Vigala jõel, Rumba all, 03. veebruar 2025

Terve jaanuar on olnud selline, kus veetase Vigala harul (ja ka Kasaril) on kevadiselt kõrge. Terve kuu. Uskumatu. Vahepeal tuli tase paarkümmend sentimeetrit alla ja siis ronis jälle eelmisele kõrgusele või kõrgemalegi välja. Ja ka veebruar algas samasuguselt.

Nädalavahetusel käisime kambakesi Kloostris torni otsas horisonti vahtimas. Heinamaad on kaugele kaugele üle ujutatud. Silla alt mahub jõgi nibin nabin läbi. Vool metsik. Huvitav kas sellise pika kõrgvee peale on ka kevadised kulgejad merest vaikselt jõkke trügimas? Ajaliselt on muidugi hirmus vara veel.

Täna hommikuks taandus Kasari veetaseme näit +160ni ja nii läksin pealelõunal olusid uurima. Rumba alla. Kääru alumisse otsa. Umbes samal ajal lahkus kääru teisest otsast üks püüdja, andes sellega märku, et midagi head vist oodata pole.

Kolm tonkat. Kella 13st-16ni. Kaks varustatud poolakate, üks söödakorvi ja kärbsevastsetega. Ilm pilves ja hall. Paar kraadi külma. Üllataval kombel oli vesi üsna puhas. Sodi jäi ikka väga vähe liini peale kinni. Ei tea kas kuu aega kestnud kõrgvesi on kogu prahi lõpuks Matsalusse viinud :-)

Kaks võttu. Mõlemad ülemise tonkaga (ussid). Esimene umbes poole kahe paiku. Paar korda nöksatas, siis sain tina lendu ja ridvapitsi õõtsuma. Haakimise järel kena raskus taga. Tuli ilma suurema võitluseta välja. Nii pool kilo pluss luts. Lasin ta oma asju edasi toimetama...

Teine võtt umbes tunnike hiljem. Jälle selline udupeen nökerdamine. Sedapuhku jäeti aga pooleli. Uss oli korralikult ära äestatud. Ilmselt ka lutsupoiss.

Teiste ritvadega ei toimunud üldse midagi ja nii olin kella neljaks juba üsna tüdinenud ning astusin minema. Saagiks siis 1 luts ja 1 kalda seest veest leitud ridvahoidmise hark.

Nüüd läheb külmemaks, aga need prognoosid on sellised, mis kandvat jääd küll jõele ei tekita. Liiga vähe kraade lubab. Talvepüügita talv. Pask.