ja jõudsin jalka ajaks kenasti kohale. Teisipäeva ennelõuna trimmerdasin vahepeal kasvanud rohu ära ja alles lõuna paiku läksin vee peale. Tegin lühikese päeva, sest õhtul ju järgmine jalka mats vaja ära vaadata :-)

Ilm paistis sillapeal nii mõnusalt soe. Jõe peal aga ootas ees tugev lääne tuul ja nii oli peagi mul seljas nii fliis kui ka kilejope. Puhus korralikult, nii et põõsaaugus ankrusse saamine osutus pea võimatuks missiooniks. Suurema ankruga aegajalt ikka jäi kuhugi seisma, et siis mõne aja pärast vastu voolu edasi triivida.

Olin reisiks Keio nõuandel soetanud endale jäigema ridva ja uue nööri. Sättisin need siis kohe ka töökorda ja üritasin asjast sotti saada.

Nööri puhul nagu esialgu ei tundnud erilist vahet. Värv oli mõnusalt erk, aga laulis rulli peal sama moodi nagu power pro. Tugevuse kohta esimese päeva järel midagi kosta ei oska.Ridvaga oli aga nii ja naa. Sellise lainega, nagu täna, oli muidugi kehva esimest korda uut ritva proovida, aga esmamuljed kanduvad pigem positiivse poole peale. Võtte oli tõesti selgelt paremini tunda ja ridva tippu ei pea iga puudutuse hoomamiseks pikalt jõllitama. Samas aga haakimine justkui küll paremaks ei läinud (võrreldes jigmasteriga). Sain paari tunni jooksul neli tugevat võttu. Ükski neist ei jäänud otsa. Sama ka 5-6 togimise kohta. Võib-olla oli see alguse asi... Ritv on lühem kui vana ja võibolla haakimine pole veel käpas.

Miinuspoolele tuleb kanda aga see, et ridva tipp on sama värvi mis ritv tervikuna. Jigmasteril oli ots teist (erksamat) värvi ja selgelt nähtavam. Laines maadeldes oli ikka kergema jigiga püüdes raske aru saada, millal tina põhja jõudis. Eks järgmised päevad näitavad kuidas uus pill mängima hakkab.

Jigitades jäingi täna nullile. Trollides 12 haugi ja 1 mõõdukoha (+1 alakas). Haugi sort lahja. Üks kala oli nii 3.5 kilo kanti ja tegi mõnuga sõitu. Teised olid konnad. Tegijaks osutus neoonroheline rapala.

Vesi oli 22 kraadi soe. Voolu pole. Kalad olid käega katsudes maru soojad.

...

Teise päeva tegin juba pikema. Kell 9-18. Ilm oli super. Hommikul oli kergelt vines päike ja õrn tuul, siis läks pilve. Pealelõunal tegi tunnikese tugevamat tuult, aga muidu oli üldiselt selline kerge tuule päev.

Esimesed kaks tundi olid kopra augu tsoonis päris lõbusad. Pea igas teises ankrus sain võtu või kaks. Seeriaid ei pakutud, aga igav ka ei hakanud. Alguses ei jäänud kala jällegi otsa. Alles kuuenda võtu realiseerisin ära, kuigi neli võttu eelnevatest olid ikka korralikult tugevad matsud. Tore aeg kestis punkt kella 11-ni ja siis lõpetati see kui lõigatult. Sain siis selle ajaga 13 võttu, millest kaks kala ka paati. Kohad.

Trollisin samas tsoonis. Jigitasin uuesti. Ei miskit. Kuna tuul vaibus korraks täiesti ära ja vool kandis paati väga aeglaselt allavoolu, proovisin ka vertical jigingut. Mingi hetk loodile kena joon moodustus ja sinna pikalt paigale jäi. Mängitasin ja meelitasin... ja lõpuks väike krõps. Haakisin, aga otsa ei jäänud. Kui aga jigi uuesti alla lasin vajus kala otsa.

Päris korralik sõit läks lahti. Haug mässas kuis jäksas. Kulus pea viis minutit enne kui paati sain. 8+ kilone haug. Käega ümber kukla võtma ei ulatunud, tegin kahva limaseks.

Edasi juba mere äärde. Seal oli iseenesest päris tore. Kala togis, vahel võttis ära, aga sordiks vaid haug. Üks kohapunn eksis sekka. Sain seal nööri tugevuse ka ära testida. Käisin tõugjat püüdmas ja sain vobleri korralikult kinni. Kangutasin ja kangutasin, ei tulnud lahti. Lõpuks mõtlesin, et tõmban jõuga nööri katki. Aga ei, konksu tõmbas sirgeks! Päris hea, power pro-ga seda nalja poleks teinud.

Tagasitee sügavale trollisin. Teise sirge alguses üks koha. Paar haugi. Seejärel 2 tunnikest jigitamist sügava peal. 0 puudet! Lõpuks trollisin koju ära. Jalka ootas. Sügava algusest üks koha, edasi ei miskit.

Ritv jättis täna väga positiivse mulje. Kuna lainet polnud eriti, siis olid igasugused puudutused selgelt tunda. Sisuliselt sai püüda silmad kinni. Üldmulje siiamaani on, et pisemad võtud on selgelt tugevamini tunda; tugevamate võttude puhul vist vahe nii suur pole. Väsitamisel on muidugi pehmemal versioonil omad plussid, aga hetkel jään seda uut edasi kasutama. Vaatame mis tulevik toob.

Kokku täna 10 haugi ja 4 mõõdukoha (+2 punni). Hommikupoole toimis kohupiim, hiljem läks roheliseks üle. Mereääres sobis haugidele tumedam toon.

PS! Pealelõunal tulid Mihkel ja Kõuts. Kiire tiir mere äärde peale haugide neile midagi huvitavat ei pakkunud. Võrgust lisaks 1 linask.

Soome reis, viimane päev + kokkuvõte, 18. mai 2026

Küll see küllaga saamine käib ikka kähku. Ühel hetkel oli karikas täis ja aitas küll. Mul käis see klõks pühapäeval ära ja nii tegin esmaspäeval viimase püügipäeva. Eks ole saanud püüda kah juba piisavalt.

Päev tuli päikeseline, vahel mõni pilv ka ära eksis. Hommikul pisut udune. Lõunani oli pea tuuletu, peale seda aga tõstis lääne tuule üles ja see tekitas jõele vastiku laine. Alustasin jälle tünni tsoonist ja alles neljandas-viiendas ankrus sain esimese võtu. Järgmisel viskel ka kala paati. Teine koha tuli paar viset hiljem ja seejärel veel paar togimist ning korraga vaikus. Pidu kestis 15 minutit. 9-9.15.

Üle kahe tunni ei toimunud midagi. Vahet ei olnud kus proovisin. Isegi haug vaikis. Veerand kaheteistkümne paiku sättisin ennast põõsa auku. Kui eilne ennelõunane maiustamine jäi ära, siis täna alustati 11.30 nagu kellavärk. Ka siit ankrust sain kaks koha. Järgmisest veel ühe otsa. Togimist oli veelgi, kuniks tekkis lääne tuul ja püüdmine muutus vastikuks. Ankur ei pidanud, kergete peadega oli võimatu aru saada, millal põhi ja millal mitte. Natukene aega trotsisin ilma, seejärel käisin mere ääres ära.

Ega sealgi jigitada ei kannatanud, aga tegin siiski veerand tundi punase poi juures. Ahven eksis otsa. Seejärel kolisin trollimisele üle.

Tee pealt sügavikuni tuli 3 haugi (neoon karikko). Proovisin kahes paigas jigitada. Ekraan oli joonistanud mitu ilusat kaart... Ühest isegi kohapunni välja meelitasin, aga ei miskit enamat. Siis uuesti trollides kodupoole. Sellise lainega jigitamine... tänan ei.

Kotkad, kes olid ennast terve reisi pidevalt ennast taevas näidanud otsustasid täna maa peale kolida ja väikelindude saarekese okupeerida. Istusid seal kolmekesi ja lasid mu paadi vaid 50 meetri kaugusele, enne kui eemale lendasid ja hiljem samasse kohta tagasi tulid. Kokku olen neid max viiekesi koos lendamas näinud. Ei tea kas üks ja sama pesakond.

Trollides tuli veel paar väikest koha (neoon yozuri) ja üks haug, midagi ära võtta enam ei kõlvanud. Kella kuuest läksin juba maha.

Kokku 5 koha (+6 punni) sort kenam kui eile, kilo kanti ja ka +, 4 haugi, 1 ahven.

...

Mõned tagantjärele tarkused reisist:

1. Nii koharikast kevadet ei mäletagi. Kala oli palju, jigitamine toitis nagu sügisel. Äge! Nüüd on kolm mu suurimat püütud koha kõik saadud jigitades! Reisi suurim 6.5 kg.

2. Jigitades oli kaks põhivärvi: a) must selg-valge kõht, punakad sädemed seljas, punase sabaga (NB! Punane saba oli oluline - proovisin sama versiooni valge sabaga ja kohe üldse ei toiminud. Peale vildika kasutamist muutus tegijaks); väiksem versioon toimis paremini kui suurem; b) kärtsmürts rohelised, soovitavalt neoonikad; toimisid siis kui togimine kuidagi ära võtmiseks ei tahtnud realiseeruda.

3. Seekord toimis jigitades aeglasemapoolne kolme pöördega kerimine. Igasugused ärritused järskude 1 või 2 pöördega kerides põlati täiesti ära. Kuna voolu ei olnud, siis ilmselt oli põhjus selles. Kuigi kannatas vabalt püüda 12 grammistega, siis enim tundus ärritavat pisut raskema pea valik. 17-20 grammi oli parim.

4. Trollimisega seekord eriti sinapeale ei saanud. V.a. päris alguses kui must-valge karikko toitis. Hiljem millegipärast enam mitte. Neoon roheline oli üldine moe värv, minu sellevärvilised aga millegipärast ei toiminud. Võibolla võtsin liialt vähe riske ja sõidutasin lante põhjast liialt kõrgel (0.5-0.8 meetrit)? Aga landikaotus oli tänu sellele 0.