2023. aasta vingeimad hetked

2023. aasta jääb ajalukku väga paljude eredate mälestustega. Aluse selleks andis kahtlemata poole aastane puhkus, aga kõik parimad hetked ei jäänud ainult sinna perioodi. Reastan 5 kõige magusamat elamust, mis sellest aastast enim meelde jäid.

Koht nr. 5 

Ma ei ole küll suur unnapüügi fänn, aga kui Vabariigi aastapäeva paiku sõpradega puhkamas käime, siis seal kuulub see püügiviis lausa kohustusliku programmi. Eesmärgiks on loomulikult koha või haug, kuid sellel aastal õnnestus niimoodi hoopis lutsurekordit uuenda (2,06 kilo). 

Oli ikka ilus kala, keda pidi jääaugust välja meelitama. Ja üldse on üks äge traditsioon nende talviste reisidega uuesti taaselustatud (kunagi sai igal aastal sel ajal Soomet avastatud), mida ka 2024. aastal plaanime elus hoida.

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/02/soomes-rekordit-uuendamas-23-24.html

Koht nr. 4

Reis Norras. Näätämö jõgi, kus sattusime Ainiga peale idalõhedele ehk gorbuušadele. Kahel päeval sai korralikult punast kala välja venitatud, nii nagu nendes Venemaaga seonduvates kalapüügi juttudes kombeks on.

Kalamarja sai söödud supilusikaga ja ka Eestisse eraldi kaasa veetud. Kui ikka kahel päeval järjest paari tunniga üle kümne lõhe kätte saad, siis see jääb meelde, seda enam, et meie jaoks oli tegemist täiesti uue liigiga.

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/08/neidennaatamo-jogi-04-05-august-2023.html

Koht nr. 3

Olen tõugjaid saanud pea iga aasta, kui Lääne-Soomes koha või haugi püüdmas käin. Kõik nad olnud juhuslikku laadi juhtumid ja tegemist selgelt kaaspüügiga, mitte planeeritud püügi tulemusena.

Sel aastal õnnestus aga mõned korrad pihta saada jahti pidavatele tõugjate parvedele ja neid eraldi püütud. Ülimalt sportlik ja aktiivne püük, koos tõeliselt märatsevate vastastega. Tõugjas on ikka väga võitluslik kala, kellel duracelli patareid muudkui kestavad ja kestavad :-)

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/05/20-minutit-ulme-actionit-28-mai-2023.html

Koht nr. 2

Teine koht kuulub päevale, mis aasta alguses oli meeltes justkui juba ette planeeritud esikoha väärilise päevana. Kolm aastat aega võtnud projekt sai lõpuks joone alla, kui "Aastaring kalavetel" trükisoojalt auto pagasnikusse maandus.

Teekond uitmõttes kuni teostuseni oli käänuline ja okkaline, aga valmis see lõpuks sai. Tagantjärgi mõtlen, et hea et see vaev ette sai võetud!

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/01/aastaring-kalevetel.html

Koht nr. 1

Esikoht kuulub üllatusena reisile, kus saime õige vähe kala! Nimelt nn "ellujäämise" matk Borselva jõe äärde. Kaaslasteks Rain Rasmus ja Ain.

Lõhega sai küll maadeldud ja Ain ka ühe välja meelitas; mällu jääb enim aga selle matka ägedus inimtühjas looduses koos maaliliste vaadetega. Ja eriti kihvt oli see, et tänapäeva noorus saab ilma internetita looduses hakkama küll, kui vaid tahab. Võib-olla ei olegi noorus hukas :-)

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/08/norra-borselva-1-31-juuli-01-august-2023.html

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/08/borselva-2-02-03-august-2023.html

TOP 5-st jäid seekord välja nii kohapüügi elamused, mida sel aastal kogunes ikka nii, et isu sai (on ikka veel!) kuhjaga täis; samuti kevadised haugi ja vimmapüügi korrad; ka avastusretked nii Eestis (Hiiumaa, Matsalu, Navesti, Väike-Emajõgi) kui ka Soomes (Nakkilan kosket, Merikarvia); aga ka eelmise talve ainukene siiapäev Pärnu jõel ja iga-aastased Lapimaa püügipäevad.

Kokku sai uuendatud nelja kalaliigi isiklikku rekordit: luts, särg, säinas ja gorbuuša.

Oli üks vingemaid püügiaastaid mida mäletan! Kui vaid veerandi sellest saaks algaval aastal tehtud, siis tuleks sellega rahul olla!

Head vana aasta lõppu ja head algavat aastat!

Sürrealistlikud jääolud Pärnu jõel, 28. detsember 2023

Eile käisin Pärnus ja üllatusega pidin tõdema, et kuigi suur osa jõest on lahtise veega, siis teatud kohtades paistis olevat kena jää ja minu siiakohas oli isegi paar meest peal. Asi vajas uurimist ja nii ma täna ennelõunal uuesti lõunapoole suundusin.

Parkisin auto Reiu randa ja tegin tipa tapa üle silla liikudes Pärnu haru peale. Sürr oli vaadata seda lahtist jõge. Tundus maru kummaline, et kuidas üks osa jõest on vaba ja teise haru ülemine osa kenasti jääkaane all. Ettevaatlikult kolisin jää peale. Sellel paksust enam kui küll. Alla 10 cm paksust jääd ei leidnud, osades kohtades oli pea 15 cm. Jää oli üsna ühtlane niipalju kui kontrollisin. Mingeid kahtlasi kohti tuvastada ei suutnud. Kollase poi tsooni igaks juhuks ei roninud, sest poist kümme meetrit allavoolu oli juba paljas vesi.

Hiljem tegin treti ka ülesvoolu olevatesse püügipaikadesse ja seal olid sama ilusad jääolud. Vett jääpeal vaid kalda ääres maha tulles; kahte kihti jääd, mis viimane kord siin oli, enam ei kohanud.

Püügist suurt midagi rääkida pole. Kuna Pärnus sääsevastseid müügil polnud, siis pidin kärbsevastsetega läbi ajama. Kas põhjus oli söödavalikus või lihtsalt kala ei närinud ... sain kolme tunni peale vaid neli võttu ja kolm vimba jää peale. Siiga lood seekord ei näidanud ja tundus, et kala oli üldse vähem all kui viimati. Võibolla siis parved ülespoole ära nihkunud.

Vool oli üsna tugev. 4 m sügavusel lõigul oli ikka paras tegemine, et kirpu põhja lähedal hoida. Võtud sain eranditult kiire mängu peale ja väga põhja ligidalt. Kalad tulid nii hõbedase kui kuldse kirbuga. Punast ei hakanud alla laskmagi - see oleks lahte välja läinud, enne kui põhja kätte oleks saanud:-)
Kuigi vool oli tugev, siis sodi eriti palju polnud. Veetase on langevas trendis, aga endiselt väga kõrge.

PS1! Kas jäine pööripäev on siis, kui saab veel paadist püüda, aga võib ka juba jää pealt :-)

PS2! Velise rist on jäävaba. Vigala haru on jäävaba. Velise maanteesillast (Vigalate vahelisel teel) ülesvoolu mingi jää on peal, aga ei tea kas seal kannab.