Nädala sees läks ilm külmaks ja pikem prognoos lubab mõõdukat miinust veel nädala jagu. Tundub, et täpselt nii palju, et kerge kirme jõele peale tekitada, samas jääle veel astuda ei saaks. Vähemalt Lääne-Eestis. Otsustasin, et enne seda on vaja ikka korra lutsul ära käia. Äkki hiljem ei saagi. Nii ma laupäeval peale kella kahte suurele jõele suundusin. Lautade alla.
Ilm oli ikka väga mõnus. Täiesti tuuletu, paar külmakraadi tegi murukamara kõvaks ja nii polnud savis ega poris müttamise probleemi. Mõnus, nii võikski olla.
Püügilõigul oli madala peal ees ootamas üks venelane. Sügava peal mingi eestlaste punt ka veel lisaks. Enne pimedat käisid veel kaks autot luuramas, üks neist lahkus, teine sättis ennast minust ülesvoolu. Seega püügimaad allavoolu jagus nii et tapab. Jaluta või nelisada meetrit piki kallast ja lajata tonka sisse.
Veetase Kasari peal +100, mis tähendas et vesi üle poole meetri kõrguselt üle kalda. Valisin püügitsooni välja, otsides koha kus rohust ülesaamine tundus vähem problemaatilisem. Paik valitud, saatsin kolme tonka ussikomplektid teele. Olin meelgea pisut varem tulnud, et saaks enne pimedat mõne valge kala ka kätte. Söödaks. Aga ei saanud. Vaid üks proovimine valgel ajal ja seegi jäeti pooleli.
Poole viie paiku hämardus. Päris pimedaks ei läinud tükk aega, sest pilveviirg, mis päev otsa oli päikest varjanud, vajus horisondi juurde ja see tähendas tähistaevast. Kuna tuult ei olnud, siis olla oli ikka ütlemata mõnus. Olin talvekombe selga sättinud ja sellega kannatas kenasti külmunud maapinnal siruli ritvu valvata. Kuna kolme ridva peale olin taibanud kaks kellukest kaasa haarata, siis pidin ühel kaikal pideval silma peal hoidma. Hiljem selgus, et tegelikult polnud vajagi - mingi hetk mujale vahtides, kuulsin täielikus vaikuses ridvapitsi liigutamist... seega tänu hämmastavale vaikusele, polnud kellukeste tarbeks täna just erilist põhjust :-)
Esimesed lutsu nokitsemised toimusid kella viie paiku. Kahel erineval ridval, kaks sarnast tulemust. Natuke nökerdamist ja siis vaikus. Kontroll tuvastas usside äestamist, aga mitte kala.
Kella kuue paiku otsustas üks tegelinski asja korralikumalt ette võtta ja peale viie minutilist nökerdamist haakisin kala otsa. Polnud just hiiglane, aga vähemalt käe sain kalaseks. Lota lota läks vette tagasi oma asju ajama. Teisalt väga hea see käe kalaseks saamine polnud, sest tänu sellele sain käed märjaks ja miinuskraadides niiskete kätega oli külm kiiresti ligi tikkumas.
Peale seda võttu tekkis paus. Ootasin kella seitsmeni. Nautisin 0.0 promillist longerot, mis külmas muutus jääseguseks olluseks, pikutasin niisama. Tuletasin meelde nelja erinevat versiooni luulereast "tihti taevas tähti nähti", sain tähistaevast suure vankri pildile ja... seejärel otsustasin sauna ära tulla. Aitas küll selleks korraks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar