Viimane päev, 15. mai 2018

Esmaspäev tekitas sellise tunde, et hakkab vist aitama küll. Teisipäeva hommikul tegelesime juba praamipiletitega - otsus oli sündinud, kolmapäev enam ei püüa ja läheme varasema laevaga koju.

Hommik selline nagu ikka. Juba ärgates väljas soe päike. Mootor pakkus käivitades sedapuhku äreva hetkel, lüües korraliku suitsupahvaku üles. Midagi oli valesti. Tõstsime kaane maha ja uurisime olukorda tähtsa näoga. Peale õli kontrolli tuvastas meie professionaalne tehniline team, et kõik on korras. Kaas peale tagasi ja kontrolliks üks väike tiir koos kiirendusega. Kõik toimis. Osavate näppude klubi, mis muud...

Läksime peale ära. Mootor sõidu ajal rohkem mingeid erroreid sisse ei visanud. Kella veerand üheteistkümneks olime lõpuks mere ääres.

Püük algas Tõnu agressiivse katsega täna kõik kalad veest välja rebida. Esimene peatuspaik, tal kolm kala otsas, mul vaid üks. Teine ankrupaik andis sama tulemuse, mis eile - null, koma null. Miks selles lõigus kedagi ei ela?  Kolmandas püügipaigas läks aga andmiseks. Alguses eriti paarimehel. Vaikselt keriti üles laul sõnadega: "esimene koll käes, teine käes, näe juba kolmas, aga sul ei miskit". Võtsin siis ka hoo üles ja kukkusin laulu vaigistamiseks samuti hauge paadini vedima.

Eelmiste päevade tumedad toonid olid täna põlu alla sattunud. Näris täiega kiirabi. Proovisin huvipärast muud toonid ka läbi, peale kiirabi vaid väikese musta peale kala ennast näitas. Haisulandid said päris palju mänguaega, aga tolku sellest polnud. Arvan, et see aniisi lõhn, mis neil sees, on lihtsalt liialt agressiivse iseloomuga. Midagi pehmemat, näiteks värske kurgi lõhn võiks kevadisele haugile sobida.

Kui mingi aeg püügipaik jahtus, läksime viskepikkuste kaupa allavoolu. Pea igas peatuses toimus midagi, aga parimaks sai ikkagi see teine poi. Sealt lõpuks ka selle reisi suurim välja tuli. Relaxi kiirabiga, üsna kaugelt otsa kargas. Pikalt väsitamist, paadi alla trügimise katsed ... ja lõpuks ta kahvas oligi. 7+ kilone haug. Kõhna kui soolikas. Paadis hommikust peale kostnud "laul" lõppes kui lõigatult... Peale landi eemaldamise operatsiooni läks kala vette oma asju edasi ajama.

Sama poi juurest sain ka kõige ogarama haugi - neli korda võttis ja siis otsa jäi. Ikka nii et võtt, haakimine tühja, üks pööre vändaga, võtt, haakimine tühja... Niimoodi neli katset, polegi nii naiivset kuju enne saanud:-) 2+ kilone "koll" oli.

Ennelõunane püük lõppes korraliku laine saabumisega pisut enne kella kahte. Minema trollides  saime kumbki veel ühe kala, aga nende väljavõtmine veest oli juba katsumus. Laine hakkas vaikselt tagant sisse pressima....

Hommikupooliku skooriks jäi mul 12 kala (18st  rabamisest). Suurim siis 7+, teine 4+ kilo. Kolmeseid kamaluga. Kui eelmistel päevadel oli haug kinnise suuga rünnanud, siis täna võtud oluliselt agressiivsemad ja konkreetsemad. Päris mitu head laksu sain paadi alt kätte. Tõnu algedu sulas lõunaks lõpuks ära ja tulemuseks 16st haugist 9 kätte. Põhitegijaks mõlemal kiirabi värvides relax.. Lisaks üksikud kalad veel kollase relaxi ja väikese musta KP baitsiga.

...

Päevane latikapüük ei andnud midagi. Üritasime alguses suurel jõel, kuid tuul segas nii palju, et lõpuks saare taha peitu läksime. Seal aga... ok, Tõnu ühe paarisaja grammise sai, aga suur kala ei liikunud üldse.

Kella seitsmeks tõmbas tuule maha ja läksime õhtusele tiirule. Merel veel päris korralik laine, jänes peal. Kuidagi saime ikka kohale ja ankrusse. Polegi nii suure lainega püüdnud, pidin püüdmiseks paadi keskele kolima, muidu virutas vett sisse. Kõikus ikka jõhkralt.

Tegime sama lõigu läbi, mis hommikul. Tulemus selline, et kui hommikul ründas haug konkreetselt, siis mida õhtupoole, seda pirtsutavamaks võtt läks. Samuti käis kala suurus selgelt alla. Hommikused kolmesed asendusid kilo-pooleteise kilostega. Aga togis pidevalt ja tegevust jagus.

Õhtupooliku jooksul mul 15 kala otsas käis, aga neist vaid 5 paadini tuli. Tõnu kahest võtust ühe ära realiseeris. Suure lainega ta ilmselt väiksemaid võtte ära ei tunnetanud. Lantidest kaldus tulemuslikkus rohkem väikese musta poole kaldu, kuid lante vahetades toimis ka kiirabi. Lisaks paar kala musta-valge-punase relaxiga tuli. Teised toonid ei toiminud.

Kella üheksa paiku muutus võtt üsna olematuks ja trollisime minema. Tulemuseks veel üks koha konn ja Tõnul üks ära pudistatud 1+ kilone koha.

Kõik selleks korraks. Haugipüügi isuga on nüüd küll pikaks ajaks ühel pool.

...

Reis kokkuvõtvalt.

Suvi tuli ikka jube tormakalt vastu. Sellist ilma kevadel, kus 7 päeva jutti päevitada saab, ei mäletagi. Viimastel päevadel linnas temperatuur juba 29 kraadini tõusis, õnneks oli mere ääres jahedam. Lahkudes veetemperatuur 13 kraadini jõudis. Seda meres. Haug kõik puha kudenud, terve nädala peale vaid üks marjakala otsa jäi.

Lantidest tegijamad lisatud pildil. Paremini toiminud vasakul, vähem produktiivsemad paremal pool. Ülemine rida Tõnu oma - Relaxi kiirabi, Relaxi roheline, Wake mootoriõli, Wake vale mootoriõli, kollane Relax.  Alumised minu omad - must KP baitsi, väike must KP baitsi, Relaxi must-valge-punane, Relaxi kiirabi,  rohekas KP baitsi.

Kogu action käis kahe punase poi vahel. Traditsiooniline punane maja vedas täiega alt, kuigi seal kõrval olevas rohus oli kala kõvasti. Jõe peal sisuliselt ei püüdnudki - kui ikka 28 grammiga püüda ei saa, siis "sangpommi" heitmise võistlusel ma osaleda ei taha. Koha tundus ka meresuudmes olevat - trollides ikka vahel lõi otsa. Arvestades seda kui vähe me trollisime, siis...

Suurimad kalad. Mul 7+ kilo haug, 4+ kg kalu üle mitu, latikas vaid 1.7+, koha 1.6 kg; Tõnul haug 4.9 kg, koha 2.2 kg, latikas 1.6+ ja tema uus turva rekord (Ain hoia nüüd alt!) - 252 grammi!

Ülimalt lahe puhkus oli! Pikkus täpselt paras, et isu täis püüda.