Tegin kolm tiiru. Ühe lõuna paiku ja kaks õhtupoole. Esimene neist oli kui viibimine põrgu sulamiskambris. Küpsetas nii mis hirmus. Higi voolas iga aerutõmbe peale. Puhas kannatamine.
Teine tiir sai koos naisega tehtud. Selleks hetkeks oli soe paar kraadi tagasi tõmmanud ja kannatas juba natukene sõuda. Selle treti tegin ka pikema, kuni alumise osani välja.
Kolmas kohe peale abikaasa rannale maandamist. See oli ka ainukene tiir, kus midagigi toimus. Ahvenad tulid õhtusele saamale ja neid käis kolm tükki otsas. Sedapuhku lennutasin nad tuldud teed tagasi. Ühte plärtsu kuulsin kase augus, kuid pinnas kedagi ei näinud. Ka loodil tundub kala vaid kahes paigas olevat - kaseauk + haabade alune. Mujal ei paista nad vähemalt ekraanilt välja.
Veetase päeva jooksul enam ei langenud, aga ega tal pole ka enam kuhugi kukkuda. Jõe ülatemise kohas, pumbaaugust tagasi tulles, käib mootor sisuliselt põhja peal. Alumisest otsast üles tulles, osakasin vaost korraks välja vajuda ja juba kohe kivi kätte. Seekord läks õnneks ja kõik jäi terveks. Väljaspool vagu ei kannata sisuliselt üldse olla, rääkimata püüdmisest.
...
Hommikul tegin poole kaheksa ja kella kümne vahel poolteist tiiru. Lühikest, kuni männini. Esimene maja alt, teine tupo jõe suudmest. Kuna öösel oli alla kümne kraadi sooja, siis hommikuks oli vesi 19 kraadini jahtunud. Päeva peale kerkib see ilmselt uuesti üle kahekümne, kuna lubab jälle 25 kraadi.
Tiirud ei pakkunud midagi. Isegi mitte ahvenat, kes tundub nii hommikul kui ka päeval lihtsalt magavat ja alles õhtul söömale asub.
Üritasin Tarvi august ka sotti saada, tulles korra ka sealt poolt alla. Lood seal kala näitas, ridvad ei liikunud.
Lantide virr-varris on otsas käinud: punane edi, lillakas poppeli, kollase saba jässe, punane jässe, hõbedane jässe, oranz edi, väike punakas joonas (see meeldis ahvenatele), saksa jässe, kuldne jässe. Kõik ühtemoodi head võtte mitte pakkuvad landid :-)
