Esiletõstetud postitus

pühapäev, 28. mai 2017

Velise jõel Ainiga, 28. mai 2017

Soome haugipüügis tekkinud küllastus kestab traditsiooniliselt paar nädalat. Lihtsalt ei ole isu ja tahtmist midagi püüdma minna. Reedel võtsin kogu jõu lõpuks kokku ja panin maja all ühe tonka likku. Ühe selle pärast, et teise olin jätnud ... Soome, puu najale. Ja uut meisterdada ei viitsinud. Bonder lahke inimesena pani selle puuri ära.

Õhtuse paari tunni jooksul ei saanud sisse pandud ritv hetkekski rahu. Särjed ja ka paar vimba kippusid mullausse kohe omastama. Vimmad suured ja matsakad, kudemata, saatsin nad vette tagasi oma asju edasi ajama. Tundub, et vimmaparved alles tõusevad üles voolu. Vool muidugi mõnusalt vaikne ka, hea kerge vaevaga kaugele ujuda.


...

Laupäeval otsustasime Ainiga Velisele latikat piiluma minna. Paariks tunniks õhtusel ajal. Kella kaheksa paiku jõudsime alles jõe äärde ja kühveldasime poe sööta kamaluga sisse. Ilm suviselt soe ja päikeseline. Vesi jões maru madal ja sisuliselt voolu polnud.

Teise kalda all hakkas koheselt keegi eriti närviliselt pinnas käima. Alguse kahtlustus, et haug, vaibus vaikselt ära, sest kaua see haug ikka jaksab kümnete kaupa viidikaid pinnas taga ajada. Nii et ilmselt latikad olid oma tegemisi kaldarohus tegemas (vesi 16 kraadi). Mõned laksud olid ikka päris võimsad.

Püük aga... pudinad sügavas eriti ei võtnud. Mõned särjed, mõned nurud, mõned kiisad. Rõõmustavam hetk oli hoopis tonkaga, kui keegi otsustas vaikselt vedades seda sisuliselt jõkke tirima hakata. Sain viimasel hetkel käe pideme külge. Ülemise lipsu otsas olnud väike latikalips see jõujuurikas vaevalt et oli. Alumine lips oli korralikult limaga kaetud - ilmselt oli kaks kala korraga võtmas. Sellest ühest väikesest latika lipsust piisas, et Ainile jälle 1:0 ära teha :-)

...

Ööseks jätsin maja alla elus-sööda õnge koos särjega sisse. Hommikuks oli kogu jõhv poolilt maha venitatud. Tamiil oli igatepidi rohtu venitatud ja lõpuks peale pikka mässamast lihtsalt katkes. Ei teagi, kas oli haug otsas või mitte. Ain arvas, et 9.3 kilone oli:-). Ahh mulle aitab ühest rekordist aastas küll, las elab edasi:-)

...

Päeval käisime latikakohta sisse söötma ilma õngesid välja võtmata. Teise kalda all valitses vaikus. Peale seda sättisin ennast vormelit vaatama ja Ain läks puusilla juurde veel haugi kimbutama. Sonni kõrvalt mepsiga üks 2.5 kilone ja mõned ahvenad lisaks. Ka see ei toonud mulle veel püügiisu tagasi...


Äkki järgmine nädal vähe rohkem viitsiks püüda.



2 kommentaari:

  1. Puusilla juures sa ka koguaeg mingist sonnist räägid, aga see ikka Rumba juurest oli.

    VastaKustuta
  2. Siis ma valesti aru sain; arvasin et puusilla juures. Seal ka üks sonn ...

    VastaKustuta