Reisi neljas päev. Viimane päev nagu ikka poolik. Pealelõunal juba kodutee ees oli ootamas.
Alustasime pisut varem, kui eelmistel päevadel. Juba poole üheksa paiku sammusime jõele. Väljas päris vilu ilm, sest öösel oli tekkinud korralik tuul ning paar miinuskraadi tundusid seetõttu alguses päris kõledad. Õnneks päeva peale läks soojemaks ja hiljem ka päikeseliseks.
Majaalused unnad andsid Ainile uue lutsurekordi. Sama und mis eile, tõi 1,45 kilose libediku välja. Ja nii nagu eile, luts lihtsalt magas otsas. Unnalipp jäi vardasse tõmbamata.
Edasi juba saare taha, kus haamri ja kruvikeerajaga jäätunud unnad vabastasime. Neid ei olnud keegi puutunud. Veerand tundi proovisime kirbutada ka. Kuna ühtegi elumärki ei olnud otsustasime edasi liikuda. Ahvenate tõotatud maale.
Väikse haru poole peal tegime jahtumise peatuse ja sealt noppis Ain pea poole kilose üksiku ahvena. Proovisime küll veel ümbruskonnast lisa leida, kuid nii nagu eile oli ka see ahven "ühekala parves" :-)
Järgmine peatus juba haru lõpp, kus Ainil sa sellel reisi esimest korda (neljandal päeval!) oma unna leppi lehvimas. Kuni sinnamaani arvasime, et tema undadel mingi viga küljes - kala toob, aga lippu ei lehvita. 2.19 kilone haug. Mul jälle ei miskit. Parkisime ennast seejärel ahvenatsooni ja kirbutasime vee vahtu. Mitukümmend auku, mõni neist sai mitu korda läbi käidud. Tegin kümnese rea tsoonist ülesvoolu...ja tulemuseks üks väikene ahven. Kiiska ka muidugi sekka, aga triibud olid kas täiesti suu kinni pannud või siis kuhugi mujale elama kolinud.
Lõuna paiku tuli päike välja ja kukkus kütma. Kauemaks me selle kohapeal nullitada enam ei viitsinud ja otsustasime kodupoole vaikselt minema astuda. Haru keskel tegime pikema peatuse ja sain sealt ühe 300+ grammise ahvena. Ja jälle ei midagi enamat ei sellelt augult ega ka kõrvalaukudelt... Pea pool tundi hiljem Ain paar paarisajast ja ma paar madrust lisaks sain, aga kuidagi väga heitlik oli see võtt.
Seejärel oli aeg juba kodupoole minema hakata. Majaalused unnad olid seisnud täiesti tegevusetult. Tõnu unnatamine maja all samamoodi nullise tulemuse pakkus. Panime asjad kokku ära.
Kokkuvõtvalt reisist.
Reis ise oli äge. Puhata sai. Jääd oli ropult (50-60 cm). Ilm oli super. Kaks viimast päeva olid sisuliselt solaariumis praadimine. D vitamiini ahmisime täiega... Kalaga läks nii nagu oli ka arvata - mõned haugid, natukene ahvenat, üks ära eksinud latikas ka sekka. Vaid lutsud olid üllatuskülalised, mida minnes poleks osanud oodata. Endiselt sai kinnitust see, et veerbuaris pole siin ikka suurt midagi teha, kui just tinti ei taha katkuda. Meie ei tahtnud. Aga muidu oli ikkagi mõnus puhata!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar