27. oktoober
Puhus korralik maatuul ja tekitas mõnusa kerge katuse peale. Püük ajavahemikus 10-15. Samal ajal saabus üks "kaaskannataja", kellega leppisime kokku, et tema läheb siis paremale, mina vasakule. Mõne aja pärast tuli ta aga sealtpoolt tulema, kuna kolm hüljest olla ees. Lasin tal enda poolel ees minema minna ja peale esimese tsooni lõpuni kammimist kolisin ise paremale. Hülgete seltsi. Enam neid seal polnud.
Nuki paremast küljest sisuliselt esimese viskega kala taga. Võttu ma ei märganud kuna passisin jälle jumal teab mida... kuulsin lihtsalt siduri sirinat. Läks ikka päris isuga, oma paarkümmend meetrit enne kui seisma jäi. Võttis seejärel suuna paremale kivide hunniku poole. Tatsasin talle vette vastu ja nii õnnestus tamiil kividest eemal hoida. Kala tuli seejärel minu poole, keeras vee all ja "sülitas" landi välja. Kogu nali kestis nii minutikese, kala ennast ei näinudki.
Teine võtt tuli järgmise nuki küljelt aga see ei jäänud otsa. Nagistas ja tõmbas. Paar togimise laadset asja oli samas kohas enne seda, aga kuna tamiiliga püügi tunnetus on aastate jooksul täielikult kadunud, siis kaladeks neid puudutusi 100%liselt liigitada ei julge.
Ilm: pilve ja päike sai vaheldumisi. Sooja 10 kraadi ringis. Võtud tulid rohelise aapua peale.
29. oktoober
Olin samas kohas tagasi. Sedapuhku hommiku poole kümnest kuni kella neljani välja. Tuterdasin nii parempoolset kui ka vasakpoolset tsooni.
Seekord üks konkreetne võtt. Parempoolse tsooni teise nuki juures tegin pika viske. Peale mõningast kerimist tegin pausi ja siis vajutati ikka korralikult. Otsa ei jäänud, aga vähemalt ilusa võtu olin saanud.
Paar togimise laadset toodet päeva peale lisaks. Üks kala käis pinnal eemal.
02. november
Kella 13st 16.30ni. Päris pimedani ei jäänud. Enamus aega olin paremal poolel, lõpus natuke ka vasakul. Püüki varjutas saarmas, kes esimesed poolteist tundi piki kallast liikudes sukeldumise harjutusi tegi. Enne kui too välja ilmus sain esimese kari pealt ühe võtu, peale seda aga täielik vaikus.
Ilm pilves ja pime. Maatuul. Sooja 9 kraadi.
04. november
Tegin tiiru hommikul kella 9st 14.30ni. Hommik oli külm, null kraadi ringis; päeva peale keeras pilve ära ja venitas ikka 8 soojakraadini ära. Hommikuse tuulevaikuse järel tegi lõunast alates maatuult.
Kaks kahtlast puudutust toimusid ennelõunal. Eemalt üks kerge võtulaadne toode; teine kord poole viske ajal justkui toks. Justkui. Mine sa tea. Äkki ei olnud ka. Vaikselt hakkab see tamiiliga püük närvidele käima, mõmmigi ei saa aru, kas oli või polnud kala.
Kella ühe paiku sain siiski päeva võtu kirja. Olin selle parempoolse tipu vasakut külge uurima hakanud. Tegin kaldakivilt viskeid; teise heite ajal kargas minust vaevu 5-6 meetri kaugusel olnud landile mõnusa matsuga kala otsa. Seal paigas oli sisuliselt vaid pool meetrit vett ja kaldakivid võtukohast vaevu meetri kaugusel. Ei tea mida ta nii madalasse ronis... Sain kala kaheks-kolmeks sekundiks otsa, siis keerati ilusat hõbedast külge ja läinud ta oligi. Krt. ilus kala oli.
Otse loomulikult midagi rohkemat ei juhtunud. Seekord siis himustati lilla-sini-hõbedast lanti.
...
Mõned järeldused nende nelja korra järel.
Esiteks võtud kõik sisuliselt kahest tsoonist, mujal täiesti (kildi ulatuses) vaikne. Kuigi eemal on justkui samalaadsed olud, sügavust on, kive ka... aga kala mitte pole.
Teiseks tundub, et üle 5-6 viske ühe kohapeal teha on suht mõtetu. Pikalt loopimise järel pole ühtegi võttu saanud. Pigem on kohe märku antud. Samuti pole peale kindlat võttu samas kohas loopides kordagi teist proovimist saanud.
Kolmandaks. Peale ühe võtu on kõik tulnud pea kohe esimeste kaldakivide järelt. 5-6 meetrit kividest. Sisuliselt kuiva maa pealt loobitavast alast. Milleks mulle kahlakad? Ahjaa lantide päästmiseks :-)
Neljandaks. Viiest võtust null kätte. Mida krdit. Peab vist nöörile tagasi minema.