Teine täispikk päev, 11. mai 2018

Kuigi õhtu venis pikale, olime hommikul tublid. Juba seitsmest üleval ja enne üheksat vee peal.

Ilm kopi-paste eilsest - päike, maatuul, soe. Merele jõudes vilu nagu eilegi. Alustasime punase poi juurest ja kammisime viskepikkuste kaupa allapoole. Mitte kui midagi. Nagu kaevus. Vaikselt kiskus päev samasse suunda kui eile. Siis aga ootamatult korralik võtt, kala taga ja ... ära pudises. Vähemalt andis lootust.

Paar viset hiljem, pika viske lõpus, landi vette maandumise järel, kohe keegi otsa vajus. Tuli nagu kilekott vastuvoolu. Ei ühtegi tõmmet. Latikas, konks keset keha kinni. Jube tõmmut värvi, ilmselt sisserännanu.-)

Järgnes pool tunnikest vaikust. Olime valmis juba trollimisele näpu andma, kuid tahtsin enne ühe paiga üle loodida. Selles kohas kena kõrguste muutus - kahekümne meetri jooksul muutus sügavus 2.5 meetri pealt meetri jagu madalamaks. Kümme meetrit hiljem, muutus aga jõgi uuesti sügavamaks tagasi. Ühesõnaga küngas keset sirget. Panime ennast künka tippu ankrusse ja paar viset hiljem Tõnul kala taga. Pika vastuvoolu venitamise tulemusena maandus 3.7 kilone haug kasti.

Samal ajal mul ka võtt, kuid kala jälle ära pudises. Viis minutoit vaikust ja lõpuks sain ka esimese haugi kasti. 3.6 kilone. Järgnes veel paar togimist, kuid lisa ei tulnud. Kell oli pool üksteist...

Kolisime trollima ja hoppa sain peagi järgmise kala kasti. Tõnu omast tsipake suurema, 3.9 kilone. Uuesti jigitama ja sealt  2.9 kilose.

...

Päev tiksus vaikselt edasi, andes aegajalt mõningaid võtte. Kusagil poole ühe paiku tekkis aga vaikus ja otsustasime maailma avastama minna. Rohtu. Jõe parempoolsesse serva.Vett nii 70-80 sentimeetrit, rohusaared ümberringi. Andsime plekile valu. Null, mis null. Tagasi vanasse tsooni, kuid ka seal kestis lõunane vaikus.

Järgmisena punase maja alla. Madala serva. Pommitasime seal uimaselt oma jigisid, sain isegi ühe vinge litri, mis päikese uimasusest üles äratas. Samal ajal üks soomlane mööda trollis ja meie nina alt kaks kala välja võttis. Üsna rohu seest. Peksime siis ka oma lante rohtu ja lõpuks üks lima ennastunustavalt ohvriks trügis. Kuidagi aga ei istunud see rohus mässamine ja nii kolisime varsti sügavamale tagasi.

Mingi hetk vahelduseks trollides 1.2 kilone koha. Siis jälle lima. Siis uuesti rohtu... Ja jälle tagasi. Päev ikka maru pikk ja ühe koha peal püüdes igav hakkab. Kaugemale jõepeale minna aga ei tundunud mingit mõtet - Kõuts/Mihkel seal ikka trollimas käisid aga midagi ei saanud.

...

Kella seitsme paiku pani aga haug karbi kinni. Järgneva tunni jooksul vaid üks võtt - 1.6 kilone koha. Muidu täiesti vaikne. Enne päikeseloojangut ikka korraks vee all aktiveeruti. Mõned võtud, ühe nii viiekilose haugi nägin ära, enne kui plehku pani. Kargas teine nii lähedalt otsa, kerkis seejärel pinda ja enne kui talle sidurist jooksuruumi vabastasin, käänas ennast konksu otsast minema.

Üks koll oli ka trollides otsas, aga see kukkus üsna ruttu ära. Tõmme oli küll jõhker, hea et ridva sabast kinni sain ... Päev sai lõpetatud nii kilose koha võtuga, mis vahetult enne kahvamist minema pääses. Sellest sai ka selle päeva mõõt lõplikult täis. Tulime tulema.

Kokku siis mul vaid 8 haugi (5 kala 3+ kilon), 2 koha ja 1 latikas. Samas päeva peale ikka kümneid äraminekuid. Ei aidanud siin lisakolmik ka midagi. Nii et igav küll ei olnud. Mul tegijaks must KP paitsi, teisi ei proovinud keski.

Tõnul näris mootoriõli. Tal 3 haugi. Teine paatkond 2 haugi ja 1 koha ära võttis. Samas nad muidugi pool päeva meie hauge fileerisid. Kuna Mihkel suudab fileerida 3 kilosest haugist 4 kilo liha, siis on sügavkülm varsti täis:-)

Nii et võrreldes eilsega kardinaalne muutus - hakkab vaikselt looma. Kogu action kahe punase poi vahel.