Vigala jõel, 03 aprill 2025

Neljapäevaks lubas suve. 16-17 kraadi. Lauspäikest. Selle peale arvas Peep, et forellid ei näri nii ilusa ilmaga ja otsustas särje/vimmapüüki harrastama tulla. Viimased korgiõnge püügid jäid tal lapsepõlve, seega piisavalt oli midagi uut õppida.

Lõuna paiku sättisime minema. Kuna eesmärk oli aru saada kuidas see püük toimib, siis esimeseks paigaks valisime madalama lõigu. Meetri sügavune sirge, kus särge alati saab ja vahel vimba ka trehvab. Hea koht harjutamiseks - saab vabatriivi lasta, pidurdada jms. Tekib mingi aimdus, mis töötab ja mis mitte.

Kaasa olime võtnud kolme erinevat sööta, mida päeva jooksul siis ka testida saime. Söödapommid teele ja peagi läks särjeralliks... tunnikene hiljem õnnistati esimese vimmaga. Pommitasin usinasti peibutust peale, kui sellest polnud abi. Vimb läks edasi, särg jäi.

Kusagil kahe paiku arvasime, et aeg on kohta vahetada. Minek sinna, kus vimb selgelt olemas, sügava serva. Kahjuks arvas läänetuul samal ajal, et nüüd oleks aeg tõsisemalt puhuma hakata. Kohale jõudes ootas meid ees juba selline tuul, kus mina oma Stella pärast muretsema hakkasin ja Peep oma rulliõngega pidi ikka mitu korda proovima, enne kui korgi õigele liinile sai visatud. Sain vist teise viskega ühe vimma ja peale 15 minutit piinlemist otsustasime, et see vaev ei ole seda väärt. Tagasi esimesse kohta.

Järgmist tüüpi sööt vette. Peep otsustas samal ajal, et miks ainult kalad saavad süüa... ja kukkus lõunatama. Ma loopisin ja tõmbasin ketti särge. Esialgu nosis kamraad rahulikult, aga kui vimma välja võlusin, saadeti võileib poolikult kotti tagasi :-) Ei olnud tolku sellest, et kahekesi püüdsime, ega ka sellest et peibutust peale uhasin - vimmaparv kulges ikkagi edasi.

Tunnike hiljem sain neljanda vimma ja veel tund, kui tuli viies. Kõik sellised ükshaaval tilkumised. Ei hoidnud parve kinni ükski meie kolmest erinevast söödast. Ilmselgelt kui ikka põhjas selget puhkepeatuse kohta pole, siis vimb sinna passima ka ei jää. Aga vähemalt särg jäi paika ja igav meil ei hakanud.

Kella seitsmest kuulutasime väsitava päeva lõppenuks. Nagu Peep kommenteeris - tegemist on ikka päris sportliku püügiga, muudkui loobi ja loobi, selg on väsinud, lihtsalt puhata ei lasta :-)

Mul kokku 70 särge ja 5 vimba.

Nüüd hakkab ilm külmemaks minema. Ilmselt pidurdab see ka veealust elu. Veetemperatuur oli täna Vigala harul 9.1 ja Velisel juba 9.9 kraadi. Siit edasi algab jahtumine...

Märtsi päevitamine, 31. märts 2025

Tänaseks lubas päikest, 16 kraadi sooja ja tuuletut (kerge lõunatuul) ilma. Märtsi lõpus! Sellist ilma ei saa ju raisku lasta ja nii sättisin ennast kella poole kaheks samasse paika, kus pühapäeval vimmad üles olin leidnud.

Jätsin peibutussööda maha - miks peaks heasse püügikohta viidikaid meelitama. Ämber, ritv, jope... kand ja varvas ning peagi lendas kork vette. No mida palavus! Päike paistis otse näkku ja küttis hoolega. Vaikselt hakkasin asju seljast maha võtma. Lõpuks lendas ka t-särk kus seda ja teist. Vägisi tuli meelde see lugu, kus tuul ja päike vaidlesid, kumb suudab mehel ennem riided seljast saada :-)

Algus oli üsna vaikne ja triivid jooksid tühja. Siis tuli alla särg ja koheselt hakkas ka vimb ennast näitama. Järgmise tunni jooksul tulid üsna ühtlaste vahedega 6 vimba kaldale. Kala oli sedapuhku kolinud kaugemale, teise kalda alla ja sealt tema võtma saamine olid probleemne. Pidurdamiseks oli kaugust liiast palju; lihtsalt triivide peale ennast näidati kuni lõpuks justku järgi ujuti ja keset jõge tehtud pidurduse ära vajutati.Pidu kestis kella kolmeni ja siis algas siesta nii vee all kui kaldal. No nii palav nagu oleks suvi käes! Kõiksugu tiivulised sädistasid ja inisesid. Selline tunne nagu oleks mai keskpaik.

Tunnike läks päris vaikselt, siis särg korraks ärkas. Või siis tuli alla... Vimba ta aga ei aktiveerinud. Too oli endiselt platsis, sest mingite aegade tagant endast märku anti, kuid võtuks ei läinud.

Kella viiest tuli suur pilv peale ja jahutas nii õhu kui ka igasuguse aktiivuse vee all. Passisin tunnikese ja kuna oli näha et paari tunni jooksul enam päikest ei näe, pakkisin asjad kokku

Tulemuseks 6 vimba, 18 särge. Vimma sort päris ilus, neli tükki 600-700 vahel. Kaks olid tavalised poolekilosed. Hõbedase kirbuga.

NB! Tunne oli küll selline, et seesama parv passib seal ühe kohapeal ja ootab. Alt lisa juurde ei tule; vahel harva teeb karbi lahti.

Igaljuhul märtsis ma enne päevitanud polnud. Mäletan, et kunagi Kasaril üks venelane jääpeal püüdes ülakeha paljaks kooris ja päikest võttis. Ma nüüd sama siis märtsis teinud (mis sest et jää vaid külmkapis on :-), linnukene kirjas! Ulmeline ilm. Kliimasoojenemine.