Pärnu jõel, avastamas, 12. veebruar 2022

Seoses Sindi paisu kadumisega on aina rohkem tekkinud kahtlusi, et sügisene siig venitab oma kuderändeid pikemaks ja kolib kaugemale ülesvoolu. Tornio jõel rändab ta ikka päris kaugele. Miks ta meil siis ei peaks. Seda enam, et tavalistes siiapaikades tundub see aasta kuidagi vaiksem olema kui varasemalt. Aga noh - samas kesktalv ka alles, et pikale ulatuvaid järeldusi teha. Igaljuhul on meil Ainiga ammu tiksunud peas mõte, et peab pisut kõrgemale ka luurele minema ja täna sai see plaan ette võetud.

Ain korjas mu maalt peale kella poole üheksa paiku. Suund sai võetud Tori kanti. Põrgu alla. Üle silla sõites paistsid kolm meest peal olevat ja nii me surnuaia alla Kia ära parkisime. Trepist alla ja põrgu alusesse käärdu. Infovahetus kohalikega andis teada, et vool on tugev (Oore all veetase +138) ja jõe keskkosas ei kannatavat püüda. Tegime siis samasse kanti esimesed augud ja teadmatusest täiga voolu sisse. Juba puurimise järel auku puhastades lendas korralik sodi jää peale. Kirp seal põhja ei leidnudki.

Kolisime kalda poole ja ca 2.5 meetrises vees kannatas juba püüda. Kajalood pakkus mingeid väiksemaid varje, ilmselt särjed, kuid võtte me ei leidnud. Sama lugu ka pisut kalda pool, kahemeetrises vees.

Järgmised augud meestest pisut alla voolu, üsna kääru keskele. Ka seal vool üsna kalda ligi meid lükkas. Meetrit kümme kaldajoonest eemal kannatas püüda, kaugemal enam mitte. Vett sealgi 2+ meetrit, võtte aga mitte.

Kuna vool pani püügile pitseri, siis rohkem otsima ei hakanud. Särg ja ahven meid ei huvitanud. Veerand üheteistkümne paiku seadsime juba minekule, et üheteistkümneks Reiu alla jõuda. Teadagi, siis kala tavaliselt seal võtma hakkab.

Paarkümmend minutit sõitu, auto pargitud, kand ja varvas kollase poi kanti. Rahvast jääl üllatavalt vähe. Allavoolu lennuki all paistis pisut rohkem mehi, meist nii paarisaja meetri raadiuses aga vaid 5-6 püüdjat. Ain tegi esimesed augud oma trellpuuriga jäässe ja läks püügiks.

Esimeses augus kohe kajalood kala näitas. Pikk "madu" tükk aega augu all passis ja siis ilma käivitumata lahkus. Tagasi ei tulnudki. Ain samal ajal alamõõdulise vimmapunni välja võlus ja mingist esimese kala reeglist laulu lahti lõi. No ma ei tea, alamõõduline ikka miinuspunkte annab.

Otsustasin teise augu teha, pisut jõe keskosa poole. Puur läks kenasti jääst läbi, sikutasin teist august välja ... ja trell otsustas kaheks poolituda! Mingisugune plastmass jubin andis järgi.

Katki mis katki. Parandada seal midagi polnud ja nii sättis Ain ennast auto suunas - tavalist jääpuuri tooma. Ma jäin vastvalminud augule ja meelitasin mõni aeg hiljem kaks mõõduvimba jääle. Punase marmõssiga. Pika pika meelitamise peale.

Lisa ei tulnud. Ilm muutus vaikselt heledamaks, pakkudes aeg-ajalt päikest pilve tagant välja piiluma. Otsustasin siia huvides kuldse marmõssi punase asemele tuua ja siiarajooni läbi kammida. Seda enam, et seal olid nimekaim ja Nils-Erik oma kohad juba sisse seadnud. Järgnes 4 ! tundi ilma ühegi võtuta. Ok, paar kiiska küll, aga see ei loe.

Kala oli otsustanud oma karbi täiesti kinni panna. Sisuliselt sama ka Ainil, kes küll ühe "madruse" üles leidis ja raporteeris lisaks veel ühest ilusast võtust. Nimekaim koos kahe lapsega passisid samuti tühjalt ja ka Nils-Eriku ühele hommikul tulnud vimmale mingit lisa ei tulnud.

Aeg kulus, jõgi tühjenes püüdjatest. Ma kondasin nagu hull mööda erinevaid auke, proovisin erinevaid kirpe (kuldne diskopall, silmaga punane, klassikaline Kasari punane) ja ei jõudnud ära imestada seda vaikust mis vee all valitses. Kajalood näitas pea igas augus kenasti kala all. Mängitamise peale mingit käivitumist aga ei toimunud. Ühe augu peal passisin kümme minutit, mille jooksul kala augu alt püügi ajal ei lahkunudki, loobusin hoopis ise... Täiesti müstiline vaikus.

Kella kolme paiku otsustasin mingil uuel augul tagasi panna hommikuse punase kirbu ja sain sellega vaevu minuti mängida, kui too langemise pealt ära võeti. Vimb. Teine ka veel otsa. Ilmselt oli päevane vaikus lõpuks otsa saanud, sest mitte ei taha uskuda, et ainult seda ühte kirpu kala võtma nõustus.

Kolmest neljani midagi vaikselt toimus. Õigemini tilkus. Samast august veel kolm kala, siis erinevaid auke läbi kammides üks kala ühest, teine teisest august. Ain sai ka oma päeva teise vimma... Poole viie paiku sain viimase, kena löögiga üllatanud vimma, ja sellega oli päev ka sisuliselt läbi.

Kokku käis käest läbi 11 vimba, üheksa neist ära sai võetud. Ainil 2 vimba. Paar kiiska, Ainil ahvenapunn... rohkemateks liikideks tänane päev valmis polnud. Siiast ei kippu ega kõppu.

PS! Õhutemperatuur +1 kandis, tugev edelatuul, päike enamasti pilve taga passis. Õhurõhk päeva jooksul ei muutunud ja oli 720mm.