Viimase päeva hommikul ajas Simm rahva juba kella seitsme paiku üles. Nii nägime ikka päris hommiku ka ära. Päris ilus oli - päikeseline ja karge. Tuul ka üsna nõrgake. Peale kella kaheksat sättisime ennast vee peale.Alustasime suure kala paigast. Kolm ankrut, igas kolm-neli viset. Tulemuseks paar nagistamist ja Tarmol üks ... haug. See ei olnud küll põhjus miks nii vara ennast üles ajada. Ainukeseks kalaks see jäigi ja kiirustasime merele minema. Ilma vahepeatusteta.
Jõe suudmes kaks paati. Üks neist Kõutsi ja Simmi, teine soomlaste. Pühapäev ei ole kohalikele ilmselt varase ärkamise päev. Või on hoopis põhjus selles, et kala siis ei võta. Igal juhul sai järgmine tunnike nullitatud. All keskid olid - lood näitas pakse kalaparvi, ilmselt latikad ja nurud - kuid korralikke võtte polnud. Vaid mingid nõrgad puudutused, kui lant läbi parve vajus...
Kella poole üheteistkümneks oli meil sellest
nullitamisest enam kui küll. Otsustasime trollima minna. Tegime punase maja alt sügavani välja. Tulemuseks miinus üks - kaotasin landi. Ei ühte ainumastki võttu polnud. Uskumatu antinärimine käis.
Sügava peal pisut loodisin ja kui ühes kohas kaks kala pildile mahtus, panime paadi korraks ka ankrusse. Hoppaa ja kolmanda viskega ronis veest välja koha. Mõõdukas. Heleda täpilise silikooniga. Tarmo sai ka ühe võtu (kalu oli ju pildil kaks:-) ja sellega sai tippvõtt läbi. Tegime veel ühe ankru ja peale seda hooga sõites kümne haru lõppu. Plaan oli trollida sealt koju.
Kontrolli mõttes sai paat loomulikult korraks ka ankrusse pandud. Paar viset tühja ja siis jäi teise parempoolse kalda poole visatud lant kuhugi kinni. Hetk hiljem hakkas maakera liikuma ja hetkega oli päevane letargia pühitud. Tegin igaks juhuks veel haakimise ja kala hakkas selle peale liini teises otsas pekslema. Natuke lõugu lõgistanud, otsustas poiss ujuma hakata, liikudes haru parema kalda alt kaarega, nii et nöör oli kogu aeg pingul, teise kalda alla. Seal jäi ta korraga kinni - ei liikunud edasi ega tagasi. Arvasin et kivi taga ja manööverdasin paadi pisut teisele liinile ning kala sai uuesti liikuma, jättes enda taha veepinnale rebitud kupulehed.
Järgnes pikk madistamine paadi lähedal, kaks katset paadi alla ronida. Üks katse ahtrist, teine vööri poolelt. Mõlemad õnnestus kuidagi pareerida. Seejärel paar kümne meetrist sööstu enne kui ennast veepinda lasi tõmmata ja lõpuks ära kahvata. Polnudki teab mis väga suur haug (kaaluma ei hakanudki), aga selline korralik igiliikur. Siiamaani raudselt lahedaim sõit mida siinsed haugid on pakkunud. Pehme jigmaster ritv oma pehme olekuga ei lase sellist poissi nagu notti paati vedada ja annab kalale võimaluse korralikult oma jõudu demonstreerida. Ikka väga mõnus sõit oli olnud.Peale seda trollisime koju ära. Tee peal paar haugitatti veel kiusamas käis, kuid kohaga oli taaskord kümne sirge peal kehvasti.
Simmi/Kõutsi paadil paar haugi. Kohasid polnud. Paar punni olid otsas käinud, kuid enne paati plehku saanud.
...
Kokkuvõtvalt üsna nadide tulemustega reis. Kaks esimest päeva polnudki nagu väga hullud, aga nädalavahetus vajus ikka täiesti ära. Voolu polnud ja kala lihtsalt ei närinud. Vee temperatuur ka alles 12.5 kraadi. Haug mässab alles rohus, sügis pole veel alanudki...
Lahkudes andsime teatepulga Bonderi seltskonnale üle - vast läheb neil paremini.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar