Päevad pole vennad, 01. oktoober 2022

Esimene päev oligi liiga ilus, et see nii edasi kesta saaks. Seda enam, et ees oli ootamas nädalavahetus, mis tähendas, et jões voolu üldjuhul pole.

Ärkasin sellegi poolest vara ja kiirustasin juba üheksast peale. Ilm oli öösel korralikult külmaks läinud ja jõgi auras. Kalev ja Silm alles hakkasid hommikust sööma või mine tea äkki mõtlesid hoopis seeni tarbida :-)... minust nad igaljuhul maha jäid. Suund esmalt saare taha - peab ju ikka ära proovima - ja seejärel joonelt põõsa auku. Ees oli ootamas vaid üks paat ja nii sättisin esimese ankru kõige sügavama augu alumisse ossa.

Järgmise tunnikese passisin seal. Panin ankrut paar korda ümber. Proovisin erinevate nurkade alt. Randi pealt ja sügavast. Vahet ei olnud. Ei elumärkigi, kuigi lood all kala näitas. Järgmisena trollima, mille tulemus oli täpselt samasugune nagu jigitades, Nutune null.

Kuni lõunani tiksusin samas rajoonis ja ühel hetkel viskas üle. Läksin mere äärde ära ja sain sealt esimese viie minutiga trolli koha kätte. Konna loomulikult. Huvitaval kombel oli kogu punase maja sirge latikaparvesid täis. Ilmselt ka ahvenat, sest võõrad eesti paadid loopisin samas tsoonis üsna kannatlikult. Mitte ei usu, et seal korralikku koha oli.

Teine kohapoiss hüppas otsa järgmisel sirgel. Sealt edasi aga ei miskit. Jõudnud tagasi põõsa rajooni jätkasin seal loopimist ja hoppaa punkt kell 13.30 sain kasti kalaseks. Kena koha tagus neoonvärvides jigi. Sain sealt veel ühe toksu ja kusagilt mujalt ankrust veel ühe. Kala aga kasti  mitte. Kogu see nüri tampimine päädis sellega, et kella kolmest trollisin minema. See paik oli selleks korraks minu jaoks ammendunud.

Trollimise esimene tulemus tuli ... alles diivani augus. Olin selleks ajaks sisuliselt kalapüügi unustanud - kuulasin musa ja lugesin uudiseid. Paat kulges lihtsalt ülesvoolu. Kala suurus 50 cm ja lendas kasti teisele kohale seltsi. Siis jälle vaikus... kuni jalakäijate silla juures otsustasin laiskusele kriipsu peale tõmmata ja pisut jigitada.

Alustuseks triivi pealt, sest vool oli null ja tuule oli täiesti maha tõmmanud. Seejärel juba ankrusse. Ja teise viskega randist roosaka jigi otsa mõnus mats. Parem veel kui eilne. Kena kala siputas nii elavalt et liigitasin ta haugiks. Suureks rõõmuks oli tegemist lihtsalt temperamentsema kuumaverelise kohaga.

Lisa ei tahtnud tulla. Vahetasin lante. Siis trajektoore ja lõpuks ühe koha veensin siiski ära. Ikka roosaga. Paar viset hiljem otsustasin, et ka sellest ankrupaigast on juba küll ja laskusin pisut allavoolu.

Alustuseks jälle vaikus ja siis vaatan, et mingi "madu" ujub loodi ekraanil. Jigi oli ka üsna ahtri taga ja tegin viimaseid pöördeid. Lant vajus aeglaselt aeglaselt ... ja kui lõpuks põhja puutus, vajutati.... Aga otsa ei jäänud. Uus vise, ei midagi. Veel üks ja jälle "madu" paadi alla tuli. Jälle viimased pöörded, viimane vajumine ja mats ning kala taga. Punnis kõvasti vastu ja nii kui pinda tuli võttis vanduma. Haug kurinahk. Paari kilone. Saatsin ta koju tagasi.

Lisa sealt rajoonist ei tulnud ning kiirustasin päikeseloojanguks diivani auku, kus trollides päeva viimase koha välja võtsin. Kokku siis päeva lõpuks viis koha koju kaasa, kuigi päev oli selline... pehmelt öeldes kehvake. Suurim kala seekord kopikas alla 1.3 kg. Jigitades kolm koha, trollides kaks kala. Võttude arv võrreldes eilsega oma neli korda kehvem. Päeva päästis neoonikas ja roosakas vertikal jigi. Trolli kalad kõik pruunika jessega.

Kalev ja Silm kolm kala ära võtsid.

Koha püüdmas, 30. september 2022

September möödus kiirelt ja väga töiselt. Selle nädala alguses sain aru, et sellise töötempoga jätkates kaua ei kesta ja otsustasin ühe pika nädalavahetuse Soomes puhata. Mõeldud tehtud. Laevateel õnneks ühtegi gaasimulli ei olnud ja nii sai praam kenasti üle ning neljapäeva õhtul ma mökki maandusin. Kalevile ja Silmule seltsi.

Kohale jõudmise tähistamine läks pikale ja nii sain hommikul vee peale alles kella kümne paiku. Päeva peale lubas alla kümne kraadist ilma, vihma ka veel sekka ja nii toppisin endale talvekombe selga. Paadi suund sai võetud allavoolu olevatele aladele. Alustuseks koskineni haru ots, kus esimese viskega ka skoori avasin. Ahven. Edasi trollides diivani augu poole ja teepealt ka esimene kohapoiss.

Lood näitas üsna vähe, augus üldse mitte kui midagi ja nii suundusin hooga allavoolu minema. Põõsa augu sügavas panin landi paadile sappa ja kopra augus, kus Kalev ja Silm ankrus olid, võtsin nende nina eest esimese kasti kala. Polnud just teab mis suurus, aga sellised (45-46cm) nad enamasti pidid sel aastal olema.

Lõuna paiku hakkas vaikselt voolu juurde keerama ja kella ühe paiku leidsin endale sügava peal töötava ankrupaiga. Põõsast pisut ülesvoolu. Esimesed visked erinevate värvidega ei pakkunud midagi, aga kui wake mootoriõli kord kätte jõudis, anti koheselt ka märku. Kaks viset, kaks võttu. Otsa aga ei jää. Siis pisut vaikust, vise teisele liinile ja siis vise algsele joonele tagasi. Lõpuks otsa jäi. Teine kala kasti.

Paik pakkus vahelduva eduga võtte, mingid kerged nagistamised, ei mingit korraliku vajutamist. Enamus ei jäänud otsa, paar said mõne sekundi küüti, enne kui pakku pääsesid. Pika püügi, nii tund aega selles ankrupaigas, tulemusena sain lõpuks veel ühe kala kasti enne kui võtt lõppes.

Edasi trollides kõige sügavama augu alumisse otsa. Sealt esimese viskega päeva võtt ja korralik poiss otsas. Tegi paar aeglast kõigutamist ja ... kukkus ära. Krt. See oli paari kolme kilone kindlasti. Järgmise viskega üks eriti väike kohalaps ja siis ... tühjus.

Sirge peal olnud teised paadid, ka Eestist, lahkusid peagi ülespoole ja nii jäi sügavik puhtalt minu kasutada. Tegin vahelduseks trollitiiru ja kollakas mustade triipudega tail dancer tõi 1.7 kilose koha paati. Edasi kuni kella viieni tegingi vahelduvat püüki. Paar ankrut jigitamist, siis paar tiiru sügava peal.

Kopraaugu järel sain korraks ka ühe ankrupaiga peaaegu et käima. Neli võttu järjest. Esimene neist lausa lennust, st. et lant ei olnud peale viset veel põhjagi jõudnud, kui 1.3 kilone nagitsades otsa ronis. Teised võtjad olid ilmselt punnid...

Kella viie paiku hakkas mere poolt tuult tegema ja tõstis laine üles. Pikalt kannatada ei viitsinud ja trollisin koju ära. Terve tee peale null võttu!

Kokku päeva peale 8 koha kasti (5-3 jigitamise kasuks), 6 koha sai tagasi saadetud. Kaks ahvenat lisaks. Null haugi, õnneks. Kala suuruse üle võiks nuriseda, aga muidu oli ikka täitsa tore päev. Silm võttis kolm koha ära, Kalev lasi kõik suured kollid tagasi :-)

Vesi on 12.5 kraadi ja üsna madal.