Koju, 24. september 2017

Viimase päeva hommikul ajas Simm rahva juba kella seitsme paiku üles. Nii nägime ikka päris hommiku ka ära. Päris ilus oli -  päikeseline ja karge. Tuul ka üsna nõrgake. Peale kella kaheksat sättisime ennast vee peale.

Alustasime suure kala paigast. Kolm ankrut, igas kolm-neli viset. Tulemuseks paar nagistamist ja Tarmol üks ... haug. See ei olnud küll põhjus miks nii vara ennast üles ajada. Ainukeseks kalaks see jäigi ja kiirustasime merele minema. Ilma vahepeatusteta.

Jõe suudmes kaks paati. Üks neist Kõutsi ja Simmi, teine soomlaste. Pühapäev ei ole kohalikele ilmselt varase ärkamise päev. Või on hoopis põhjus selles, et kala siis ei võta. Igal juhul sai järgmine tunnike nullitatud. All keskid olid - lood näitas pakse kalaparvi, ilmselt latikad ja nurud - kuid korralikke võtte polnud. Vaid mingid nõrgad puudutused, kui lant läbi parve vajus...

Kella poole üheteistkümneks oli meil sellest
nullitamisest enam kui küll. Otsustasime trollima minna. Tegime punase maja alt sügavani välja. Tulemuseks miinus üks - kaotasin landi. Ei ühte ainumastki võttu polnud. Uskumatu antinärimine käis.

Sügava peal pisut loodisin ja kui ühes kohas kaks kala pildile mahtus, panime paadi korraks ka ankrusse. Hoppaa ja kolmanda viskega ronis veest välja koha. Mõõdukas. Heleda täpilise silikooniga. Tarmo sai ka ühe võtu (kalu oli ju pildil kaks:-) ja sellega sai tippvõtt läbi. Tegime veel ühe ankru ja peale seda hooga sõites kümne haru lõppu. Plaan oli trollida sealt koju.

Kontrolli mõttes sai paat loomulikult korraks ka ankrusse pandud. Paar viset tühja ja siis jäi teise parempoolse kalda poole visatud lant kuhugi kinni. Hetk hiljem hakkas maakera liikuma ja hetkega oli päevane letargia pühitud. Tegin igaks juhuks veel haakimise ja kala hakkas selle peale liini teises otsas pekslema. Natuke lõugu lõgistanud, otsustas poiss ujuma hakata, liikudes haru parema kalda alt kaarega, nii et nöör oli kogu aeg pingul, teise kalda alla. Seal jäi ta korraga kinni - ei liikunud edasi ega tagasi. Arvasin et kivi taga ja manööverdasin paadi pisut teisele liinile ning kala sai uuesti liikuma, jättes enda taha veepinnale rebitud kupulehed.

Järgnes pikk madistamine paadi lähedal, kaks katset paadi alla ronida. Üks katse ahtrist, teine vööri poolelt. Mõlemad õnnestus kuidagi pareerida. Seejärel paar kümne meetrist sööstu enne kui ennast veepinda lasi tõmmata ja lõpuks ära kahvata. Polnudki teab mis väga suur haug (kaaluma ei hakanudki), aga selline korralik igiliikur. Siiamaani raudselt lahedaim sõit mida siinsed haugid on pakkunud. Pehme jigmaster ritv oma pehme olekuga ei lase sellist poissi nagu notti paati vedada ja annab kalale võimaluse korralikult oma jõudu demonstreerida. Ikka väga mõnus sõit oli olnud.

Peale seda trollisime koju ära. Tee peal paar haugitatti veel kiusamas käis, kuid kohaga oli taaskord kümne sirge peal kehvasti.

Simmi/Kõutsi paadil paar haugi. Kohasid polnud. Paar punni olid otsas käinud, kuid enne paati plehku saanud.

...

Kokkuvõtvalt üsna nadide tulemustega reis. Kaks esimest päeva polnudki nagu väga hullud, aga nädalavahetus vajus ikka täiesti ära. Voolu polnud ja kala lihtsalt ei närinud. Vee temperatuur ka alles 12.5 kraadi. Haug mässab alles rohus, sügis pole veel alanudki...

Kohalik ridaõnge panija olla rääkinud, et paar nädalat tagasi olid suured 5-6 kilosed kohad jões. Vool oli siis mega tugev ja suur koha ronis kümne harusse. Nüüd vool olematu ja kala kusagile kadunud. Tulemused ka temal nõrgad.

Lahkudes andsime teatepulga Bonderi seltskonnale üle - vast läheb neil paremini.

Päikene paistab ja ... 23. september 2017

Ilmateade oli helde ja lubas pealelõunaks päikest. Ka tuule vaibumist. Seetõttu otsustasime hommikupooliku jõe peal passida ja pealelõunal ennast merele vedada. Äratus oli kell 8 ja pool kümme võtsime suuna jõele.

Vastik ida tuul, pilves ilm. Suund otse eilse kena koha pakkunud paika. Ja kohe läks ka huvitavaks. Eriti Tarmol. Tal mitu võttu järjest, mul vaid üks ja seegi konn. Päädis see lõpuks sellega, et Tarmol kargas landi otsa keegi korralikum kala. Tuli vaevu venitades paadi alla välja ja tegi seal järsu sööstu ... ning kadus koos landiga. Nöör oli katkenud. Põhjus oli lihtne - sidur oli kinni keeratud. Ilmselt päris ilus koha oli...

Kala minek pani korraliku pitseri tervele järgmisele tunnile. Vaikus vee all. Täiega. Ei ühtegi põksu ka mitte. Tegime siis lohutuseks samal sirgel trollimise tiiru - samuti ilma võtuta.

Kella kaheteistkümne paiku hakkas vaikselt päike pilvedest läbi piiluma. Panime ennast uuesti samasse tsooni ankrusse ja mingi hetk sain kasti kalaseks. Ei miskit erilist. Jätku aga kuidagi ei kippunud tulema. Aegajalt paar üksikut togimist, kuid korralikke võtte mitte. Kell pool üks otsustasime merele kobida.

Kontrollpeatused Mehise kuivanud lepa all ja suure augu järgsel nõlval. Lood näitas kala, aga võtma neid ei saanud. Edasi juba punase maja sirgele välja. Huhh kus seal oli paate. Pea kümme paati erinevate alade peale laiali laotatult. Meie roheline poi oli ka hõivatud ja nii kobisime punase poi vastaskallast proovima.

Sain sealt nelja viskega kolm võttu, ühest ja samast kohast. Otsa ei jäänud. Ei aidanud järgnev värvide mäng ega mängu muutus. Kala togis, ilmselt kinnise suuga.

Mingi hetk jäi roheline poi ka vabaks ja kolisime sinna üle. Ka seal olukord üsna sama - miskid togimised aegajalt, kuid lihtsalt ei võta ära. Sama jama kestis õhtuni välja. Tegime aegajalt paar trollimise tiiru ja tulime siis uuesti samale sirgele tagasi. Olukord ei muutunud isegi kella viie paiku tekkinud vooluga. Ka trollimine polnud suurem asi, paar kala saime, aga erilist närimist polnud.

Õhtuks tulime veel suure kala tsooni tagasi, kuid ka seal kestis vaikus loojanguni välja.

Kogusaak sedapuhku ülinutune - 6 kala käispaadis, 2 kannatas ära võtta; Tarmol üks kala ära võetav. Teine paat trollis enamuse päevast mere ääres ja lõi ka meie kohad üle, aga viis koha kokku pole ka just hiilgav tulemus. Päeva päästis neile trollides otsa karanud 9.1 kilone (108cm) haug. Üks kala oli veel lõksu sirgu vedanud. See kõik muidugi Jaanusel, sest Kõuts põõnas terve päeva paadi ninas. Hoolimata magamisest lükkas Kõuts ümber kõnekäänu - magavale kassile hiir suhu ei jookse - ja korjas päeva jooksul välja kaks koha.

Aga päikest saime me kõik enam kui küll:-)