Talvest kevadesse - kuidagi ei taha lõppeda see talv

Kahe aastase otsimise tulemusena sai populaarne viirushaigus mind lõpuks kätte. Kaks triipu testil andsid tunnistust positiivsusest olukorrast ja keerasid sellega kogu minu talvelõpu jääpüügi plaanidele vee peale. Köhides ja tatistades pole just kõige targem variant jääpeal külma juurde otsima minna ja nii pakkisin talvevarustuse garaazi ära.

Tasapisi taastudes olen kevadel kergelt silma peal hoidnud ja lühikesi kontrollretki teinud.

Laupäeval, 19, märtsil sai Vanamõisa all luuratud. Pilt näitas seda, et veed on totaalselt maas ja rämedalt jahedad. Veetase Kasaris oli +75 ja temperatuur keskpäeval +2,1 kraadi. Kevadist kõrgvett ei kusagil ja ilmselt ei tule ka sest lääne pool tuli talvel lund nii vähe et põllud on juba täiesti paljaks sulanud. Metsade all olev ilmselt mõnda aega vaikselt veetaset kergitab, aga suurvett ei usu, kui just vihma kallama ei hakka.

Sellise veetemperatuuri juures peaks vee all kehtima talveolukord ja seda mulle ka tõestati. Kaks korda üks tundi kahe erineva püügipaiga peal, üks madala servas ja teine sügavas, pakkusid null võttu. Kauemaks passima ei jäänud.

Esmaspäeva õhtul peale tööd tegin järgmise kontrollreidi. Jõgede risti. Vesi Vigala harul +117 ja temperatuur +2.1 kraadi. Velise harul temperatuur sisuliselt nullis... Veetase vaikselt kerkimas ja seetõttu jõgi sodi täis. Püüda kannatas ja midagi hullu polnud aga elu vee all puudus. Üle poole tunni ei passinud... Kontrolltonka maja all pakkus aga ühe vimma ning veel paar ussirüüstamist. Ehk siis miski liikumine ikkagi toimub. Vimb ise oli imelikult kleenuke, nagu suvine kala peale kudemist.

Teisipäeva õhtul piilusin korraks Rumba kanti. Tunnikeseks õunapuu alla. Kaks autot allpool lahkusid üsna pea peale minu saabumist. Ei kuulnud rahulolevaid hüüdeid... ja ega endalgi midagi huvitavat ei toimunud. Peale loojangut keegi korraks kärbsevastseid noolis, aga võtu pooleli jättis... Ka kontrolltonkad maja all jäid teisipäeval puutumata. Seda ilmselt vee kerkimise ja sodi ujumise pärast. Vaikselt lume sulamine sammhaaval veetaset kergitab olles Vigala harus keskpäeval +131. Veetemperatuur aga ei taha aga kuidagi tõusta, olles vaid 2.5 kraadi, seda hoolimata päevastest korralikest plusskraadidest ning laupäikesest.

Igasuguseid sulelisi on kaks nädalat juurde voorinud - kured, luiged, haned ... ja Kasari ääres nägin esimest korda ca sajapealist kormoranide parve. Ilmselt lahes olev jää sunnib neid jõe peale.

Püügiks aga on igatepidi vara veel...

...

Tundub, et ennustus kõrgvee kohta ei pidanud paika - laupäevaks oli Vigala haru kerkinud juba +182 peale ja tonkasid polnud mõtet maja all enam sisse panna, kuna sodi tuleb allavoolu kole palju... Kasari +139. Nii et kerge kõrgvesi hakkab juba vaikselt looma.

Huvitaval kombel on veetaseme kerkimine samm sammult kestnud terve nädala. Iga päevaga 10-20 cm ülespoole. Kusagil ülemjooksul seda sulavat lund ikkagi veel jätkub.

...

30. märtsil tegin peale tööd kiire kõrvalpõike Rumba alla. Vesi endiselt kõrge ja külm. Kasari +121 ja veetemperatuur 1.9 kraadi. Tõeline talveaeg. Üks vimmapoiss eksis kogemata ära...

....

03. aprillil oli järgmine katse. Lausa kolmes kohas Vigala jõel. Esmalt enda lähedal sügavikus, kus tunniga mõned punnsärgede nõkerdamised. Seejärel jõgede ristis tunnike käsiõnge, mida keegi ei suvatsenud puutuda. Hiljem veel kaks tundi tonkatamist Rumba sügaval. Tulemuseks oli null, koma null...

Vesi on langenud ja püüda kannatab, aga selle temperatuur on endiselt alla 3 kraadi ja kala ei liigu üldse. Vigala veetase oli keskpäeval +126. Arvestades, et nädala lõpuni lubab "jääaja" jätku, pole mõnda aega plaanis jõe äärde minna.

...

Nädala sees kallas korralikult ja tõi lõpuks korraliku kevadise suurvee ka. Laupäeval Kasari +185. Vigala jõe andur on ilmateenistus.ee lehel katki läinud, kuid võin saunast vaadates kinnitada, et "kraav" on peaaaegu ääreni täis. Nii kõrge pole vesi see kevad veel olnud.  Ridvad saavad mõnda aega rahus puhata :)

Vähemalt peaks see hea olema merest tõusvale kalale.