Kuigi külma pole just palju olnud, siis ilmateenistuse veetemperatuuride järgi julgesin oletada, et nädala alguses tõmbas Velise, kus vool olematu, kinni ära ja seetõttu lükkasin laupäeval talvekombe selga, võtsin garaazist tuura ja läksin luurele.
Kolm kohta käisin läbi. Velisel oli jää peal ja seda umbes kahe sentimeetri jagu. Lumelobjakast tekkinud jääkiht. Seega nõrk. Kaldaservast meetri kaugusele koputasin, peale ronima ei hakanud. Teine paik kuhu pilgu peale viskasin oli Kasari lautade alune. Seal madala peal tuleb jää hilja, aga sealt on hea vaadata, kas üleval poolsügava peal midagi juba on. Taamal paistis keset jõge lumi, seega suundusin üle põllu seda lõiku lähemalt uurima.
Vanamõisa vimmasirge oli kinni mis kinni, jääd aga vaid ca sentimeetri jagu. Võibolla eemal oli rohkem, aga kaldaääres oli vesi üle kaldaääre ja kaugemale tuuraga koputama ei läinud. Samas tundus lumekiht jääpeal üsna õhuke olevat ja nii tõmbab järgmisel nädalal selle lõigu korralikult kinni ära. Nagu ka Velise.
Vimmasirge alumises otsas, kus vesi oli veel jäävaba, olid paar meest tonkat leotamas. Tegin pisut juttu ja üllatusena kuulsin, et mehed tulid vaatama kas linask veel võtab! Väidetavalt olid nad eelmise aasta novembri alguses, paar nädalat enne lutsu aega, sügava ja madala piirilt kilo pluss linaskeid tonkadega välja meelitanud. Oli see nüüd kalamehe jutt või mitte... ise mäletan, et kõige viimane linask, mille kunagi sellelt lõigult saanud olen, oli oktoobri algusest pärit. Ja siis olid päevad ikka veel parajalt soojad... Samas pole ma juba aastaid viitsinud sügava peale tonkadega tulla, nii et mine sa tea. Peab vist järgmine aasta järgi uurima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar