Esiletõstetud postitus

pühapäev, 9. juuli 2023

Jäin üksi, 08. juuli 2023

Täna teised lahkusid. Seetõttu kujunes püügipäev kaheks jaotatuks. Hommikul olime Martiniga kahekesi paadis, õhtul juba üksi. Viimasele päevale kombekohaselt olime ka pisut varasemad tegutsejad ja nii saime juba enne kella üheksat peale.

Pilves ilmadega on nüüd mõnda aega ühel pool. Päikest lubas tänaseks ja ka mitmeks järjestikuseks päevaks. Tõsi täna veel äikesepilve äär meist lõuna paiku üle käis ja isegi kaheksa piiska alla kukutas. Rõhkkondade vahetus tõi kaasa tuule, mis läänest puhudes tekitas jõele korraliku laine.

Suundusime alustuseks sügava peale. Selle alumisse otsa ja saime ka täna sisuliselt esimesest ankrust kala paati. Martinil kena üle kilo koha. Mul üks toks. Tuul oli nii tugev, et püüda oli täiega ebamugav. Seetõttu järgnes üsna ruttu sama ala üle trollimine.

Lood ütles seda, et sügavas pole kedagi peale väikeste pudinate. Suured varjud olid kadunud, kui tina tuhka. Kuna meile loodilt konkreetset sihtmärki jigitamiseks välja ei joonistunud, otsustasime kalda äärt pidi ennast punase majani suruda. Sõit oli vaevarikas. Üle kahekümne kilomeetri tunnis ei kannatanud kiirust tõsta, sest laine oleks lihtsalt üle ääre sisse peksnud.

Kohale me igaljuhul jõudsime ja tegime esimese trollitiiru. Haug, mis eelmistel päevadel oli kadunud, oli nüüd sügavasse ilmunud. Kaks haugi. Suurem neist 3.9 kilone. Koha aga vaikis. Vahepeale üks jigitamine, mille jaoks ankrut polnud vaja sisse pannagi. Tuul ja vool, see teine oli täna väga nõrk, tasakaalustasid ennast nii, et viie minutise püügiga liikus paat vaid kümme meetrit edasi.

Ka jigi ei pakkunud koha ja nii olime peagi teisel trollimise tiirul. Sellest pool oli läbitud, kui Kõuts märkas eemal tõugjate "plädinat". Ikka selles samas tõugjate tsoonis. Suundusime mõlema paadiga sinna ja peksime vee vahtu.

Olin eile oma tõugja jesse ühel katsel oma lollusest põhja jätnud ja täna sain seda kõvasti kahetseda. Käisin meeleheitlikult oma landikasti alternatiive otsides läbi, aga ei leidnudki möllavale kalale meelepärat suupistet. Suurim panus oli sama värvi jesse natukene pikemale versioonile, see aga ei toiminud üldse.

Kaks juhuslikku võttu lõpuks ikkagi sain. Esimene tuli sini-valge jigi silikooniga, teine lillaka spinner tüüpi landiga. Esimene võtja ei jäänud otsa, teine tõi kala kuni paadini, enne kui ära kukkus. Ei olnud suur... Samas kummagi landiga teist võttu ei saanud. Seega puudub mul hetkel hea lant tõugjapüügiks. 

Kõrvalpaatkond said roosaka angry birds landiga ühe alla kilo kala ja ega nad ka konkreetselt toimivat lanti landikastist üles ei leidnud, sest rohkem võtte ei saanud ka nemad. Samas tõugjaid oli möllamas ikka oma kümmekond tükki ja vesi kaudses mõttes meie paatide ümber kees.

Tõugja eksperiment lõpetatud, keskendusime uuesti kohale. Natuke aega veel mere ääres ja seejärel ka tunnikene sügava peal näitasid, et täna oli selle kala aktiivsusega kehvasti. Pole voolu, pole võttu. Ka kohapunne polnud täna hakkamas. Kella kahe paiku tulime maha.

...

Õhtuse tiiru tegin peale kella kuute. Ilm ei olnud muutunud, tuul puhus ja laine möllas. Surusin ilmastikuolude kiuste ennast ikkagi alguses sügava ja hiljem ka mere äärde välja. Nii nagu ilm, polnud ka seis vee all eriti muutunud. Aktiivsus oli ikka nulli lähedane.

Mere ääres trollides yozu-ri kaks võttu pakkus. Üks oli paarikilone haug, teine ilmselt koha, aga too kukkus ära. Seal laine oli ikka selline, et pikalt olla ei kannatanud ja nii otsustasin nullitada pigem sügava peal, kus vähe mugavam.

Trollisin ala läbi, kui loodile joonistus vähegi viisakam kaar, siis panin sinna ankursse ja jigitasin. Nii umbes kümmekond erinevat ankrupaika. Trollides üks 48 cm koha eksis ära (Noeby otsa), jigitades aga mitte kui midagi. Päris väsitav ja üksluine püük tüütas lõpuks ikka üsna ära. Ainukene, mis mind veel kodupoole suundumast hoidis oli see, kui Rapala ahvena värvides vobleri peale muljetavaldav kärr pakuti. Põhi see kindlasti ei olnud ja kui see just mingi veealune puupakk polnud, siis oli ikka päris korralik kala. Kahjuks kukkus pea kohe ka otsast ära.

Kella kümne paiku tegin viimase tiiru ja lõpuks vetevana halastas. Pisut põõsaaugust ülesvoolu lõpuks võtt ja siduri kärin otsa. Kena koha jäi ka otsa ja paari minutise väsitamise järel sain paati 2.95 kilose. Sellega kuulutasin päeva ka lõppenuks.

Üsna võtuvaba päev oli. Ilmselt voolu puudusest tingitud. Hea oli see, et kollid olid õhtuks sügava peal uuesti tagasi. Vähemalt loodipildi järgi.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar