Yo-zuri day, 24. mai 2023

Eilne hoki Tampere Nokia jäähallis, Rootsi ja USA vahel, oli päris hea vahepala kalapüügi rutiini lõhkumiseks. Mäng oli äge, emotsioon lahe, tänu lisaajale saime justkui ekstra veel pileti hinna eest juurde. Ahjaa, enne hoki lainele keskendumist jõudis Ain silla pealt oma linaskirekordi 1.34 kg peale viia. Hea sild :-)

Tänase päeva plaani tegime aga kaheosaliseks. Hommikul peale. Lõunal maha ja jooksma. Õhtul uuesti peale. Nii me kell üheksa juba jõel olime.

Kontrollpeatus sügava peal ei pakkunud midagi ja peagi punase maja all ennast ankrusse sättisime. Järgmine tunnike kuulus jigitamisele. Kala oli kuidagi hõredalt all, võtte vähe, saak väike. Sort oli lihtsalt väiksepoolne. Tegime seejärel ühe rohuääre slaiderdamise, üks haug minu poolt ja seejärel juba trollisime. Ei saa salata, trollimine toidab paremini. Kahe poi vaheline ala näitas üksikuid varje ja pakkus aegajalt võtte. Mitte just liiga palju ja nii me veel korra punase poi järele ka jigitama läksime. Tegime seal veel paar ankrut, et enne tuule tõusmisest maksimum võtta. Ühes ankrus mul korraga rohuäärest keegi otsa vajus ja hea sööstuga minema pani. Lootsin tõugjat, pakuti aga kahene haug, selgapidi jigi otsas. Eelmisest ridvalõhkumisest õppinult tirisin kala lõpu osas nöörist kätega paadini.

Ja ega sellest jigitamisest midagi rohkemat suurt rääkida polegi. Ahjaa üksik kohapoiss ka sekka eksis. Värvidest toimis Ainil oranzikas, mul sinakas, lillakas ja kollakas toon. Need vähemalt võtte pakkusid, kui kala ei toonud.

Järgmisena otsustasime lõunale trollida. Juhtus aga nii, et me jäime rohkem kui tunniks kahe poi vahele "kinni". Ain leidis oma landikastist yo-zuri nimelise toote ja too kukkus lammutama. Alustuseks tõi haugi, hiljem üllatusena ka koha. Kaks üle kilo kala ja hiljem kaks alla kilost ka veel juurde. Kolasin oma landikastis ringi ja leidsin vastukäiguks karikko. Too osutus heaks vahetuseks. Saades vaevu vette oli haug otsas. Too vobler võttis nii kiiresti, et Aini kamikaze lant ei jõudnud veel koha üles leida, kui paadil käik välja võeti ja haugi väsitama asusin. Seega hea lant elimineerimaks konkurente, aga koha ta mulle ikkagi ei pakkunud ja nii ta peagi jaapanlase rõõmuks pingile tagasi maandus.

Iga kord kui kala saime, tassis vool meid tükk maad tagasi ja nii me seda kahe poi vahe

list ala justkui lõputult kammisime... Mingi hetk proovisime seal ka jigitada, saime kumbki võtu kirja, aga ei käivitu jigiga jões kalad hetkel korralikult ja saaki nii lisa ei tulnudki. Võisid olla kohad, aga võisid ka haugid.

Lõpuks saime kuidagi tsoonist välja ja elu muutus pisut lihtsamaks. Järgmise poini trollides paar võttu. Seejärel sügava peal trollides null võttu. Bonderi käärus panime uuesti landid vette, aga selleks ajaks tundus lõunapaus vee all pärale jõudnud olevat. Paar tühja võttu, üks kohapunn Ainil ja tulema me sealt saimegi. Lõunale. Ei saa salata, aga ennelõunane tegija oli hr Yo-zuri F.

...

Õhtul jõudsime peale alles poole seitsme paiku. Üks mees fileeris lõuna ajal pea kaks tundi hauge ja jõudis järeldusele, et rohkem ta neid puhastada ei taha:-)

Võtsime suuna otse mere äärde ja parkisime ennast kahe poi vahelisele alale, sinna kus Ain enne ära tulekut koha oli saanud. Peksime jigiga kolmes ankrus vee vahtu. Päästsime lante kändude tagant - seal neid ikka kipub põhja kinni jääma... Proovisime erinevaid värve läbi... aga koha ei saanud. Tegelikult ei saanud kalagi. Mõned võtud, paar neist äkki isegi olid koha omad, enamus siiski selgelt haugi tunnusmärkidega. 

Järgmisena mere punase poi juurde. Alustuseks jigitasime ja kuna seal on kohe ka rohu äär viske ulatuses, siis panin slaideri ka otsa. Ja kohe haug seda ka võtma hakkamas. Nii kolisimegi slaiderdama üle. Sain lühikese ajaga viis võttu ja kolm kala. Ka Ain sai esimest korda selle landiga kala kätte. Kuna tema väike slaider oli täiega haugi kurgus, siis pidi ta landi päästmiseks kala ikkagi ära võtma.

Kaua me seda püügiviisi teha ei viitsinud ja trollisime ülesvoolu kodu poole. Mõttega et äkki ikkagi koha leiame... Ain pani jälle oma uue lemmiklandi otsa ja kui ta haugi saama hakkas, panin enda ridvale kollase karikko paadile sabasse. Jälle neutraliseeris karikko Yo-zuri ära ja noppis tema eest järjest hauge. Kahjuks mitte koha. Muidu võiksin ta enda uueks lemmikuks valida.

Õhtu naelaks kujunes äksident Aini haugi vabastamisel. Kala oli ühe konksuga kinni ja Ain otsustas ta vees näpitsatega nii vabastada, et haugi käega kinni ei hoidnud. Järgmine hetk oli haug vaba ja vobleri konks käes kinni. Järgnes operatsioon "näpitsad", sellele omakorda jätkuks erioperatsioon "piiritus ja plaaster". Peale lonksu brändit nentisime, et vist jääb ellu. Loo moraal on lihtne - tee parem käsi limaseks, kui konksuseks.

Tegime mereäärse sirge trollides ja siis suundusime Bonderi käärdu. Esimene lõik toimis, teiseks pani kala juba suu lukku. Kell juba pea 11 ka ikkagi. Kokku mul õhtul kuus haugi. Koha õhtul ei soostunud enam koostööd tegema. Päeva MVP oli hr. Yo-zuri. Haug üldiselt väike. Vaid üks suurem trollides karikkole trehvas, 5.2 kilone.