Nädala jagu Soomet sai selleks korraks läbi.
Hommikul tegime veel kiire treti merele - kolm tundi oli aega. Vesi oli 8.1 kraadi ja ilm pilves. Tuul oli ennast lõunasse keeranud ja seetõttu lainet väga polnud. Haug nii nagu viimased kaks päeva ikka väga uimasevõitu. Punase poi juures esmalt üks kahekilone. Tuli teine kaugelt otsa vajudes, paadini sõitis nii et ei liigutanud ennast enne, kui teda nägin. Teise haugi sain eile tulemust pakkunud paigast. 3.1 kilo. Too oli juba südikam võtja ja ka võitleja.
Korra sain ka mõnusa kärri kätte. Üsna paadi lähedalt keegi otsa vajus, kohe mere suunas jooksma pani, viis meetrit nööri välja käristas ja siis ära kukkus. Konksu otsas haugisoomus. Nüüd vähemalt ei tekkinud kahtlusi, kes see võis olla. Tänased võtud kõik rohelise relaxiga. Teistega ei miskit elumärki.
Võtte üldse vast kahe käe näppude jagu ja enamus neist ülinõrgad. Tõnu üldse võtuta jäi ... küll aga nägi ta mingit täpilist kala rahulikult selga veepeale keeramas. Olla üsna suur olnud. Kõuts trollis ka ühe haugi välja. Hiljem kui nad mere äärest lahkusid sai Arvo lõpuks oma latikad käima - kolm kena suurt latikat saare tagant.
Kella kümne paiku ilmusid jõesuudmesse ka kohalikud profipaadid, kuus tükki ja kammisid hoogsalt madalat läbi. Ei näinud ka nende tegevustes erilist aktiivsust.
Kella üheteistkümneni passisime suudmes ära ja reisi lõpetuseks trollisime koha sirge ja ilusa maja aluse läbi. Kaotasin ühe oma jessedest. Tõnu ühe lõpetuseks ühe 46 sentimeetrisse koha välja võlus.
Ja oligi kõik... Tänase saagiga sai kummutatud ka Tõnu rekordite teooria.
Kokkuvõtvalt polnud paha reis. Ilm oli küll väga tuuline ja see vajutas merepüügi ajale pitseri peale. Samas saime kõvasti päikest ja kardetud vihma-lume sadusid vaid ühel päeval. Ilmaennustus oli lubanud nädalaks külma ja rõvedalt märga ilma. Hea et nad oma ennustuses võssa panid.
Veetemperatuur oli reisi alguses 8+ kraadi, kukkus vahepeal kraadi võrra ja kerkis reisi lõpuks uuesti ülal-poole kaheksat kraadi. Parim võtt tundus olevat just vee jahtumise perioodil. Kui temperatuur kasvama hakkas, muutus haug kuidagi väga passiivseks. Terve nädala peale agressiivseid lööke vast kümne alla; enamasti kas krõbistas või vajus otsa.
Lantidest olid päikeselise ilmaga tegijateks Relaxi kiirabi ja KP Baitsi lillakas-hallikas. Pilves ilmaga Relaxi rohelises toonis silikoon.
Vobleritest sai enamasti sõiduaega sinakas valget jesse veetud, samas selgelt töötavat voberit ei leidnuki. Ilmselt oleks pidanud suuremaid ja aeglasema mängiga palke vedama, aga me tahtsime merikat ka püüda:-)
Suurimad haugid olid mul siis: 9.2, 6.3, 5.9, 5.1, 4.4 jne. kilosed. Kolmekiloseid piisavalt. Suurimaks latikaks jäi 2.1 kilone. Tõnul kaks isikliku rekordit: latikas 2.3 kilo ja merikas 4.6 kg. Haugiõnne tal see aasta eriliselt polnud - arvan, et kuna enamus haugi võtte hästi nõrgad, siis ta oma ridvaga laines püüdes neid lihtsalt ei tunnetanud ära.
Puhatud sai kõvasti ja see oli ka põhiline eesmärk. Lahe oli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar