Reede oli pea esimene asi - no päris esimene oli ikka saun kütte panna ja asjad majja tassida - minna Velisele kaladele putru söötma. Pommitasin pool ämbrit odrakruubi ja hernepudru segu kahte paika sisse. Ja siis kodutöödele...
Hommikul olin virk ja kraps. Kell 4.30 äratus. Aknast välja vaadates oli esimene mõte, ahh et selline ongi siis suvine varahommik. Päike alles puude taga piilumas ja väljas rohi kõik valge. Külma oli teinud. Autoklaas oli puhta jääs. Isegi auto kompuuter oli sellest aru saanud ja karjus resoluutselt jää hoiatust. Mnjah - 3 kraadi vaid sooja. Tundus, et loodusele see külmumine heidutavalt ei mõjunud - kolm musta tetre panid nina eest padavai lendu.
Kell veerand kuus lõin autoukse tagantkätt kinni ja vantsisin sisse söödetud positsioonile. Kaugemal oleva paiga peale. Päike, mis oli juba väheke kõrgemale jõudnud ronida hakkas sooja pakkuma, samas loode tuul, mis ennast vaikselt üles kerima hakkas jahutas kohe selle soojatunde minema. Talvejope selga.
Alustasin stellaga. Vett all üle viie meetri. Kärbsevastsed otsa. Kõrvale tonka koos mullaussidega. Järgnes pool tundi vaikust. Mitte üks krõps. Vahetasin kärbseid ja panin värskemad likku. Mõni aeg hiljem panin teise ridva ka kõrvale varustatud mullaussiga. Ikka vaikus. Mnjah ei söö kala - sööb kalamees. Võtsin oma võileiva ja tegin hommikusöögi ära. Ja nagu neetud, keset ampsu vajus tonkaridva ülemine pits kenasti paindesse. Panin kiirelt leiva kus seda ja teist ning sirutasin käe haakimiseks ridva juurde. Samal hetkel pinge tamiilis kadus. Kala oli toimingu pooleli jätnud. Ilmselt tundis raskuse ära - olin liialt väikese looga sisse jätnud:-(
Passisin samas tsoonis kella kaheksani välja, saamata õngedega ühtegi võttu. Tonkat paar kiiska tüütasid. Tundus, et siin ei toimu midagi ja nii kolisin oma varustuse ümber. Teisele söödaplatsile. Seal vett poole meetri jagu rohkem. Alustasin samade söötadega millega olin lõpetanud. Kalad jätkasid ka vanaviisi - vaikus, vaikus, vaikus.
Mingi aeg andsin kärbsevastsetele kinga ja panin stella maisiga likku. Kella üheksa paiku, kui mul mõttes juba kodumineku plaan idanes, hakkas vaikselt midagi toimuma. Esmalt särg ussiõnge otsa. Seejärel kümme minutit hiljem sama õnge korgi korralik ja sujuv uputamine. Loomulikult olin sellest passimisest kärsitu ja haakisin liiga vara. Veel viis minutit hiljem, kui stella ridvale ka lõpuks ussi otsa hakkasin panema, avastasin peale toimingut, et teist korki pole näha. Kiire rabak vasaku käega ja nüüd ritv juba korralikult lookas. Tuli pool meetrit üles, tegi vonks ja .... kukkus ära. No kiisk see küll ei olnud... Vandusin tulist kurja. Peale äraminekut tekkis vaikus.
Kella kümne paiku hakkas aina enam tuult juurde kerima. Ridvad kippusid harkidelt ära lendama, kuid nii mõnus oli päikese soojas istuda, et ei viitsinud veel koduteed ette võtta. Tasu selle eest tuli poole üheteistkümne paiku, kui teise kalda alla saadetud tonka kaks rahulikku ja pikka tõmmet tegi. Haakisin ära ja sain korraliku kala taha. 1.45 latikas oli tõendiks selle kohta, et siin on korralikke poisse ja tasub siia veel tulla.
Õngesid käis paar korda ahven ja särg veel kimbutamas, kuid ühtegi tõsisemat võtjat polnud platsis. Peale kella ühteteist kebis koju ära....
Päeva jooksul temperatuur üle 16 kraadi ei roninud. Vesi 13 kraadi. Rõhk 758mm ja tõusmas....
Laupäevane tulemus ajas Ainil hamba verele ja nii oli ta nagu viis kopikat õhtul kohal. Saun, latikate suitsetamine, pimetest soome latika ja Velise latika vahel, Reali võidumäng ja neli tundi und ning kella veerand kuue paiku hommikul olime kahekesi samas kohas õngesid sisse seadmas. Kui eile oli päikeseline ja tuuline, siis täna pilves ja tuuletu. Öösel polnud külma ka teinud ja väljas lausa 7 kraadi sooja.
Püügipaigaks valisime seekord autopoolse tsooni. Mullaussidega varustatud tonka sisse ja sama kraamiga tonka teise kalda alla.
Algus täpselt nagu eile. Söödetud kohas valitses vaikus. Tonkat kiisad vaikselt kiusasid. Kell kuus sain ühe väiksema nagistamise peale tonkaga kilose (1.195 kg) latika kätte. Magas teine otsas? Ain tunnike hiljem samuti tonkaga ühe (750 gr) ... aga tragitult. Konks seljauimest kinni. Õngekorgid aga...hulpisid stoilse rahuga. Vaid korra keegi üritas alustada, aga loobus pea koheselt.
Kella kaheksa paiku otsustasin kärbsevastsed käsikale panna ja pea koheselt läks ka hommikuseks võtuks. Ei tea kas see on mingi kellaaja värk, et varahommikul ei taha ning kala alles hiljem liikuma hakkab. Särjed, nurud. Sedapuhku oli sisse söödetud koht neid pudinaid ikka korralikult kohale meelitanud. Latikavõttu aga seekord ei saanudki.
Päike tuli välja ja väljas soe suvi. Tuult polnud, lainet polnud, latikas magas täiega... tiksusime kella üheteistkümneni välja pudinaid kiusates. Ilmselt natuke vara veel ajaliselt. Vast peale jaani paremaks läheb.
...
PS! Ain püüdis libiseva tonkaga, mina tavalisega. Kuigi mul suurem latikas, siis tundus, et võtte tal tonkaga oluliselt rohkem. Kiisa võtte:-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar