Tõnupäev, 07. mai 2017

Teiselt korruselt alla tulles, kella poole kaheksa paiku hommikul, vaatas alumisel korrusel vastu kaos. Üks mees alles koomas, teine üritas kuidagi aru saada kus ja miks ta on, Anti aga see-eest sära silmis endale sajast apelsinist miskit energiapommi vaaritas. Eile õhtune kiire "tõstmise" tempo oli hommikule rusuvalt mõjunud.

Kohvi. Paadi vette upitamine. Mootor paadile. Igasugused asjatoimetamised võtsid nii kaua aega, et mere äärde jõudsime alles kella 11 paiku. Millegipärast ei tahtnud paat sõita kiiremini 28 kilti tunnis. Huvitav küll miks. Aga kohale me jõudsime.

Ilm vingelt päikeseline, kerge kirdetuule ja olematu lainega. Mõnus. Alustasime jigitamisega punase poi juurest, seejärel sama tsooni teine kallas. Edasi langenud puu juurde, kus teises ankrupaigas esimese võtu sain. Sellise krõbistava nõkerdamise. Haakimise järel kala kenasti taga. Tundus selline kuni paari kilone olevat. Tuli rahulikult pea paadini, justkui kaasa ujudes kohale ja istutas ennast seejärel põhja. Sõitis siis seal oma paarimeetrist ringi edasi tagasi ja keeldus ülespoole tulemast. Krt. polegi punn, miski kenam haug. Sain ta oma jigmasteriga vaikselt venitades lõpuks pinna ligi ja samal hetkel pudises ära. Ei näinudki kui suur. Käed jäid õnneks limaseks tegemata:-)

Pommitasin valge-punast jigi edasi, kuid ei miskit. Tegime veel paar ankrut samas tsoonis ja otsustasime seejärel merepoole edasi trollida. Lõunaaeg käes, söök vajas söömist. Tõnu pani miski odavmüügist saadud Apaja landi otsa. Ma sõidutasin miskit jesset. Olin oma võileivaga teise kurgini jõudnud, kui Tõnul kala otsas. Viskasin pilgu üle õla ja samal ajal pani kala küünla. Vastu päikest ei saanud aru, kes on, kuid see et kala ennast keset hüpet kerra tõmbas pani mu huultele lause, et see küll haug ei ole.

Korjasin oma ridva välja, Tõnu keris jõhvi poolile. Kala ujus paadile vastu ja mingi hetk Tõnu arvas, et ära kukkus. Järgmine hetk enam nii ei arvanud. Üsna ruttu õnnestus kala paadi lähedale saada ja siis keeras see korraks veepinna lähedal. No ei ole see haug. Mingid täpid justkui läbi sogase vee paistsid. Ütlesin veel korra Tõnule, et see ei ole haug, too podises pühendunult oma lima juttu edasi. Korraga poiss pinnas oli ja ma kahvaga kohe ta ka ära rabasin. Valge, täpiline iludus, kena paks meriforell oli lotovõiduna täna välja jagatud. Hilisem kaalumine näitas 4.6 kilo. Emane merikas. Kui ma ei eksi siis meie mökki seltskonna teine punane kala ja veel milline. Tõnn lubas kala pildi mökki seina peale panna koos lausega - õppige püüdma amatöörid!

Kala oli landilõksu pooleldi lahti muukinud - need on need plekist lõksudega trossid.

Pool tundi hiljem olime rahunenud ja trollisime edasi. Algul mere poole, hiljem tagasi. Üks limapunn käis Tõnul paadis. Mul ei miskit. Tagasi punase maja juurde jõudnuna panime paadi uuesti ankrusse. Ja kohe sain teise jigivõtu. Üsna samasuguse kui esimese ja alguse raskus ka üsna sama, kuid hetk hiljem pudises kala otsast hoolimata jigipea juurde lisatud kaksik konksust.

Kammisime seda tsooni umbes pool tundi, kui järsku tuul loodesse keeras ja hoobilt jõele jänese peale lõi. Nii umbes viie minutiga. Sain veel ühe korraliku toksu, ühe ahvena ja oligi aeg sealt lahkuda. Polnud mitte isu hakata paadis üles-alla kõikumist harjutama.

Igaljuhul jäi püügipaigast mulje, et siin võiks jigitada küll, kui tuult ei oleks. Kala justkui paistis olevat.

Trollisime kuni põõsani. Kaks vahepala - üks ahvenapunn, kes risti otsas mässates miski lootusekiire tekitas... ja miski pooleteisene haug, sinaka-valge jesse otsas. Seejärel piki väikest haru üles, kuni kümne haru lõpuni.

Kontrollpeatus pakkus jigi otsa ühe ahvena võtu. Edasi ilusa maja sirge, kus üks võtt, ilmselt kohapunn.

Vaikselt keris lainet aina juurde ja nii otsustasime linnapool ka ära käia. Äkki seal vähe vaiksem.

Diivani augus üks võtt. Kaarsillatsoonis aga null mis null. Kella viieks sai meie püügiisu ammendatud ja suundusime täisgaasiga läbi lainte mõllu saare taha, paariks tunniks usse leotama. Latikas aga ei olnud seekord kodus. Ilm on muutumas, öösel tuleb vihma ja  seetõttu oli isegi igasuguse valge prahi aktiivsus eilsega võrreldes kolm korda madalam.

Kella kaheksast tulime maha ära.

PS! Homsega on selline kummaline lugu, et sel ajal kui Tõnu paadi ninaosas sajab veel peale lõunal vihma, on mul paadi ahtris juba sajuta ilm. Nii väidab vähemalt yr.no ilmateade. Üks pilt on minu arvutist, teine Tõnu arvutist. Tehtud samal ajahetkel. Ilmselge vihje sellele et meie paat on liiga suur:-)