Puhkus on mõnus. Magada saab. Pikalt ja kaua. Kell juba julgelt peale kaheksat kui ennast voodist välja vedasin. Rohkem lihtsalt ei jaksanud magada:-) Tänane plaan oli eilse kordus - Mehis ja Ülo merele, me Tamuriga jõele. Öösel oli lund tulnud ja enne püüdma minekut tegelesin onni alla pandud undade otsimisega. Olid teised päris peitu pugenud. Tõstsin nad lume alt välja, lajatasin sööda kahest august alla ja sättisin ennast üle põllu minekule. Saare taha. Tamur põrutas kümne märgi alla.
Ilm üsna sama mis eile - pilves, aegajalt midagi alla pudises, päeva edenedes aina enam. Tuult oli õnneks natuke vähem. Saare taha jõudes avastasin rõõmsa üllatusega, et ööseks sisse jäetud undadest oli üks lipu masti tõmmanud. Pulss sai kohe veitsa kiiremaks ning hommikune uimasus hetkega pühitud. Koha või haugi aga otsas polnud. Keegi oli nurgu proovinud ja siis sellest loobunud. Nojah, mis teha...
Kirbuõng kastist välja ja püüdma. Kammisin ükshaaval eilsed augud läbi. Ühest august üks nurg, teisest kaks. Ülejäänud aga... Tunnike hiljem otsustasin sööda ka alla saata. Paremaks sellest olukord ei muutunud. Aegajalt mõni üksik võtt, kuid kala üsna loid ja passivne. Lõunaks vaid viis nurgu välja olin meelitanud. Latikast ei lõhnagi. Vaikselt hakkas see koht tüütuks muutuma ja otsustasin maailma avastama minna. Tamur oli hommikul saanud kümne märgi alt jälle koha otsa, kuid kala oli augu all plehku pääsenud. Mõtlesin et kulgen siis ka sinnapoole.
Esmalt muidugi oli vaja paar paika läbi proovida - saare keskosa juures, seejärel saarest allapoole liivastel aladel mõned augud. Siin ju siig peaks olema? Võimlesin, mis ma võimlesin, ühtegi võttu ei saanud. Sirutasin jalad uuesti välja ja suundusin edasi kümne märgi alla. Tamur oli selleks ajaks sealt juba väikese haru suudmesse ära kulgenud. Maha oli aga jäetud ülespuuritud uudismaa - kümnete kaupa auke, mida läbi kammida. Peaks vist ka mõtlema trellpuuri lahenduse peale...
Mulle kohe ei istu see kohapüük jääpealt, tundub nii tuim tagumine ja võtte nii harva. Sellest tunnist oli enam kui küll, et tirgutamiseritv kasti tagasi visata. Uuesti kand ja varvas saare taha. Sättisin ennast vanale söödastatud augu peale paika. Molutasin seal unelevalt, kui korraga viieks minutiks vee all elu kätte jõudis, esmalt paar nurgu, siis särg ja veel paar nurgu. Pidu ja pillerkaar aga lõppes sama kiiresti kui algas. Ilmselt oli mõõduv särg nurud talveunest üles äratanud...
Kella poole nelja paiku jõudsin arusaamisele, et latikat ma siit välja ei meelita ja panin asjad kokku. Kokku siis kümme nurgu ja üks särg. Imelikul kombel ei ühtegi ahvenat.
Mõtlesin päeva lõpetada pudinaid jääpeale pildudes ja kulgesin liinide alla. Piki jõge paigale lähenes ei uskunud ma oma silmi - onni alla jäetud kaks unda olid mõlemad punased lipud lehvima pannud. Algul mõtlesin, et kindlasti miski Mehise vimka...Kontroll aga tuvastas, et mõlemal unnal kümme meetrit nööri maha keritud, nurg otsas ära nätsutatud ja pahateo tegija ise pakku pääsenud. Või äkki hoopis Mehis pani mu 10+ kilosed haued pihta?:-)
Liinide all lõpuks söödastatud augu ääres tagumikku kastile toetades ja marmõssi põhja poole langetades ei saanud kirp poolest veest läbigi, kui krõps noogutist läbi käis ja järjest nurgu tulema hakkas. Esimene pool tunnikest praktiliselt linti, hiljem natuke meelitamist tahtsid. Hämardudes aga üldse lõpetas. Tamuri kasside meeleheaks 73 nurgu ja 3 särge sai jääpeale kühveldatud. Päeva lõpuks vähemalt pisut akiivset kätega vehkimist:-) Enne pimedat onni ära tulin.
Teistel. Tamur päeva peale ühe koha ikkagi välja meelitas, pea kilone (958gr). Väikese haru suudmest. Meremehed sadamast kõvasti tinti püüdsivad, meeldivas seltskonnas koos viiekümne venelasega. 
PS! Kuigi päev otsa sadas igasugust ollust taevast alla, siis tänu uuele kombele oli nahk mökki jõudes täitsa kuiv. Kiidan westinit, polnud paha investeering.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar