Esiletõstetud postitus

laupäev, 9. november 2024

Kasaril, katse 2, 09. november 2024

Ühe katse järel ei tasu alla anda ja nii plaanisin tänaseks teise käigu. Samasse tsooni Vanamõisa all, eelmisest püügipaigast viiskümmend meetrit allavoolu. Linaskit hiilima.

Kohale jõudsin kella kahe paiku päeval ja sisuliselt oli ilm hämardumas. Väljas oli sompus uduvihmaga ilm, nii hall ja tume. Tuul puhus kergelt läänekaarest ja sooja oli 7 kraadi. Olin talvekombe kapist välja võtnud ja selle selga ajanud. Minu pärast oleks võinud või pussnuge taevast tulla, sellises riietuses selle temperatuuri juures jahe juba ei hakka. Nagu vanajumala seljataga oleks seisnud.

Selles püügipaigas oli sügavust õige natuke vähem kui eelmises. Vasakpoolse tonka juures veel mingi randikoht oli, kus sügavus veel poole meetri võrra madalamaks läks. Kaldaäär hundinuiasid täis.

Vasakpoolse ridva juures hakkas kohe ka juhtuma. Sarnaselt eelmise nädalaga oli särg talverasva kogumas. Togisid iga natukese aja tagant niimoodi et haakimise võimalust polnud. Ikka kaks järsku ja lühikest tõmmet järjest. Nagu naelu oleks seina taotud... Sättides ennast ridva juurde valvesse aga togimine koheselt lõpetati. Ja nii kui kükitamisest väsisin ja püsti tõusin, siis uuesti alustati. Jube tüütud... Lõpuks mõned kalad ennast otsa sõid, enamus aga lihtsalt ussid ära äestasid.

Kella kolme paiku väsisid särjed ära (või said naelad otsa :-)) ja asemele tulid väiksemad tegelinskid. Ridva otsa lihtsalt väristati aeg-ajalt, ilma kordagi pikemalt tamiili venitamata. Ilmselt enamuses kiisad, kuna paar tükki otsa sõid, aga üks liivarull ka sekka sattus.

Otsustasin pimeda aja ka ära oodata ja vaadata kas luts ka juba liigub. Kella neljast oli päris hämar juba, poole viiest pime. Kuud polnud, olud seega justkui soodsad.

Poole kuue paiku üks alustamine toimus, mis pooleli jäeti. Sama lugu kella kuue paiku. Teisel katsel olid ussid konksu otsas korralikult ära lutsitud, aga miski sundis teda võtmise pooleli jätma.

Kella poole seitsmeni passisin, siis tulin tulema. Ei teagi, kas eelmise aasta linaski story oli üks imeline erand, on vara veel, või ei ole ma lihtsalt peale sattunud.

Minust sada meetrit ülespoole jäid kaks meest lutsule, Rumba all ka üks auto pimedas parkis. Rahvas on seega juba platsis ja luts võiks ka viisakalt nüüd kohale tulla.


laupäev, 2. november 2024

Kasaril, 02. november 2024

Eelmisest aastast jäi kõrva, et enne külmasid saadi Kasarilt novembri kuus madala piirilt linaskit. Ilusaid kilo pluss kalu. Sellest lähtuvalt sai täna pisut ilma trotsima mindud. Suur torm oli küll möödas, aga tuul puhus endiselt vägevalt. Umbes selliselt, et kui kaalu oleks poole vähem ja jopel hõlmad lahti laiutaks, siis saaks priiküüdiga allatuult lennata.

Põld oli vesine, kuid ei miskit hullu. Sättisin ennast kahe tonkaga püüdma ja pea esimese viie minuti jooksul käis peast läbi et kauaks siia küll ei jää. 5 kraadise sooja juures puhus loode tuul vastikult näkku ja kuna pole veel talvekombet kapist välja otsinud, siis sügisriietuses sellise ilmaga kaua ei kesta. Otsustasin, et vaatab kuniks päris külm hakkab...

Järgmised paar tunnikest kannatasin ikka ära. Poole viieni, mil päike loojus, istusin vee ääres. Ahvenapunnid ja kiisad, särge ja nurgu ka sekka. Kõik nökerdasid elu eest, justkui üritades enne talve veel ennast rasva pugida. Ühegi suurema kala võttu aga ei pakutud. Sisuliselt oli koondtulemuseks nagu vanasti öeldi - suured kalad mahuksid suitsupakki, väiksemad tikutoosi :-)

Lutsu pimeda peale ootama ei jäänud. Liialt vilu oli olla. Teises kaldas paar eesti meest vist pimeda peale sättisid, sest lahkudes nad veel rahulikult platsis olid. Varsti peaks ise ka lutsu proovima minema.

Vesi poole meetri jagu kaldast üle ääre (90+), kuid üsna selge. Voolu eriti polnud. Veetemperatuur 7.3 kraadi.