Esiletõstetud postitus

neljapäev, 6. mai 2021

Kodus, 06. mai 2021

Ammu pole viitsinud kalale minna. Need ilmad... kord lumi, kord tuul, siis vihma ja korraks ka päike, aga "tungi" neist ei tekitanud ükski. Vesi jões ka alla kümne kraadi, nii et ega seal midagi erilist ilmselt ka ei toimu. Igal juhul olen laisk olnud. Korralikult. Ja pool vimbade püügi hooajast sisuliselt maha maganud.

Aga kui asju korralikult teha, antud juhul siis laisklemist, siis varem või hiljem saabub ka tasu:-) Nagu see indiaanlaste elutõde oli - kui piisavalt kaua jõe ääres istuda näed lõpuks vaenlase laipa mööda ujumas.

Igal-juhul õnnestus täna keset lausksadu valvetonka otsast korralik turb kaldale tõsta. 1.350 kg. Maja alt polnud nii suurt saanudki. Ütle veel, et magavale kassile hiir suhu ei jookse.

Moblaga klõps. Kiire kaal. Siva vette tagasi. Vastutasuks virutati prillid ka veel veega kokku.

Vimbade hooaeg hakkab läbi saama. Haugile veel ei kisu. Molutan edasi.

2 kommentaari:

  1. Satu ikka jõe äärde, mõnel on huvitav kasari eluga kursis olla.
    Tänud

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Püügitahtmine on kuidagi kadunud. Sai vist vimbasid liialt palju püütud...
      Esmalt üks tuulehaug plaanis, siis vaatan oma vesikondasid :-)

      Kustuta