Pika lati jalutuskäik, 29. oktoober 2023

Veetasemed Kasari harudes on peale paari nädalat vaikselt allapoole vajumas, olles küll veel pisut kõrged ja kaldast väljas, aga juba üsna püütavad. Ega sellisel aastaajal mind väga need veed ei tõmbagi, aga nädalavahetusel tegi harvaesinevat tuulevaikust ja nii oleks patt olnud üldse kalal käimata jätta. Pühapäeval tegingi kolm tundi Vigala ja Velise harudel.

Ilm oli üsna nullilähedase temperatuuriga, pilves ja pime. Tänu sellele, et õhk sisuliselt seisis paigal oli aga olla üsna hea, isegi kindaid ei vajanud, ega ka sooja peakatet. Suvistele riietele sai soojem kiht alla pandud ja sellest piisas enam kui küll.

8 meetrine Stella, 0.3 mm tamiil otsa, tross ja ahvena värvides väike põik peibutajaks. Niimoodi varustatult käisin algatuseks enda haru talveaugud läbi. Vimmasirge + sügav teeäärne kaar. Vesi selge ja kõik lootused, et kala närib täiesti õigustatult olemas. Mida ei olnud aga oli kala. Tunnikene põigi leotamist ja null puudutust. Isegi haug kaldaääres olevate kõrkjate juures oli vaiki mis vaiki.

Pika latiga tirgutamisel võrreldes landipüügiga on paar selget eelist, aga ka puudust. Põhiline eelis ongi püügil kõrkjatega palistatud kallaste ääres. Kolme meetriste varte vahel endale spinninguga tee tekitamine nõuab vaeva, samas saab pika latiga kergelt põigi üle kõrkjate sirutada ja on üsna mugav kõrkjaäärset kaldaäärt läbi kammida.

Plussiks on ka see, et sööta saab pikalt ühe koha peal hoida. Seda siis kas eriti uimaselt mängitades või paigal hoides, aga ka ühe ja sama kohapeal sellega põhja koputades. Peaaegu nagu talvel, selle vahega, et jääaugu puurimiseks pole vaja vaeva näha.

Miinusteks on aga püügiraadius, mille ulatuse määrab ära ridva pikkus. Kaheksa meetrise latiga kannatab Kasari harudes püüda enamasti enda kaldast, kuni jõe keskpaigani. Seega jäävad teise kalda alused rajoonid suuresti läbi proovimata.

Kuna minu harul kala võtmas ei olnud, kolisin tunnikese järel Velise peale üle. Jõgede risti, kus talvel on alati ahven ootamas. Tolle võtt on seal küll kapriisne, aga hea on ju püüda kohas, kus sa tead et kala eksisteerib.

Algus oli üsna samalaadne, kuid peale ahvena värvides põigi vahetamist kuldse vastu sain vähemalt paari kala tähelepanu endale. Võtud olid uimased ja kala suurus ka väike, aga vähemasti midagigi. Püüda oli selles lõigus väga mugav. Sügavus umbes viis meetrit tähendas seda, ridva ots ei olnud taevasse suunatud ja pitsi jälgimiseks ei pidanud pead kuklasse ajama.

Proovisin sirge peal nii viiekümne meetri ulatuses ja piirdusin paari punniga. Seejärel otsustasin pisut vantsida ülesvoolu oleva nurgataguse tsooni juurde, kus veel üks punn ennast välja meelitada lasi. Suurt kala ei trehvanud ning ka haug ei tundnud pakutava vastu huvi ja nii tulin juba kella kolmest tulema. Õhtul pidi tulema Manchesteri derby ja see seadis püügile ajaraami.

Peaks järgmine nädalavahetus uuesti proovima, täitsa tore oli jalutada. Vaikselt hakkab vist püügiisu tagasi tulema.