Soomes, 28.-29. september 2019

Mere ääres koha ei ole. Ilusa maja all nagu ka eriti mitte. Diivani augus samuti. Kümne harus pole. Linna all ka mitte. Nii saigi tänaseks võetud ette plaan minna teisele poole linna. Uutele jahimaadele... Lubas enamvähem ok ilma. Sooja, kuid pisut tuulist. Seda enam ei kiskunud mere poole sealset lainet trotsima...

Alustasime seekord juba peale kella üheksat. Esmalt muidugi kodukõrkja haug. Peagi kilone koll otsas oli, aga kuna me ei tahtnud varahommikul käsi limaseks teha, siis otsustasime kala paadi slepis vedada mökki sillani, kus siis Kõuts oleks saanud selle ära võtta. Poolel teel pudises too aga otsast... edasi juba kiiruga saare taha, kus peksime jigiga vett vahtu terve tunnikese. Paar võtukest oli. Käsi kalaseks aga ei saanud. Mingit kindlat tunnet, et seal tasuks kauemaks paika jääda, ka mitte. Saare nuki juures päris korralik haug tundus paiga sisse võtnud olevat - löök oli ikka päris korralik.

Järgmisena trollisime ülesvoolu minema. Peagi esimene haug kasti rändas. Liinide all, käänaku peal, näitas lood korraliku kalaputru. Ilmselt suuremat sorti latikaparv oli positsiooni sisse võtnud. Edasi lood enam nii kena pilti aga ei näidanud. Üksikuid kalu oli küll, aga kuidagi lahja üldmulje jäi... Silla juures vajutasime mootoril punni põhja ja kulgesime linnast läbi. Kuni sügavani välja. Koha tsooni.

Trollisime järgmised kaks tunnikest ülesvoolu piki sügavat 7-10 meetrist vagu. Üksikud haugid endast elumärke näitasid, aga kohast ei kippu ega kõppu. Suure laisklemise lõpetasime pansionaadi tsoonis, kui jigitamise peale tagasi kolisime. Kunagi sai sealt rajoonist mõned ilusad kohad ja haugid välja võetud. Nüüd tulid vaid haugid. Samas paigas mässasid Kõuts ja Mihkel ühe suurema haugiga, kuna aga nende liblikapüügi kahv polnud selleks otstarbeks mõeldud, siis pääses kala plehku. Hilisemad jutud väitsid kala lausa seitsme kilose olevat...Teadagi...

Haugitattidest tüdinenud suundusime uuesti trollima. Jätsime jupikese maad vahele ja suundusime otse silla sirgele. Seal panime siis voblerid paadile järgi. Ja mõni hetk peale trollimise algust sõnas Tarmo, et lant on põhjas kinni. Järgnes standardprotseduur. Esmalt käik mootoril välja, siis oma lant kokku kerida ja peale seda tagurpidi käik mootorile sisse ning kinni olevale landile vastu sõitmine. Seda viimast manöövrit tehes selgus ootamatult, et põhi oli liikuma hakanud:-)

Järgnes 7-8 minutit pingelist siduri vilinat. Kala tegi korralikult mürglit põhja peal ilma ennast näitamata. Kümne meetrised sööstud erinevates suundades. Seejärel otsustas järsku hoopis kaldasse purjetada, keerutades madalas kaldavees korraliku mudapilve õhku, endal selg veest väljast...Sealt tuli ta ikka lõpuks ära, et paar korda paadi alt läbi sõita, enne kui lõpuks väsis ja pinda tuli. Järgnes kahvamine. Meil paadis selline "kohapüügi kahv", väikese suuga ja olematu sügavusega. Kunagi sinna 8+ kilose haugi olin sunnitud toppima, nüüd sain veel suuremat "kokku pakkida". Keha läks kenasti, pea aga ei tahtnud esmalt mahtuda. Tarmo sikutas siis kala väheke paadi poole ja kuidagi õnnestus haug rõngasse keerates tervenisti võrku ära mahutada.

8.9 kilone. 110 cm pikk. Emane kala. Hele ja imeilusa välimusega haug Kollane-punane jesse (ristipidi värvidega). Püüdja ise oli üsna rahulolematu, sest haug ei kuulunud tänasesse püügiplaani:-) Haug ise ei mahtunud kuidagi ka külmakasti ära, kord oli saba väljas, siis pea ... mingi hetk ta sealt üldse välja kargas ja paadipõhja limaseks väänles. Lõpuks ikka kuidagi rahunes.

Trollisime sügava läbi. Proovisime jigi silla all ja saime sealt kumbki ühe korraliku võtu. Seejärel veel majade alt, kuni lõpuks tüdinesime ja uuesti linnast läbi sõitsime. Jalakäijate silla järgsest august sain oma päeva saagi - fileeritud ahvena rappe. Kohast aga ei kippu ega kõppu, ei jigitades ega trollides.

Uuesti mootoril gaas põhja ja diivani auku. Haug ja veel haug. Päeva lõpetasime kümne harus, kus saare taga valitses täiega vaikus, aga liinide all latikaparv lante "lutsis". Tarmol seal korra sama lugu nagu suure haugiga - väitis et kinni. Sikutab siis paati landi poole ja seejärel teises otsas keegi ärkas:-) Sedapuhku kala aga plehku pääses. Ei teagi kas oli latikas või miski muu.

Teised paadid aga... Mihkel ja Kõuts said hauge, ühe koha, ühe turva, paar ahvenat, ühe (vist) mini tõugja (päris kindel meie kuuepealine kolleegium selles pole)...ja ühe vähimõrra. Meil nüüd neid juba kaks siis kokku:-) Kalev ja Silm said hauge ja ühe latika. Koha nagu meiegi mitte... Kohal ikka täna karp täiesti kinni oli. Öösel front üle läheb, õhurõhk langev, ilmselt selle mõju.

PS! Voolu täna üldse polnud. Terve päeva sai 15 grammise jigipeaga hakkama.

...

Pühapäeval hakkas seltskonda vaevama koduigatsus. Praami ajad mängisime ümber ja nii sai sompuses ilmas vaid kaks tundi püüda. Voolu polnud, võttu ka. Üks haug maja juurest. Paar toksu diivani augu rajoonis. Tarmol kaks haugipunni ja ahven. Mihklil ja Kõutsil 4 ahvenat ja haug. Kohast polnud kuulda ei miskit. Panime asjad kokku ja tulime tulema.

Kokkuvõtvalt: lõbu oli laialt, aga koha jaoks oli ikka veel vara. Vesi 12-13 kraadi, puud alles üsna rohelised. Vesi üsna selge ja madal. Sügis pole veel käes,