Viimane päev, 15. mai 2018

Esmaspäev tekitas sellise tunde, et hakkab vist aitama küll. Teisipäeva hommikul tegelesime juba praamipiletitega - otsus oli sündinud, kolmapäev enam ei püüa ja läheme varasema laevaga koju.

Hommik selline nagu ikka. Juba ärgates väljas soe päike. Mootor pakkus käivitades sedapuhku äreva hetkel, lüües korraliku suitsupahvaku üles. Midagi oli valesti. Tõstsime kaane maha ja uurisime olukorda tähtsa näoga. Peale õli kontrolli tuvastas meie professionaalne tehniline team, et kõik on korras. Kaas peale tagasi ja kontrolliks üks väike tiir koos kiirendusega. Kõik toimis. Osavate näppude klubi, mis muud...

Läksime peale ära. Mootor sõidu ajal rohkem mingeid erroreid sisse ei visanud. Kella veerand üheteistkümneks olime lõpuks mere ääres.

Püük algas Tõnu agressiivse katsega täna kõik kalad veest välja rebida. Esimene peatuspaik, tal kolm kala otsas, mul vaid üks. Teine ankrupaik andis sama tulemuse, mis eile - null, koma null. Miks selles lõigus kedagi ei ela?  Kolmandas püügipaigas läks aga andmiseks. Alguses eriti paarimehel. Vaikselt keriti üles laul sõnadega: "esimene koll käes, teine käes, näe juba kolmas, aga sul ei miskit". Võtsin siis ka hoo üles ja kukkusin laulu vaigistamiseks samuti hauge paadini vedima.

Eelmiste päevade tumedad toonid olid täna põlu alla sattunud. Näris täiega kiirabi. Proovisin huvipärast muud toonid ka läbi, peale kiirabi vaid väikese musta peale kala ennast näitas. Haisulandid said päris palju mänguaega, aga tolku sellest polnud. Arvan, et see aniisi lõhn, mis neil sees, on lihtsalt liialt agressiivse iseloomuga. Midagi pehmemat, näiteks värske kurgi lõhn võiks kevadisele haugile sobida.

Kui mingi aeg püügipaik jahtus, läksime viskepikkuste kaupa allavoolu. Pea igas peatuses toimus midagi, aga parimaks sai ikkagi see teine poi. Sealt lõpuks ka selle reisi suurim välja tuli. Relaxi kiirabiga, üsna kaugelt otsa kargas. Pikalt väsitamist, paadi alla trügimise katsed ... ja lõpuks ta kahvas oligi. 7+ kilone haug. Kõhna kui soolikas. Paadis hommikust peale kostnud "laul" lõppes kui lõigatult... Peale landi eemaldamise operatsiooni läks kala vette oma asju edasi ajama.

Sama poi juurest sain ka kõige ogarama haugi - neli korda võttis ja siis otsa jäi. Ikka nii et võtt, haakimine tühja, üks pööre vändaga, võtt, haakimine tühja... Niimoodi neli katset, polegi nii naiivset kuju enne saanud:-) 2+ kilone "koll" oli.

Ennelõunane püük lõppes korraliku laine saabumisega pisut enne kella kahte. Minema trollides  saime kumbki veel ühe kala, aga nende väljavõtmine veest oli juba katsumus. Laine hakkas vaikselt tagant sisse pressima....

Hommikupooliku skooriks jäi mul 12 kala (18st  rabamisest). Suurim siis 7+, teine 4+ kilo. Kolmeseid kamaluga. Kui eelmistel päevadel oli haug kinnise suuga rünnanud, siis täna võtud oluliselt agressiivsemad ja konkreetsemad. Päris mitu head laksu sain paadi alt kätte. Tõnu algedu sulas lõunaks lõpuks ära ja tulemuseks 16st haugist 9 kätte. Põhitegijaks mõlemal kiirabi värvides relax.. Lisaks üksikud kalad veel kollase relaxi ja väikese musta KP baitsiga.

...

Päevane latikapüük ei andnud midagi. Üritasime alguses suurel jõel, kuid tuul segas nii palju, et lõpuks saare taha peitu läksime. Seal aga... ok, Tõnu ühe paarisaja grammise sai, aga suur kala ei liikunud üldse.

Kella seitsmeks tõmbas tuule maha ja läksime õhtusele tiirule. Merel veel päris korralik laine, jänes peal. Kuidagi saime ikka kohale ja ankrusse. Polegi nii suure lainega püüdnud, pidin püüdmiseks paadi keskele kolima, muidu virutas vett sisse. Kõikus ikka jõhkralt.

Tegime sama lõigu läbi, mis hommikul. Tulemus selline, et kui hommikul ründas haug konkreetselt, siis mida õhtupoole, seda pirtsutavamaks võtt läks. Samuti käis kala suurus selgelt alla. Hommikused kolmesed asendusid kilo-pooleteise kilostega. Aga togis pidevalt ja tegevust jagus.

Õhtupooliku jooksul mul 15 kala otsas käis, aga neist vaid 5 paadini tuli. Tõnu kahest võtust ühe ära realiseeris. Suure lainega ta ilmselt väiksemaid võtte ära ei tunnetanud. Lantidest kaldus tulemuslikkus rohkem väikese musta poole kaldu, kuid lante vahetades toimis ka kiirabi. Lisaks paar kala musta-valge-punase relaxiga tuli. Teised toonid ei toiminud.

Kella üheksa paiku muutus võtt üsna olematuks ja trollisime minema. Tulemuseks veel üks koha konn ja Tõnul üks ära pudistatud 1+ kilone koha.

Kõik selleks korraks. Haugipüügi isuga on nüüd küll pikaks ajaks ühel pool.

...

Reis kokkuvõtvalt.

Suvi tuli ikka jube tormakalt vastu. Sellist ilma kevadel, kus 7 päeva jutti päevitada saab, ei mäletagi. Viimastel päevadel linnas temperatuur juba 29 kraadini tõusis, õnneks oli mere ääres jahedam. Lahkudes veetemperatuur 13 kraadini jõudis. Seda meres. Haug kõik puha kudenud, terve nädala peale vaid üks marjakala otsa jäi.

Lantidest tegijamad lisatud pildil. Paremini toiminud vasakul, vähem produktiivsemad paremal pool. Ülemine rida Tõnu oma - Relaxi kiirabi, Relaxi roheline, Wake mootoriõli, Wake vale mootoriõli, kollane Relax.  Alumised minu omad - must KP baitsi, väike must KP baitsi, Relaxi must-valge-punane, Relaxi kiirabi,  rohekas KP baitsi.

Kogu action käis kahe punase poi vahel. Traditsiooniline punane maja vedas täiega alt, kuigi seal kõrval olevas rohus oli kala kõvasti. Jõe peal sisuliselt ei püüdnudki - kui ikka 28 grammiga püüda ei saa, siis "sangpommi" heitmise võistlusel ma osaleda ei taha. Koha tundus ka meresuudmes olevat - trollides ikka vahel lõi otsa. Arvestades seda kui vähe me trollisime, siis...

Suurimad kalad. Mul 7+ kilo haug, 4+ kg kalu üle mitu, latikas vaid 1.7+, koha 1.6 kg; Tõnul haug 4.9 kg, koha 2.2 kg, latikas 1.6+ ja tema uus turva rekord (Ain hoia nüüd alt!) - 252 grammi!

Ülimalt lahe puhkus oli! Pikkus täpselt paras, et isu täis püüda.

Päev mil sai küll, 14. mai 2018

Ega me hommikul just varased polnud. Nii poole kaheksa paiku sai silmad lahti tehtud ja veele minek võttis aega. Pikk ärkamine lihtsalt. Igal juhul startisime pisut enne poolt kümmet mere poole. 25 minutit täisgaasiga päevitamist ja kohal. Esimese poi juurde.

Igapäevase ja järjepideva päevitamise tulemusena lõppes nüüd ametlikult Tõnu tranformeerimise protsess - kangekaelsest valge rassi esindajast oli saanud päikese mõjul midagi muud:-) Ega ma ise vist parem välja ei näe, peeglit on juba paar päeva üritatud vältida:-)

Ilm nagu ikka. Välja arvatud tuul, mis oli keeranud läände ja puhus õrnalt vastuvoolu. Nii nõrgalt, et tekitas veele kerge katuse ja andis võimaluse põhjareljeefi korralikult lugeda.

Esimene vise musta KPga ja ... olin juba lõpetanud kerimise, tegin inertsist kaks tirgutamise tõstet, ning keegi laksas tugevalt. Otsa ei jäänud, aga milline algus. Järgnes Tõnu "hetk"- kolm võttu ja kolm kala pudises otsast. Rohelise relaxiga.  Ma jätkasin jonnakalt selle värvi vältimist ja proovisin teisi toone. Esialgu tulutult.

Teine ankruplats sai viskepikkuse võrra allavoolu. Seal kedagi ei elanud. Kolmas veel viskepikkus edasi. Algas kõik kuidagi mitte midagi ütlevalt. Mul täiega vaikus, Tõnul neljas võtt paadialuse  lajatusega. Otsa ei jäänud. Panin oma landi samale trajektoorile ja sain samast kohast ka laksu, kala korraks otsas ja ära pudises. Panin uuesti samale liinile ja kala uuesti laksas. Kena sõit, pikalt ja kangekaelselt punnitas vastu. 4.2 kilone haug. Uue väiksemat tüüpi musta KP baitsiga. Uskumatult elavaloomuline. Tõnu muidugi selle kala enda omaks luges - ta olla giidiks olnud mulle:-)

Järgnes 20 minutit täielikku actionit- võtt siit, võtt sealt. Paar haugi paadini sai toodud, kolmesed poisid, täkku täis... Tõnnil ka võtte palju, kuid kõik täna millegipärast plehku said. Mingi hetk ankrupaik jahtus ja tõmbasin paadi ankruga lohistades edasi.

Järgmises peatuses paar konna. Tõnu sai käe valgeks. Seejärel teise kaldasse, kus kõik järgnes sama meeldivas rütmis - võtt siit, võtt sealt. Mitte just ketti, vaid parajate vahedega, et igav ei hakkaks. Täna esimest korda see aasta tundsin, et hea kui kalad konksu otsast plehku said:-)

Viimase punase poi juures saime korduse varasemast actionist, kuigi selleks ajaks oli tuul juba lainele jänese tekitanud ja püüd ebameeldiv oli. Peale seda otsustasime, et meile aitab tänaseks sellest haugist küll. Kell oli pool kaks ja otsustasime kodupoole trollides liikuma hakata. Ega see meid haugidest päästnud - kahe poi vahel kahe peale veel viis kala otsas käis:-) Trollisime kuni punase majani välja.

Peale kella kahte suundusime mökki. Mul oli selleks ajaks olnud 29 kala otsas (sama palju kui üleeile terve päeva jooksul). 11 tükki käis paadist läbi. Enamus 2.5 + kalad. Vaid üks oli kilone konn. Tegijateks kahes suuruses KP baitsi mustad toonid ja must-hõbedane-punane relax. See oli silikoon oli päeva üllataja - leidsin selle kastist üsna lõpu poole ja toimis väga resultatiivselt. Paar võttu sain ka tindi värvi KP baitsiga.  Haisulandid aga täna ei toiminid.

Tõnul sama aja jooksul 17 kala otsas käis, paati 5 toimetas. Täna siis mul realiseerimise protsent üllataval kombel parem. Tõnul võtud enamuses rohelise relaxiga. Paar võttu ka vale õli ja musta-hõbedane-punane relaxiga.

Fileerimisnoa nüristamiseks võtsime kahepeale viis kala kaasa. Plaan oli küll kolme haugiga piirduda, aga kaks tükki näris trollides ennast niimoodi otsa, et vabastades neist eluslooma poleks saanud.

Igaljuhul sai meil mõlemal selleks päevaks haugist siiber ja õhtuks tagasi tulla ei plaaninud. Järgnes linnavisiit, seejärel paaritunnine katse silda parandada. Lõppes see sellise seisuga, mis oli kehvem kui alustades. No ma süüdistan selles kõiges juhiseid - nood olid, et võtad vanad poldid välja, paned uued sisse ja tehtud. Tutkit. Kogu kompott oli nii ära väändunud, et ei saanud kuidagi paika. Lõpuks lõime käega ja läksime latikale.

Latikat va limaslooma polnud aga kodus. Ühe konna sain kätte, üks normaalne pääses plehku, aga üldmulje jäi väga nõrk - siin justkui poleks neid sellel aastal. Veetemperatuur ka juba üle 12 kraadi - suvi mis suvi, peaks vist juba kohta sisse söötma.

Homme uus suvepäev ees ootamas. Lubab pea kolmkümmend kraadi ära teha.