Hommikul seadsin sammud jõe poole kella poole kaheksa paiku. Väljas hall ilm, olin kahlakad ka veel jalga pannud, et kui vihma tuleb... Aga ei paistnud seda tulevat kusagilt. Mingi õrn udukas käis korra üle, kuid see oli ka kõik. Kõik paadid tundusid juba peal olevat, vaid mina lasin pikka und.
Lantidest läksid veele: must-punane lilly, punane edi, saksa edi ja punane hk haba. Esimene tiir tupo jõe suudmest ja mökki juurest risti üle. Jaanuse maja ees jäi kellelgi punane edi ette ja ritv vajus paindesse. Mul endal alles silmad unised, aga kuidagi sain käed tööle. Toimetasin paadi kärri saatel võtutsoonist välja ja kerisin ridvad kokku.
Kala muidugi jälle punn. Tükk aega sahkerdamist ja lõpuks ta käeulatusse sain. Ja just siis kui võtma hakkasin, pudises ära. Nähh ei saanud kätte:-) Tagasi oleks ta niikuinii saatnud.
Järgnes 6 ringi ühel ja samal trassil . Tupo jõest Iivika kivini. Väikesed variatsioonid trajektooridega. Null võttu. Päikest hakkas ka juba näitama ning tundus, et lantide toimivuse aeg oli läbi saanud.
...
Lõunast tulin maha, tegin hommikukohvi ja kiirustasin tagasi. Aeg oli lantidega mängima hakata. Punane edi jäi paika, ülejäänud said vahetusi. Teist punast lillit proovisin, pruuni koledat poppelit, saksa edit, punast poppelit, oranzi wäylät. Paar tundi sõudmist ja otsimist ning tulemus ümmargune null. Ei leia kuidagi sügisese päikese jaoks sobivat kooslust.
Poisile ka päevase tiiru tegin. Õnn ei naeratanud ka siis. Vaid harjuseid sai sikutada.
...
Õnneks õhtu poole tõmbas ilma pilve ja nii seadsin kolmandat korda sammud trepist alla kella viie paiku. Selleks ajaks kiskus juba mõnusalt hämaraks. Eemalt paistis juba vihmapilvi.
Lantideks valisin seekord suure punase-musta lilli, punase edi, teise punase edi, millel kärts fosfor sabas ja saksa hejo. Esimene tiir oli maja alt alla. Tupo jõgi oli üle paadistatud ja nii sinna ei kippunud. Läksin oma tavalist trassi (nn Jaanuse vagu) pidi alla ja hiljem tõmbasin Iivika kivi juurde.
See oli vanasti lemmikkoht ja sealt kõvasti võtte saanud. Sel aastal aga mitte. Kamminud kivid läbi keerasin paadi nina jõe keskele ja tulin diagonaalis enne kive suunaga männi poole. Poolel teel laksas fosfori edi landi otsa lõhe. Kuna hoog oli paadil suur, siis kärr vallandus ise. Tõmbasin moe pärast veel natukene, et paat saare taha vaiksesse vette lõpuks tüüriks ja korjasin ülejäänud ridvad välja.
Natukene suurem tittilohi märatses ridva otsas. Tükk aega väänlesin, et teda käega ära võtta. Kala vaid ühe konksu otsas kinni, aga kongitsat ikkagi võtta ei tahtnud. Otsustasin, et kui läheb siis läheb. Aga ei läinud. Lõpuks ikka näpud lõpuste taha sain. 2.6 kilone isane. Emased mind see aasta mitte ei salli:-)
...
Õhtul tegin veel paar tundi allapoole ka, kammisin vihmasajus diivani augu läbi. Võtte polnud. Harjust laksas enne vihma kenasti. Päeva peale 4-5 tükki sai ära võetud. Suurim 550 grammine ja landi otsa.
...
Tarvi sai hommikul 6+ kilose marjakala. Tamuril paar äraminekut. Teistest paatidest ei teagi - nood juba ammu maas olid, kui ma tulin. Ilmselt juba põõnasid õndsat und.
Üks päev veel ja ongi hooaeg läbi:-(
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar