Teisipäevaks lubas sooja ja tuuletut ilma. Otsustasin üle pika aja oma Stella välja otsida ja natuke aega jõe ääres konnata. Alustada tahtsin sügava servast, et käsi kalaseks ära saada ja peale seda plaanisin madaliku läbi kammida, eesmärgiga leida sealt mõni "auk" kus kala puhkab.
Hommik oli udune. Tegin kiire trenni ja kella kümne paiku maandusin kohale. Selleks ajaks hakkas vaikselt udu laiali minema ja päikesekreem tuli ruttu kotist üles otsida.
Algus oli üsna vaikne. Esimese kümne triivi jooksul keegi korra puudutas pakutavat, kuid ära ei võtnud. Vajas ikka pikalt meelitamist, aga siis sai ta üles ärritatud ja kiire neljane seeria oli tõsiasi. Vimb ilusas suuruses. 600-700 vahele. Istus täiesti voolu sees, teise kalda all. Huvitaval kombel on tal selles tsoonis kolm erinevat kohta, mille vahet see parv päeva jooksul pendeldab.
Käsi kalane oli aeg avastusretkele minna. Lõik mille ette võtsin oli paari aasta eest küll läbitud, aga mitte just liiga põhjalikult. Seekord kammisin kolmsada meetrit ülesvoolu oleva ala meeter-meetri haaval läbi.
Alustuseks kohe esimesest kohast kolm vimba, aga sealt olin ma neid ennegi saanud ja jätsin ka selle parve rahule. Edasi. Järgmised 100 meetrit oli selline 1.2-1.5 meetrit sügavust. Sirge keskel vähekene sügavam ala, äärtes madalam lõik. Keegi oli seal ka proovimas käinud. Palju pilliroogu, nii et mõnes kohas mõttes soovisin, et vimb siit ei tuleks - sealt tema väljavõtmine oleks olnud rist ja viletsus. Tulemuseks särjed ja turb. Vimmavõttu ei näinud.
Seejärel läks madalamaks. Sügavused 1-1.2 meetri vahel. Paar huvitavat "auku" kus vool oli üsna vaikne. Vahele sellised kiiremad, meetrise sügavusega ja kitsamad lõiku. Paar suurt kivi kaldal andsid aimu potentsiaalsetest puhkepaikadest vee all. Üks vimmavõtt, mis kahjuks otsa ei jäänud. Üks ca kilone turb, kes läks koor kirbuga (kuldne), mõned särjed.
Selleks ajas küttis päike juba täiega ja keskpäeva tunne tekitas arvamuse, et kala sel ajal ei pruugi ka liikuda. Seega ka mitte võtta. Otsustasin praadimise lõpetada ja istutasin endale pähe mõtte, et mingi õhtu peaks selle madalama osa kaks sügavamat "auku" uuesti läbi käima. Kui ka vimba ei leia, siis kena turva otsa sattumine oleks üsna tõenäoline.
Kokku 7 vimba, 9 särge, 2 turvapunni.
...
Õhtul kella poole kuue paiku tegin tunnikese Vigala kärestikul. Õnnestus näha ka Keskkonnaameti kontrolli. Kenad ja viisakad naisterahvad. Edu neile!
Kärestikul elu veel ei ole, kuigi veetaseme ja temperatuuri (9.3 kraadi) järgi nagu juba võiks hordid ülesvoolu murda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar