Esiletõstetud postitus

laupäev, 17. jaanuar 2026

Pärnu jõel, 17. jaanuar 2026

Laupäevaks lubas jälle pisut tuulisemat ilma, lõunakaare iilidega. Kaheksa kraadi külma. Pilved, pilved, pilved. Natukene kahtlesin, kas minna või mitte, viimased päevad olid ju üsna tühjad olnud. Lõpuks ikkagi läksin.

Jää peale jõudsin umbes poole 11 paiku ja sättisin ennast joonelt poi tsooni. Lood näitas kala all ja otsustasin jonnakalt passima jääda hoolimata kalade ükskõiksusest pakutava vastu. Olin vast üle tunni ühe ja sama augu peal. Umbes poole tunni järel eksis üks vimb ära - sain uue ridvaga ristsed tehtud:-) Kuldse kirbuga. 

Veerand tundi hiljem põhja ligidalt üks väike krõps ning järgmisel mängitamise ringil pandi selline litter, et nooguti käis 45 kraadi alla ja siis inertsist hooga sama palju üles. Otsa ei jäänud ja hoolimata pikast meelitamisest ning kirbu vahetamisest uut reaktsiooni ei tulnud. Võtt oli hõbedase kirbu peale.

Selle ajaga puges külm korralikult naha vahele. Otsustasin selle peale põõsa augu ja oja vahelist ala kammida. Kaua ühel augul ei istunud, kui võttu polnud ja kala all ka ei näidanud, liikusin edasi. Distantsid olid aga nii väikesed ja ka puurimine ei teinud soojatunnet sisse, nii otsustasin pikema jalutamise teha. Suundusin leppade rajooni.

Eile oli seal ühel augul korralikult kala näha, täna võtsin samasse kohta istet. Paik paarkümmend meetrit tavaplatsist ülesvoolu ja pisut teise kalda poole. Lood maalis koheselt ilusa pildi, kuid kala...

Kell pool kaks hakkas lõpuks midagi juhtuma. Esmalt särg, seejärel kolm vimba. Mõnda aega vaikus, nii et igavusest kõrvale, 5 meetrit ülesvoolu ühe uue augu tegin. Sain tollel vaevu kirbu põhjast üles, kui kala taga. Plehku pääses. Seejärel natuke vaikust, jõudsin vahepeal vimmaaugul uuesti uurimas käia ja tagasi tulla... ja siis lajatati põhja ligidalt korralikult. Kala jäi otsa ja kohe aru saada, et vimb see pole. Väsitasin tolle kenasti auguni, siig selline 600-700 sajane vahtis august vastu, kui järgmise sööstu ajal koos kirbuga minema pani. Mismoodi see tamiil katki läks, sellest ei saanudki aru. Nagu kuhugi jäätüki taha kinni ka ei jäänud.

Vimma auk hakkas uuesti tööle poole kella kolme paiku. Tükk aega tahtis meelitamist, aga vaikselt ja järjekindlalt tilkus lisa. Huvitaval kombel toimus käima minemine ka seekorda särje võtu järel. Kestis võtt enam-vähem kella kolmeni, peale seda jahtus jälle maha.

Kolme ja nelja vahel paar võttu sain veel juurde. Nurg, vimb. Peale hõbedase kirbu kaotamist püüdsin kuldsega. Üldiselt tundus, et värvil miskit vahet polnud. Siia augul ei toimunud enam ka midagi ja kell neli panin asjad kokku.

Kokku 12 vimba, 2 ahvenat, 1 nurg. Kaks siia võttu ka veel lisaks. Oluliselt parema tundega päev kui paar eelnevat.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar