Kohale jõudsin veerand kaheteistkümne paiku ja lähenesin jõele jälle valelt poolt kaldast. Autojälgi ees polnud ja ka jääl polnud keegi vahepeal käinud. Jää oli kolme päevaga umbes 3 cm paksenenud ja lume all olnud vee enamasti ära külmetanud. Hulga mõnusam oli tatsata.
Alustasin madala servast, kus loodipilt oli esimeses kahes augus täiesti tühi. Alles kolmandas tulid esimesed "maod" ekraanile. Kammisin kokku umbes viis auku läbi ja sain vaid nuru ning särje. Vimmast ei kippu ega kõppu.
Teiseks püügikohaks valisin salualuse tsooni. Seal oli ekraanipilt tunduvalt lubavam, aga peagi selgus, et tegemist oli nuruparvega. Nood ja ka kiisad olidki täna ainukesena natukenegi aktiivsemad liigutajad, teised liigid olid kuidagi väga unised.
Unna sain ka sisse. Lipu ka lehvima ja kenasti ketta tamiilist tühjaks jooksma. Kuna pole enam aastaid suitsumees, siis ununes tõdemus, et võtu järel pane sigaret ette ja selle ära tõmbamise järel haagi... kiirustasin liialt, haakimise järel oli korraks raskus otsas ja siis kukkus ära. Teist korda lipp ennast püsti sirutada enam ei viitsinud.
Mõllitamine oli sellise ilmaga ikka väga ebamugav. Kuna mulle meeldib paljakäsi püüda, siis näpud pidevalt külmetasid. Mängisin enamasti kordamööda erineva käega, samal ajal teist kätt taskus soojendades. Nii hull veel polnud, et kindaid püügi ajal kasutama hakata. Puurides ja asukohta vahetades küll.
Kella kolmest tulin maha. Kokku 9 nurgu, särg, ahven ja kolm kiiska. Võtvat vimba üles ei leidnud.
PS! Tee oli vahepeal korralikult lund täis tuisanud, aga Mazda ronis sellest kenasti läbi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar