Õhtuks jõudsin kenasti maale ja sättisin ennast paariks tunniks ka vee äärde. Oma jõele, möödunud suvistele vimmaaukudele. Varustatud sedapuhku lihtkäsiõnge ja söödaga. Ühe tonka ka tagantkätt kaasa rabasin. Kiirustades unustasin muidugi söödaämbri maha ja nii pidin peibutussööta segama kilekotis. Kuidagi tuli ikka mingi plöga välja...Vesi oli jões võrreldes eelmise nädalaga natukene tõusnud ja vool kiirenenud. Samas soga väga palju allavoolu just ei ujunud ning õhtu jooksul veetase vaikselt langes. Ilm kena päikeseline, üheksa kraadi sooja, kuid kagutuul puhus vastikult peale, täpselt vastaskalda poolelt. Õhtu eel see õnneks vaibus, kuid ka temperatuur hakkas seejärel kolinal kukkuma.
Ja peagi oli ka kala all ning võtmas. Särg. Mõni päris korralik, mõni kidur. Ja peale kolmandat särge sekka ka üks vimb... mõõdus, kuid kasari vimma kohta ikka väike ... ja siis uuesti särjed.
Tund aega toimus korralik võtupidu. Pea iga triiv
andis võtmise, kuid üsna paljud mekkisid nii mokaotsast, et otsa kippus kehvasti jääma. Loopisin regulaarselt peibutussööta juurde ning asi tundus toimivat. Parv oleks justkui pidama jäänud... Kui järsku kella poole seitsme paiku võtt selgelt vaibuma hakkas. Aegajalt mõni punn särg käis veel nokitsemas, kuid korralik kala oleks nagu kuhugi lahkunud. Või lõpetas võtu? Sai siis ikkagi liiga vähe sööta pandud?
Tonkat selle pidusöömingu ajal torgiti "tervelt" kaks korda. Üks särg ka otsa jäi, kärbsevastset himustas. Ussi ei proovinud keegi.
Päikeseloojangu aeg andsin alla, väljas oli juba nii külmaks kiskunud, et kindaid oleks õnge hoidmiseks vaja läinud. Kokku oli sumbas pisut üle paarikümne särje ja üks nurg ka sekka, millest enamuse koos vimmaga tagasi lasin. Mõned särjed aga kassidele kaasa vedasin.
EMHI andmetel Vigala jõe veetase +95 ja sooja 6 kraadi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar