Esiletõstetud postitus

pühapäev, 28. mai 2023

20 minutit ulme actionit, 28. mai 2023

Hommikul oli meil taas kerge jooksutrenn ja seettõttu alles kella 11 paiku ennast jõele sättisime. Päevaks lubas loode tuult 5-10 meetrit sekundis. Tõmbasime jõesuudme plaani maha. Kuna siiamaani polnud linna teist poolt avastamas käinud, siis otsustasime selle ette võtta. Keerasime kümne haru peale ära ja tiksusime landid paadil sabas ülesvoolu minema.

Ilm oli päikeseline ja kümne haru sisuliselt peegel. Kus see loode tuul siis on? Seal peaks sellega kenake laine olema. Käänuliste kümne haru lõikude vahel tundus vahepeal, et üldse tuult pole. Vaid kaskede ladvad andsid aegajalt märku mingitest väiksematest iilidest. Kuna kalaga tundus ka kehvasti olevat, saime pea tunnise trollimise peale vaid neli haugi, siis aina enam hakkas tekkima tunne, et peaksime oma plaani muutma. Kui ikka saab mere äärde, tuleks see ära kasutada. Juba peaaegu linna väljas, otsustasimegi ümber. Võtsime ridvad välja ja suundusime hooga punase maja alla välja.

Kohapeal selgus, et ilm oligi vaikne, kerge tuul puhus, aga seegi oli pigem edelast ja laine polnud üldse hull.

Nädalavahetusele kohaselt oli paate ning liiklust jõel kõvasti rohkem. Parkisime ennast tavapärasesse paika ära ja saime jigitades kumbki mõned kalad. Sort oli väikesepoolne ja võtuhoog ka kuidagi raugemas, seega otsustasime tunnike hiljem lõunapausi trollides sisustada. Tiksusime punasest poist järgmise punase poini ja siis uuesti sama lõiku.

Haug siin ja haug seal. Ka üksik kohapunn eksis vahele. Olime vist teisel tiirul kui rohelisest poist ülesvoolu mõnesaja meetri kaugusel jäi silma kajakate parv, mis passis ühes paigas vee kohal ja tegi sööste vette. Selge, laskuvat tinti noolivad. Kui sööt on olemas, peaksid ka sööjad platsis olema. Võtsime enne sinna tsooni jõudmist ridvad välja ja loodisime ala üle.

Vee keskkihis mingisugune kalademassiiv, siis väike vahe ja põhjapeal samuti. Lisaks parvest eemal üksikud kaared. Rohkem meile infot vaja polnud, parkisime paadi ära ja kukkusime jigidega vett vahtu peksma. Juba esimese viskega oli selge, et latikas oli all. Togis üsna usinalt ilma otsa jäämata. Samal ajal aga hakati järsku paadi ümber veepinnal plärtse lööma. Vahepeal lausa nii uljalt, et enam vähem ridva tipu juures, paari meetri kaugusel keegi plärtsatas. Tõugjad?

Oleks siis üks või kaks korda löödud. Ei. Enamvähem iga kümne sekundi pärast käis plärtsakas ja seda ringiratast ümber paadi. Sellist asja polnud enne näinud ja vahetasime ruttu landid. Ain haaras pöörleva järele, mina madala vee jesse viidika värvides vobleri suunas.

Järgnes 20 minutit täiestu uskumatut möllu. Juba esimesel viskel keegi kaks korda tugevalt rabas, aga otsa ei jäänud. Teisel viskel tegid aga konksud oma töö ära ja löögile järgnes metsik kärr. Olin vobleri pannud jigi ridvale ja see oli täiega rullis. Sidur laulis, ritv rõngas, metsik pekslemine teisel pool. Võttis paar minutit aega, enne kui loom väsis ja ennast tutvustas. Oligi tõugjas. Kiire pilt, kala vabastamine, uus vise ja kõik kordus.

Vahel löödi lanti, ilma otsa jäämata, peagi aga lant ära võeti ja väsitamine sai alata. Ain vahetas landi ruttu samasuguse vastu ja sai ka peagi oma ridva rullile kärina peale. 4 kilone tõugjas. Talle esimene sellest liigist, seega ka uus isiklik rekord.

Action kestis aga edasi ja saime seda veel nautida. Tõugja löögid landile on lahedalt pikad ja tugevad. Natukene lõhe või forelli löögi moodi. Tugev, sujuv ja sellele järgnes kohe sööst eemale. Selline mulje jäi, et haarati justkui hoo pealt ja ilma kiirust maha võtmata liiguti sujuvalt järgmise söögiobjekti suunas. Ülimalt äge püük.

Umbes 20 minuti pärast rauges asi maha. All neid veel oli, aga ilmselt olime parve liiga hellaks teinud, kuna paadist oli selle aja jooksul läbi käinud 7 tõugjat! Üks ahven eksis ka veel lisaks show lõpetuseks randi pealt lanti haarama. Tõugjad olid enamasti sellise parajalt suured 2-3 kilo kanti (silma järgi, sest keset seda möllu vaid selle Aini suurima ära kaalusime), vaid üks kala selgelt eristus, too oli selline kilo+ suuruses.

Peale meeleolukat actionit saime edasi trollida. Ain oli landikastist oma karikko välja otsinud ja kuna mul oli sama tootja oma, siis läks karikkote vaheliseks haugide mõõduvõtuks. Päris pull oli sõita, kui iga natukese aja tagant mõlemas pardas ritv vajus. Mõlemad landid olid nii usinalt tööd tegemas, et sisuliselt saime hauge korda mööda.

Proovisime vahepeal jigitamise ja slaiderdamise ka ära, aga kuna seal täna midagi põnevat ei toimunud (üksikud kalad), siis tulime peagi voblerite maavõistluse juurde tagasi. Seis oli tasa, kui Ain tõi oma kastist põhimehe yozuri olukorda muutma. Alguses tunduski, et jaapanlane paneb minu lantide võtu lukku, siis aga saatsin lahinguväljale uue ostetud UV karikko ja juhtus midagi uskumatut.

Too lant otsustas sisuliselt kogu aeg võtu anda. Huvitaval kombel aga ei jäänud need enamuses korralikult otsa. Esimesest 9st võtust suutis ta vaid 2 ära realiseerida! Kui aga korraga ühel kolmest kolmikust üks konks imelikult kõveraks läks ja selle näpitsatega korrigeerides ära murdsin, läks efektiivsus ka oluliselt paremaks. Äkki oligi kolm kolmikut talle liialt palju...

Vobler oli nii hakkamist täis, et kui kala ei tahtnud võtta, siis paaril korral tundus, et lant haaras ise kala kinni. Üks haug toodi mulle sabast haagitult. Üks koha oli seljast kinni. Lisaks ka jõekarp saagina kaasa võeti. Mõni kord juhtus ka nii, et lanti löödi, kukuti otsast ja paar sekundi hiljem vajutati uuesti.

Uue landi tulemusena keerati hoopis yozuri püük tuksi. Haugide seis mis oli 18-20 minu poolt vaadatuna, muudeti viimasel sirge läbimisel 24-20 peale. Tõsi yozuri ühe kilose koha tõi, sel ajal kui UV karikko "kohalant" vaid haugidega maadles.

Õhtu lõpetuseks trollisime ilusa maja sirge ja diivani augu lõigu ka läbi. Seal voblerite rollid kergelt vahetusid. Yozuri otsustas jalad kõhu alt välja võtta ja minu karikko arvas, et nüüd on aeg tõestada oma kohapüügi võimekust. Aga vahepeal tehtud vahespurt oli olnud nii võimas, et yozuri lõpuspurdi katse põrus ikkagi läbi. Haugide võistluse lõppseis jäi 24-22 ikkagi karikkote kasuks.

Meeleoluka päeva kokkuvõtteks,  mul siis 24 haugi, 3 koha, 5 tõugjat ja 1 ahven. Ainil 22 haugi, 2 koha, 2 tõugjat. Kaasa võtsime vaid kohad ja ahvena. Jigitamisega on kohaga aga endiselt kehvasti. Trollides õnneks miskit ikka tuleb. Ainil uus isiklik rekord tõugja näol. Ja ega ma ka joriseda saa - viis tõugjat ühe päevaga (õigemini 20 minutiga), on midagi sellist mida ilmselt naljalt enam ei juhtu. Tõugjad tegid selle päeva ikka väga eriliseks!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar