Kasaril, 17. november 2018

Pere sai Tartusse saadetud ja nii oli terve nädalavahetus vaba. Panime Ainiga reede õhtul peale sauna plaani paika - läheme avastame Matsalu looduskaitse ala. Täpsemalt Kloostri piirkonda. Päeval otsime vimba ja seejärel pimeda peale lutsule.

Hommikul tegime webis load ära ja kella 11 paiku startisime minekule. Väljas tüüpiline eesti sügisilm. Loodus kõik ühevärviliselt hall, taevas sama värvi, korralik edela tuul lõõtsutas ringi. Novembri kohta üllatavalt soe - pea 8-9 kraadi. Tali-tali kus sa oled...

GPSi abil kenasti kohale jõudnud tegime pisut luuret, uurides esimeselt püüdjalt olukorda. Saanud juhtnöörid kätte, jätsime auto torni alla ja vantsime vasakut kallast pidi allavoolu. Jõgi selles kohas kitsas, madal ja kiirevooluline. Sügavust vast 1.5+ meetrit. Meie kallas pisut kõrgem, vastaskaldal kargasid silma vahelduva eduga üleujutatud luhad. Nii 300 meetrit parklast eemal seadsime ennast laagrisse. Olime  koha valinud võsa sisse ja see kattis tuule pisut ära. Edasi tundus kuni silmapiirini lage ala. Sinna lõõtsuvate iilide kätte kohe mitte ei kippunud.

Tonkad sisse. Vool metsik - tinad panid pidevalt lendu. Vahetasin raskemate vastu. Olin oma kolmanda kaika rulli maha unustanud (ainult varupool oli kaasas) ja nii toimetasin kahe ridvaga. Mõlemal rakendusel ülemine lips kirbu ja kärbsevastsetega, alumine mullaussidega. Pimedas sai kirbud välja vahetatud ja söödavalikusse vimmafilee lisatud.

Tunnike peale algust sain oma esimese kala - alamõõduline vimmapoiss tõstis tonkatina lendu... Püüda oli suhteliselt tüütu, sodi ujus nii palju alla voolu, et iga veerand tunni tagant sai rakendusi puhastada. Võtte ei paistnud kusagilt tulevat ja ootasime kannatlikult pimedust. Mida lähemale hämarale, seda rohkem hakkas püüdjaid saabuma. Enamus seltskondi pani allavoolu käärule minema, osad sättisid ennast sirge peale. Pimedas veel mingi seltskond neile vastaskaldal vastu sättis, justkui püügiruumi oleks vähe olnud... Rahvast oli ikka päris korralikult ja üllataval kombel kõik eestlased.

Suurest igavusest ehitasin kolmandaks püügivahendiks kahe mehe püügivahendi - vanamoodne tonka sisse viskamine. Tina käega õõtsutades ja seejärel lendu lastes. Ain hoidis samal ajal rulli pooli enda käes, nii et nöör sealt vabalt maha kerida sai. Rakendus vette visates, sidusin selle puu külge kinni.
...

Mingi aeg käis üks kohalik mees meile oma saavutustest rääkimas. Eelmine nädal oli vimmafileega 14 tükki saanud. Täna veel ei miskit (vaid üks äraminek keset päeva). Kiitis kõvasti allpool olevat ala. Seal pidavat olema sügavad (10 m) augud, kus jääpeale hea lammutada. Näitas eelmise talve fotodelt lapsevanni täit lutsuhunnikut. Mnjah, mida küll sellise kogusega peale hakatakse? Ämmale kööki põrandale kallamiseks? Allavoolu tutvustava piirkonna jutu sees käisid läbi väga erinevad liigid - koha, lõhe, merikas ... ja ka "vurrulised". Palju selles kõiges tõepõhja on ei tea.

...

Enne pimedat helistas korraga Urmas.  Huvitus, millal sauna saab. Meelitasime ta siis pimedaks meile paariks tunniks seltsi ja saatsime hiljem ees ära, et sauna soojaks kütaks.

Kaladest aga... Hämaras sai Ain ühe 40+ sentimeetrise lutsu. Seejärel veel ühe võtu, mis aga pooleli jäeti. Edasi järgnes vaikus. Kella seitsme paiku häiris keegi veel korraks tema kellukest, et siis uuesti edasi vaikida. Mul aga totaalne vaikus... Ilm muutus tasapisi selgemaks ja kuu tuli välja. Luts vaikis täiega. Ei aidanud isegi see, et Urmast ära saates talle Aini lillad kirbud kaasa sokutasime:-)

Õhtu edenes hakkasid erinevad tulukeste kandjad vaikselt kodu poole sättima. Kõik kes meist mööda jalutasid raporteerisid ümmargustest nullidest. Kellelgi ei midagi. Kell 11 andsime ka meie alla ja kobisime saunatama.

Paik tundus põnev, peab sinna uuesti tagasi minema. Järgmine kord juba kaugemale allavoolu, sügavama peale.

Kasaril, 10. november 2018

Viimasel reisi juhtunu oli kalapüügi isule paraja põntsu pannud. Nii polnud mul laupäeva lõunani ühtegi konkreetset püügiplaani, enne kui Ain whats-upis lutsu tonkatamisest juttu tegi. Paar lauset hiljem selgus, et ta tulevast nädalavahetust mõtleb... mul jäi aga istutatud mõte pähe kinni ja nii otsustasin  juba seekord üksi luurele minna.

Kella kolme paiku ronisin autosse ja suundusin teda poriga kokku määrima. Mõttest käis läbi, et ilm lutsupüügiks nagu peab - pilves ja hall, paraja (kagu) tuulega, vahel miskit pudinat taevast alla tilkus... Ilmselt sama mõtlesid ka kaaskannatajad, sest Rumba juurest mööda sõites kangastusid pea kevadised pildid - neli autot juba parkimas. Õnneks vanamõisa juures leidsin endale koha. Parkisin tee servale ja tegin kand ning varvas üle elektrikarjuse kääru peale välja. Allavoolu kaks meest juba platsis.

Ridvad said sisse seatud nii kella poole nelja paiku. Üks varustatud ühe konksu ja mullaussiga, teine kahe konksuga, kus mullaussile seltsiks veel väike kirp koos kärbsevastsetega. Kiiruga tehtud plaan tähendas seda, et olin sügavkülmas oleva söödakala maha unustanud ja nii lootsin veel enne pimedat paarile särjele trehvata.

Algus polnud paha. Pea kohe pani kärbsevastsete ridvale keegi korraliku ühekordse paugu. Kui viis minutiga midagi rohkemat ei juhtunud, hakkasin rakendust välja kerima. Kinni mis kinni. Kõik see kraam peale kirbu jäi põhja. Uus rakendus otsa ja uuesti keegi sikutas. Olin juba üsna kindel et küll ma siit peagi mõne valge kala söödaks kätte saan, kui selgus et see jäigi kuni hämarani viimaseks võtuks.

Vaikus lõppes hämara lõpus, mil sain mullaussi ridvale kaks ühesugust võttu. Ühekordne tugev tõmme, viis minutit vaikust, välja kerides mullaussil pea tuuri pandud. Uuesti ritv sisse ja sama lugu. Krt. seda teab kes need rüüstajad olid.

Seejärel saabus pimedus. Tuul paisus. 4 kraadi sooja muutusid iga minutiga aina rohkem jahedust tekitavamaks. Pidasin vastu kuni poole kaheksani ilma ühtegi võttu nägemata ja tulin sooja sauna ära. Ilmselgelt olin liiga õhukeses riietuses püüdma läinud. Nii et esimene lutsutamine läks aia taha - null mis null. Aga auto sain see eest korralikult poriseks:-)

Vesi Kasaris +72 ja kergelt langev. 6 kraadi soe. Järgmine nädal peaks siis meelitama Aini vasakpööret harjutama:-)

PS! Kohalik mees rääkis, et eile olla üks mees kaks alla kilost saanud. Vaikselt hakkab ilmselt merekala sisse tulema.