Päeval käisime Kolaris. Nagu ikka kirppis, pood, kalapood, pangaautomaat...Rootsi poest osteti lisaks traditsioonilisele vetekaka nimelisele tootele nüüd ka mudkaka sügavkülmutatud kook. Kaks kakat on ikka parem kui üks kaka:-)Poole kolme paiku olime tagasi ja kiirustasin oma õnneajal 15.15 jõe peale. Millegipärast on kella 15-16 vaheline aeg toonud nii mitmedki lõhed ja lisaks ka selle kõige esimese punase (merika) siit jõest üldse. Sättisin ilmale vastavalt heledamaid toone otsa ja nii läks kalale meeskond: oranz wäylä, punane edi, saksa edi ja lillakas hejo.
Ilm päikeseline, mis tõsi kohe-kohe pilviseks hakkas kiskuma. Õnneks aegajalt ikka viskas päikest sekka ja nii ma ümber vahetama lante ei kippunud. Tuul ka mõnus - lõuna kaarest ja paraja tugevusega. Hea kiire vooluga aladel sõuda. Esimene trass maja alt kuni suure männini. Sinna ma ei jõudnud, sest umbes Iivika kivi juures hakkas peas keegi trummi taguma teemal "mine Tupo jõe auku, mine Tupo jõe auku". Kaua temaga vaielda ei viitsinud, panin pillid kokku ja kuulasin sõna. Sõit ülespoole sai ette võetud.
Kahe kivi vahelisest väravast sisse, paarkümmend meetrit veel nendest ülesvoolu ja siis landid vette. Võtsin sedapuhku ette augu vasakpoolsema osa. Tulin kergelt sikk-sakitades ja tuult ära kasutades üsna aeglaselt allavoolu. Sõuda oli lihtne, landid mängisid kui hullud. Augu serv juba eemalt paistis ja plaanisin juba tunnistada fakti, et sellest august endast pole ma kunagi võttu saanud. Jah augu ääres olevalt kiviplatoolt küll, aga mitte august.
Ja siis vajutati saksa edi ritv täiega kreeni. Ikka korraliku pauguga ning koheselt kärr taga. Selline tunne oli, et rünnak landile toimus allavoolu ujudes. Nii agressiivset lööki ei mäletagi. Sain aerudega paadile hoo sisse ja keerasin küna risti jõega. Tamiil jooksis kenasti kõrgelt üle teiste liinide, nii et sasi sai välditud. Edasi järgnes briljantne ritvade väljavõtt. Kala oli taga, vahel tegi kärri, ritv oli paindes. Kerisin rahulikus tempos ridvad välja ja panin paati ära. Ikka täiega rahulikult. Asjatoimetamised tehtud võtsin kala ette.
Mõni minut väsitamist ja 2.3 kilone emane - polegi nii peenikest marjakala saanud - sai käega välja võetud. Enam-vähem mökki ees, nii et kodusõit polnud just pikk....
Kuna ilm oli super - pilves, lõuna tuulega, sõudmiseks normaalse soojusega. Siis tunnike hiljem tegin veel ühe tiiru. Õigemini üritasin. Tulin Tupo jõe suudmest alla kui Iivika kivi juures sõid kaks edit ennast kokku. Sellepeale tulin kaldale kala puhastama.
...
Õhtu seitsme paiku suundusin järgmisele C&R püügile. Pikk trass Tupo jõe suudmest, Iivika kivi kõrvalt, suure männi august, pumba august, kärestikest ... lõppes kolmekordse edi landi ümber sidumisega. Nood kaks ei mahtunud kuidagi tuulega kõrvuti mängima. Poole kümne vahel tulin maha ära. Release jäi tegemata sest Catchi polnud. Võttugi ei saanud. Isegi harjus vaikis täiega - ilmselt ilmamuutusest tingitult.
Teistel paatidel lõhepäeva polnud. Harjust saadi.
Homme lubab vihma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar