Talveretk Soome, 22-24. veebruar 2025, vol. 2

Hommik algas hümniga. Urmase patriotism vajas välja elamist. Mis sest, et ta ise on pooleldi soomlane:-) Toimetasime pikalt ja aeglaselt ning alles poole üheteistkümne paiku tatsasin jääle. Ain peagi järgi, teised läksid eile leitud kaljusid uurima.

Üks eilsetest undadest oli jäänud ussiga vette ja selle otsa oli kiisk roninud. Teised unnad olid puutumata. Nagu ei olekski siin haugi. Või koha. Või mis iganes.

Kui Ain kohale jõudis otsustasime kõndima minna. Miski 1.3 kilomeetri kaugusel olid kaks saart, need vajasid uurimist. Kulgesime sinna vahepeal prooviauke tehes. Poolel distantsil tulid järsku vastu miskid kivid. Keset järve. Loomulikul uurisime ka nende äärsed läbi.

Paarsada meetrit enne saari leidsime lõpuks paiga kus nooguti otsustas liigatada. Alguses miski kiisk triblas, siis kerge nöks ja täiesti must ahvenapoiss ronis august välja. Ain sai kõrvalaugust ka kellegi võtu, aga seda välja meelitada ei õnnestunud. Rohkem selles paigas meid kalavõtuga ei õnnistatud.

Järgmine peatus oli juba saare ümbruses, kus proovisime edutult kahes erinevas tsoonis. Peagi oli selge see, et kaugel eemal olevad paigad ei pruugi alati paremad olla. Nii saime pool tundi hiljem tagasiteele asuda. Esimene jahtumispeatus pakkus Ainile lõpuks kala. Ja ka teise. Mustad ahvenapoisid. Ja jälle ei pakutud meile jätku. Lood ka midagi ei näidanud. Ilmselt oli kahe kala parv :-)

Rohkem tagasiteel midagi ei toimunud, kui välja arvata see, et uudistasime ühte kohta veel, kuhu oli jääpeale korralik kivi tassitud. Kes selle kaugelt kohale oli tassinud ja miks sellest aru ei saanudki. Kala seal ka polnud.

Undade juurde tagasi jõudes varustasime need kõik värskete söödakaladega. Ain sättis ennast seejärel mökki minema. Mina kammisin veel kõrkjaääre põigiga läbi ja konstanteerisin lõplikul seda tunnet, mis juba esimese päeva õhtul oli tekkinud. Siin ei ole kala!

Teiste kommentaarid päeva kohta.

Sulev. "Täna oli selline pidulik päev. Loodus oli sama ilus, aga sompus ilm rikkus natuke pilti. Mulle meeldis kaljumäe otsa ronimine, avastasime sealt vaadates teile uue huvitava järve (NB! mida me ei proovinud!). Ja köögitoimkond oli ka tore"

Ain: "Päev päevalt aina paremaks (kes?). See on hea, et mikroahvena saamiseks tuleb ikka korralikul samme koguda ja vaeva näha. Pisema kiisa rekord sai ka tehtud"

Urmas: "Kõigile ju meeldib, jääme siia mitmeks nädalaks. Ega me homme ära ei lähe."

Tõnu: "Oli tore ilm. Esimene päev kui ma ei pidanud kala püüdma. Olen aru saanud et selles järves ei ole seda. Piirdusin matkamisega".

Sellega võib reisi kalapüügi osale joone alla tõmmata. 

Nüüd aga pidu - elagu Eesti!