Esiletõstetud postitus

pühapäev, 30. juuni 2019

See juhtus jälle, 29-30. juuni 2019

Küll need noored võivad ikka magada. Majas algas elu alles poole üheksa aegu. Ja veele kolisime millalgi poole kümne paiku.

Väljas selline tore kalapüügi ilm. Pilves. Soe. Tuul ka veel väga tugev polnud. Võtsime suuna põõsa augu poole, tehes kümne sirgel kohustusliku trollimise. Merikat polnud kodus:-) Ilmselt ei ole ta seal ka järgmised kakskümmend aastat, aga ikka kavatsen seda 200 meetri pikkust lõiku iga kord trollida:-)

Edasi juba väikest haru pidi põõsa augu poole. Majadest olime juba möödas, kui korraga kõrv mootoris hääle muudatuse registreeris. Käsi automaatselt gaasi maha keeras. Järgmisel hetke juba suitsu nägin. Ruttu süüde välja, kui samal ajal esimesed õlitilgad piki mootori jalga vette hakkasid tilkuma. Jälle sama jama mis mai kuus. Krt. aru ei saa, mis ja milleks toimub. Ja sama jama juba teise mootoriga. Oleks siis pikalt punn põhjas sõitnud, aga ei - pöörded olid seekord nii 90% peal.

Viis minutit ootust. Seejärel käivitus ja vaikselt tiksusime edasi. Suur õlilaik jäi selja taha. Kogu see jama vajutas pitseri kogu päevale. Põhimõtteliselt julgesin gaasi vajutada alles õhtul maha tulles, kodusirgel...

Kella poole kaheteistkümneni tuterdasime põõsa augu territooriumil. Enamasti oma kümne augus. Ainukeseks tulemuseks oli selle aja jooksul üks ahven. Võtte ka polnud. Harril ka. Ja ega ka teistel paatidelgi midagi ei tundunud olevat. Kui ma õigesti aru sain, siis osad olid lausa varahommikul kohal olnud.

Ennelõunal tiksusime mere poole minema. Punase maja alla, kus punase poi juurest valvahaugi esimese viskega välja meelitasin. Paar ankrupaika veel samas kandis, millest ühe tulemusena avastasin peale jigi kinni jäämist ja selle päästmist korraga kätel õli. Lant oli mingi õlise asjaga koos. Ei tea kas keegi on mingi mootori sinna pudistanud?

Kella ühe paiku hakkas tuul tõusma ja kulgesime tagasiteele. Põõsaaugus peatusime. Tunniks. Üks korralik pauk... ja tiksusime edasi. Trollisime kuni diivani auguni!!! Seda on ju haigelt palju - tervelt  8 kilomeetrit, proovisime seal paaris ankrupaigas ja .... tiksusime tagasi põõsa auku. Ehk siis teine 8 kilomeetrit otsa. Peale seda olime vist näost trollid:-)

Väikest haugi palju. Tindi värvi jesset ei tasunud üldse otsa panna, sellega sisuliselt ei olnud võimalik trollida... Oleks siis sort normaalne olnud, ei... otsustasime võistelda, et kes saab väiksema. Ma vist võitsin.

Harril eriskummaline juhtum ilusa maja rajoonis juhtus. Lood näitas latika parve ja umbes samas kohas käis ankrumehe ridvast pauk läbi ja ... nöör lõtvus. Keris siis mees nööri paati ja avastas et nööri otsas tross alles. Vaatab trossi, sellel lõks korralikult kinni. Lant aga läinud. Kuidas? Copperfieldi trikk?

Ühtegi korraliku kala ei saanud. Päikest see-eest aga kuhjaga. Kella seitsmeks olime põõsa augus tagasi ja peksime selle tsooni segamini. Üks väga ilus pauk. Üks haugi punn. Ja lõpuks ka üks napilt mõõdus koha. Lisaks saime endale uue sõbra. Üks tropp soomlane tuli kahe väikese lapsega ja parkis täpselt meie visketsooni, vaevu kahekümne meetri kaugusele meie paadist. Seletamise peale midagi ei juhtunud; kasutasin oma kaks soomekeelset vandesõna ka ära, aga sellest polnud ka tolku. Lõpuks viskasime nöörid ühe lapsega nööriga risti ja tegime köietõmmet. Vägisi tuli meelde, kuidas Jaanus omal ajal Lappis ühele aerutajale, kes spinfluga püüdjatele liialt lähedale otsustas sõita, oma tinarakenduse paati viskas ja too seejärel hooga aerudele valu andis...

...

Päeva lõpetasime trollides koju. Harri sai ka oma mõõdukoha kasti. Kell kümme tulime sauna ära.

...

Kõuts ja Mihkel raporteerisid kollhaugidest. Suurim lausa kahe kilone. Mõned punnkohad. Lisaks olid nad peedist pesumasinale trumli teinud....

...

Kell üksteist helistas Spinner ja tõestas seda, et me kala püüda ei oska. Neil oli kahe paadi peale kümme koha, suurim 6.25 kilo ... peale seda lauset vajutasin oma mobiilis igaks juhuks punast nuppu:-) Loo moraal - kusagil kala alati võtab!

...

Pühapäev tegime veel kiire 4 tunnikest, enne kui laeva peale startisime. Ilm oli ideaalne - pilves, soe, tuul maas. Hiljem küll päike natukeseks välja tuli. Kõik nagu olema peaks. Tulemused aga samad, mis eelmisel päeval. Punnid, punnid, punnid.

Selleks korraks siis kohapüügiga ühel pool. Suvel ma siia endiselt tagasi ei kipu - liiga palav, liiga pikad päevad ... Püügi mõttes mõttetu reis, seltskond aga see-eest lõbus ja tore.

Lappi reis kohe kohe ukse ees, nüüd vaja landid kokku pakkida.





4 kommentaari:

  1. Tegelt oli meie paadi suurim 6.85 kg. Lisaks veel 2.75, 1.88, 1.71, 1.6, 1.4 ja veel paar kilo kanti kala. Teisel paadil lisaks 3.16 ja veel üks kilone.

    VastaKustuta
  2. Pühapäeval saadi veel 2.7, 2.8, 3.22 kg + hulk väiksemaid 1 ja 2 kg vahel kohasid. Lisaks sai üks paatkond täpselt 10 kg haue. Areneda tuleb, Rain, areneda :)

    VastaKustuta
  3. Kas meil käib iga kord väikseima kala võistlus. Tuleb tunnistada, et selles oled osav küll jah ;)

    VastaKustuta
  4. Täna (meie reisi viimasel päeval) sai meil üks paatkond veel trollinguga 6.05 kg koha, ja teine 2.22 kg. Lisaks mõnedele väiksematele 1-2 kg vahel kohadele.

    VastaKustuta