Märtsi päevitamine, 31. märts 2025

Tänaseks lubas päikest, 16 kraadi sooja ja tuuletut (kerge lõunatuul) ilma. Märtsi lõpus! Sellist ilma ei saa ju raisku lasta ja nii sättisin ennast kella poole kaheks samasse paika, kus pühapäeval vimmad üles olin leidnud.

Jätsin peibutussööda maha - miks peaks heasse püügikohta viidikaid meelitama. Ämber, ritv, jope... kand ja varvas ning peagi lendas kork vette. No mida palavus! Päike paistis otse näkku ja küttis hoolega. Vaikselt hakkasin asju seljast maha võtma. Lõpuks lendas ka t-särk kus seda ja teist. Vägisi tuli meelde see lugu, kus tuul ja päike vaidlesid, kumb suudab mehel ennem riided seljast saada :-)

Algus oli üsna vaikne ja triivid jooksid tühja. Siis tuli alla särg ja koheselt hakkas ka vimb ennast näitama. Järgmise tunni jooksul tulid üsna ühtlaste vahedega 6 vimba kaldale. Kala oli sedapuhku kolinud kaugemale, teise kalda alla ja sealt tema võtma saamine olid probleemne. Pidurdamiseks oli kaugust liiast palju; lihtsalt triivide peale ennast näidati kuni lõpuks justku järgi ujuti ja keset jõge tehtud pidurduse ära vajutati.Pidu kestis kella kolmeni ja siis algas siesta nii vee all kui kaldal. No nii palav nagu oleks suvi käes! Kõiksugu tiivulised sädistasid ja inisesid. Selline tunne nagu oleks mai keskpaik.

Tunnike läks päris vaikselt, siis särg korraks ärkas. Või siis tuli alla... Vimba ta aga ei aktiveerinud. Too oli endiselt platsis, sest mingite aegade tagant endast märku anti, kuid võtuks ei läinud.

Kella viiest tuli suur pilv peale ja jahutas nii õhu kui ka igasuguse aktiivuse vee all. Passisin tunnikese ja kuna oli näha et paari tunni jooksul enam päikest ei näe, pakkisin asjad kokku

Tulemuseks 6 vimba, 18 särge. Vimma sort päris ilus, neli tükki 600-700 vahel. Kaks olid tavalised poolekilosed. Hõbedase kirbuga.

NB! Tunne oli küll selline, et seesama parv passib seal ühe kohapeal ja ootab. Alt lisa juurde ei tule; vahel harva teeb karbi lahti.

Igaljuhul märtsis ma enne päevitanud polnud. Mäletan, et kunagi Kasaril üks venelane jääpeal püüdes ülakeha paljaks kooris ja päikest võttis. Ma nüüd sama siis märtsis teinud (mis sest et jää vaid külmkapis on :-), linnukene kirjas! Ulmeline ilm. Kliimasoojenemine. 

Vigala jõel, 29.-30. märts 2025

Laupäeval tegi mõnusalt sooja kevadise ilma. Oma viisteist kraadi tuli ära. Ja kuna öö oli ka olnud piisavalt soe, siis lõpuks hakkas kasemahl jooksma. 

Ennelõunal sättisin ennast tunniks ajaks sügava serva proovima. Kauaks aega ei planeerinud, kuna kohe-kohe pidi lõunatuul kerkima.

Kreveti ja mingi teise vimmasegu peibutussööt sisse ja läks püügiks. Esimesed viisteist tiiru tulid nii, et iga korraga oli särg otsas. Seejärel tuli esimene vimb... ja läks kogu mu rakendusega. Olin ridvatipus ilmselt kehvasti sidunud ja sealt tõmmati rakendus lihtsalt "üle otsa" maha ära.

Uus krempel seotud, enam sellist hoogu polnud. Vimba all ka enam mitte. Peagi keeraski tuule üles ja pakkisin ridva kokku. Tunnine püük ja 26 särge. Pooled neist kohalikud. Püük sedapuhku pronksja kirbuga.

...

Pühapäevaks lubas pilves ilma koos peenikese sajuga. Tuult sisuliselt mitte (väga õrnalt lõunakaarest puhus). Kella kümneks sättisin ennast samasse kohta kus päev varem.

Algus oli sama mis eile - ketti tulemine. Seejärel sai auk ilmselt pisut tühjemaks ja hoog rauges. Peagi muutusid võtud üsna harvaks, kui viidika triblamisi mitte arvestada. Pommitasin sööta juurde, ka voolu sisse, aga altpoolt kedagi üles kulgema meelitada ei õnnestunud.

Kella kaheteistkümneks tüdinesin sellest ootamisest ja läksin allavoolu kala otsima. Sööda ja sumba jätsin maha, vaid kaigas ja ämber kaasas. Peagi leidsin vimmaparve üles. Passis teine 2.5 meetrisel lõigul, voolu sees ühe põhjakõrgenduse (kivi?) taga. Näitas ennast aegajalt - kerge puudutus - kuid ära võtma nõustus ülimalt harva. Tegin vabatriivi, kergeid pidurdusi ja tugevaid stoppe ja siis lõpuks mingi hetk mindi liimile. Põhiliselt toitiski konkreetne stopp.

Olin linnas käies viis hõbedast kirpu ostnud ja nendega püüdsin. Kirbud olid sellised, kus tamiil läheb läbi kuuli ja sõlmed teed konksu varrele. Kuigi pakutav toimis, oli kirbu äär liiga terav ja nii jäin kahest kalast ilma. Üks siis kui teda läbi rohu kaldale vedasin, teine haakimise peale. Muutsin seepeale haakimist pehmemaks ja tänu sellele toimus ilmselt ka palju tühivõtte.

Kella kolmeni meelitasin neid. Aegajalt sain mõne kätte. Parv justkui alt ära ei läinud. Tundus, et mingit ülesvoolu liikumist ei plaanitud teha. Passiti lihtsalt all ja vahel ärrituti pakutava peale. Vahele viskas särge ka.

Kokku sai kaasa võetud kaheksa vimba. Kaks tükki pääsesid kaldarohus minema. Selles mõttes oli üsna ebamugav koht, kus kala välja võtta. 50 särge ka veel lisaks. Kõik need ja eelmise kahe päeva kalad läksid Kõutsile, kes nüüd usinalt kala kuivatama hakkab. Pärast pidi Mihkel kõik pintsli panema. Loodetavasti on neil ikka piisavalt palju õllet :-)

Vesi 6 kraadi.

PS! Jõgede ristis ei toimunud ka täna mitte kui midagi. Imelik, väga imelik. Kala nagu üldse peale ei tuleks. Vaid need kes jaanuaris suurveega tulid on jões ja neid siis püütakse.